Artikkel 14 ELi küberreservi loomine

Luuakse ELi küberreserv, et aidata lõikes 3 osutatud kasutajatel taotluse korral reageerida olulistele küberintsidentidele, ulatuslikele küberintsidentidele või ulatuslike küberintsidentidega võrdsustatud küberintsidentidele või toetada nendele intsidentidele reageerimist ja neist taastumist.

ELi küberreserv hõlmab reageerimise teenuseid, mida osutavad artikli 17 lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel välja valitud usaldatavad hallatud turbeteenuse osutajad. ELi küberreserv võib sisaldada eelnevalt kindlaks määratud teenuseid. Kui neid teenuseid ei kasutata intsidentidele reageerimiseks ajavahemikus, milleks need on eelnevalt kindlaks määratud, muudetakse usaldatava hallatud turbeteenuse osutaja eelnevalt kindlaks määratud teenused intsidentide ennetamise ja neile reageerimisega seotud valmisolekuteenusteks. ELi küberreservi saab taotluse korral kasutusele võtta kõigis liikmesriikides, liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning artikli 19 lõikes 1 osutatud programmiga „Digitaalne Euroopa“ assotsieerunud kolmandates riikides.

ELi küberreservi teenuste kasutajate hulka kuuluvad:

Üldine vastutus ELi küberreservi rakendamise eest lasub komisjonil. Komisjon määrab võrgu- ja infoturbe koostöörühmaga oma tegevust koordineerides kindlaks ELi küberreservi prioriteedid ja arengu, võttes arvesse lõikes 3 osutatud kasutajate vajadusi, teeb järelevalvet selle rakendamise üle ning tagab vastastikuse täiendavuse, järjepidevuse, koostoime ja seosed muude käesoleva määruse kohaste toetusmeetmetega ning muude liidu meetmete ja programmidega. Kõnealused prioriteedid vaadatakse asjakohasel juhul läbi iga kahe aasta tagant. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu neist prioriteetidest ja nende läbivaatamisest.

Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõikes 4 osutatud komisjoni üldist vastutust ELi küberreservi rakendamise eest ja kui määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 2 punktis 19 määratletud rahalist toetust käsitlevast lepingust ei tulene teisiti, teeb komisjon ELi küberreservi käitamise ja haldamise täielikult või osaliselt ülesandeks ENISA-le. ENISA-le ülesandeks tegemata tegevust juhib eelarve otsese täitmise kaudu jätkuvalt komisjon.

ENISA kaardistab vähemalt iga kahe aasta järel käesoleva artikli lõike 3 punktides a ja b osutatud kasutajate jaoks vajalikud teenused. Kaardistatakse ka selliste teenuste kättesaadavus, sealhulgas juriidilistelt isikutelt, kes on liikmesriikides asutatud või keda loetakse neis asutatuks ja mida kontrollivad liikmesriigid või liikmesriikide kodanikud. Kättesaadavuse kaardistamisel hindab ENISA liidu küberturvalisuse valdkonