+Artikkel 22 Teavitamine ja teadlikkuse suurendamine
---+Artikkel 22 1.
---+Artikkel 22 2.
---+Artikkel 22 3.
---+Artikkel 22 4.
---+Artikkel 22 5.
---+Artikkel 22 6.
---+Artikkel 22 7.
---+Artikkel 22 8.
---+Artikkel 22 9.
---+Artikkel 22 10.

Artikkel 22 Teavitamine ja teadlikkuse suurendamine

1. Ülevaade

,
Artikkel 22 1.
Liikmesriigid tagavad, asjakohasel juhul piirkondlike ja kohalike omavalitsustega koostööd tehes, et teave kättesaadavate energiatõhususe parandamise meetmete, üksiktegevuste ning finants- ja õigusraamistike kohta on läbipaistev, ligipääsetav ning seda levitatakse laialdaselt kõigile asjaomastele turuosalistele, näiteks lõpptarbijatele, lõppkasutajatele, tarbijaorganisatsioonidele, kodanikuühiskonna esindajatele, taastuvenergiakogukondadele, kodanike energiakogukondadele, kohalikele ja piirkondlikele asutustele, energiaagentuuridele, sotsiaalteenuste osutajatele, ehitajatele, arhitektidele, inseneridele, keskkonna- ja energiaaudiitoritele ning ehitusdetailide (nagu on määratletud direktiivi 2010/31/EL artikli 2 punktis 9) paigaldajatele.
Artikkel 22 2.
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mille eesmärk on edendada ja hõlbustada lõpptarbijate ja lõppkasutajate tõhusat energia kasutamist. Need meetmed peavad olema osa riiklikust strateegiast, nagu määrusega (EL) 2018/1999 ette nähtud lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad või vastavalt direktiivi 2010/31/EL artiklile 2a koostatud pikaajaline renoveerimisstrateegia.

Käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil hõlmavad need meetmed eri vahendeid ja poliitikaid käitumisharjumuste muutmiseks, näiteks:

a) 

fiskaalstiimulid;

b) 

juurdepääs rahastamisele, vautšeritele, toetustele ja subsiidiumidele;

c) 

riiklikult toetatavad energiatarbimise hindamised ning sihipärased nõustamisteenused ja toetus kodutarbijatele, eelkõige energiaostuvõimetutele inimestele, vähekaitstud tarbijatele ja kohasel juhul nendele inimestele, kes elavad sotsiaaleluruumides;

d) 

sihipärased nõustamisteenused VKEdele ja mikroettevõtjatele;

e) 

teavitamine puuetega inimestele kättesaadavas vormis;

f) 

näidisprojektid;

g) 

tegevus töökohal;

h) 

koolitustegevus;

i) 

digitaalsed vahendid;

j) 

kaasamisstrateegiad.
Artikkel 22 3.

Käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil hõlmavad lõikes 2 osutatud meetmed turuosaliste (näiteks selliste, kellele on osutatud lõikes 1) jaoks toetava raamistiku loomist, eelkõige järgmistel eesmärkidel:

a) 

ühtsete kontaktpunktide või sarnaste mehhanismide loomine energiatõhususe alaseks tehniliseks, haldus- ja finantsalaseks nõustamiseks ning abiks, näiteks leibkondade energiakontrollid, hoonete energiatõhusamaks renoveerimine, teave vanade ja ebatõhusate küttesüsteemide asendamise kohta kaasaegsete ja tõhusamate seadmetega ning hoonetes taastuvenergia ja energia salvestamise kasutuselevõtt lõpptarbijatele ja lõppkasutajatele, eelkõige leibkondadele ja väiketarbijatele, kes ei ole kodutarbijad, sealhulgas VKEdele ja mikroettevõtjatele;

b) 

koostöö erasektorit esindavate osapooltega, kes osutavad selliseid teenuseid nagu energiaauditid ja energiatarbimise hindamised, rahastamislahendused ja energia säästmiseks tehtavate renoveerimistööde teostamine;

c) 

teavitamine kulutõhusast ja hõlpsasti saavutatavatest energiakasutuse muutustest;

d) 

teavitamine energiatõhususe meetmetest ja rahastusvahenditest;

e) 

ühtsete kontaktpunktide loomine, et anda lõpptarbijatele ja lõppkasutajatele kogu vajalik teave nende õiguste, kohaldatava õiguse ja vaidluste lahendamise mehhanismide kohta, mis on neile vaidluse korral kättesaadavad. Ühtsed kontaktpunktid võivad kuuluda üldiste tarbijainfopunktide alla.
Artikkel 22 4.

Käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil loovad liikmesriigid koostöös pädevate asutustega ja asjakohasel juhul erasektori sidusrühmadega spetsiaalsed ühtsed kontaktpunktid või sarnased mehhanismid tehnilise, haldusalase või finantsnõu andmiseks energiatõhususe küsimuses. Need üksused:

a) 

nõustavad leibkondi, VKEsid, mikroettevõtjaid ja avaliku sektori asutusi ja annavad neile ühtlustatud teavet tehniliste ja rahaliste võimaluste ja lahenduste kohta;

b) 

pakuvad terviklikku toetust kõikidele leibkondadele, pöörates erilist tähelepanu energiaostuvõimetutele leibkondadele ja halvimate energiaalaste näitajatega hoonetele, samuti akrediteeritud ettevõtjatele ja paigaldajatele, kes pakuvad renoveerimisteenuseid, mis on kohandatud eri eluasemetüüpidele ja geograafilisele ulatusele, ning paigaldajatele, kes pakuvad abi renoveerimisprojekti eri etappides, sealhulgas selleks, et hõlbustada energiatõhususe miinimumstandardi rakendamist, kui selline standard on sätestatud liidu seadusandlikus aktis;

c) 

nõustavad energiatarbimisega seotud käitumise teemal.
Artikkel 22 5.

Lõikes 4 osutatud spetsiaalsed ühtsed kontaktpunktid teevad asjakohasel juhul järgmist:

a) 

annavad teavet energiatõhususe valdkonna kvalifitseeritud spetsialistide kohta;

b) 

koguvad tüpoloogia kaupa koondandmeid energiatõhususe projektide kohta, jagavad kogemusi ja avalikustavad need;

c) 

ühendavad omavahel turuosalisi ja võimalikke projekte, eelkõige väiksemaid projekte.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel abistab komisjon liikmesriike, et hõlbustada parimate tavade jagamist ja edendada selles osas piiriülest koostööd.
Artikkel 22 6.
Lõikes 4 osutatud ühtsed kontaktpunktid pakuvad sihtotstarbelisi teenuseid energiaostuvõimetutele inimestele, vähekaitstud tarbijatele ja madala sissetulekuga leibkondades elavate inimestele.

Komisjon annab liikmesriikidele suuniseid nende ühtsete kontaktpunktide arendamiseks, et luua kogu liidus ühtne lähenemisviis. Suunistega innustatakse koostööd avaliku sektori asutuste, energiaagentuuride ja kogukonna juhitud algatuste vahel.
Artikkel 22 7.
Liikmesriigid loovad turul osalejatele sobivad tingimused energiatõhusust käsitleva adekvaatse ja sihipärase teabe ning nõu jagamiseks lõpptarbijatele, sealhulgas energiaostuvõimetutele inimestele, vähekaitstud tarbijatele ja asjakohasel juhul neile inimestele, kes elavad sotsiaaleluruumides, ning VKEdele ja mikroettevõtjatele.
Artikkel 22 8.
Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel, lõppkasutajatel, vähekaitstud tarbijatel, energiaostuvõimetutel inimestel ja asjakohasel juhul neil inimestel, kes elavad sotsiaaleluruumides, on käesolevas direktiivis sätestatud õiguste ja kohustustega seotud vaidluste lahendamiseks juurdepääs lihtsale, õiglasele, läbipaistvale, sõltumatule, tulemuslikule ja tõhusale vaidluste kohtuvälisele lahendamisele sõltumatu mehhanismi kaudu, näiteks energiaombudsman või tarbijakaitseorgan, või reguleeriva asutuse kaudu. Kui lõpptarbija on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/11/EL ( 11 ) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud tarbija, siis peab vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanism vastama eelnimetatud direktiivis sätestatud nõuetele. Selleks võib kasutada liikmesriikides olemasolevaid vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanisme, tingimusel et need on sama tulemuslikud.

Vajaduse korral tagavad liikmesriigid, et vaidluste kohtuvälise lahendamise üksused teevad koostööd, et võimaldada lihtsat, õiglast, läbipaistvat, sõltumatut, tulemuslikku ja tõhusat vaidluste kohtuvälist lahendamist kõikide vaidluste korral, mis on tingitud toodetest või teenustest, mis on seotud või kuuluvad ühte paketti käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva toote või teenusega.

Ettevõtjate osalemine kodutarbijatele suunatud vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismis on kohustuslik, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tõendab komisjonile, et muud mehhanismid on sama tulemuslikud.
Artikkel 22 9.
Ilma et see piiraks nende asjaõiguse ja rendiõiguse aluspõhimõtteid, võtavad liikmesriigid energiatõhususe saavutamise valdkonna õigusnormide alaste ja muude tõkete kõrvaldamisega seotud vajalikke meetmeid seoses järgmisega: hoone või hooneüksuse omanikke ja üürnikke või eri omanikke mõjutavate stiimulite erinevused, et neid osalisi ei takistaks tõhususe parandamisse investeerimast asjaolu, et nemad ise ei saa sellest kogu kasu või et puuduvad reeglid kulude ja kasu jagamiseks nende vahel.

Selliste tõkete kõrvaldamise meetmeteks võivad olla stiimulite pakkumine, õiguslike või regulatiivsete sätete tühistamine või muutmine, juhiste ja tõlgendavate teatiste vastuvõtmine, haldusmenetluste lihtsustamine, sealhulgas riiklikud normid ja meetmed, millega reguleeritakse otsustusprotsesse mitme omanikuga hoonete puhul, ning võimalus kasutada kolmanda isiku pakutavaid finantseerimislahendusi. Nimetatud meetmeid võib kombineerida lõikes 1 osutatud turuosalistele pakutava energiatõhususalase hariduse, koolituse ja konkreetse teabe ning tehnilise abiga.

Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et toetada mitmepoolset dialoogi asjaomaste partneritega, milleks on näiteks asjaomased kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, sotsiaalpartnerid, omanike ja üürnike organisatsioonid, tarbijaorganisatsioonid, energiatarnijad või energia jaemüügi ettevõtjad, energiateenuste ettevõtjad, taastuvenergiakogukonnad, avaliku sektori asutused ja ametid, eesmärgiga esitada ettepanekud ühiselt heaks kiidetud meetmete, stiimulite ja suuniste kohta, mis seonduvad stiimulite jaotamisega omanike ja üürnike vahel või hoone või hoone osa omanike vahel.

Iga liikmesriik teatab sellistest tõketest ja oma pikaajalise renoveerimisstrateegia (mis on koostatud vastavalt direktiivi 2010/31/EL artiklile 2a ja määrusele (EL) 2018/1999) raames võetud meetmetest.
Artikkel 22 10.
Komisjon julgustab liikmesriike vahetama ja levitama laialdaselt teavet heade energiatõhususe tavade ja meetodite kohta ning annab tehnilist abi, et leevendada stiimulite erinevust liikmesriikides.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • Builddate: 05.08.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:32023L1791
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.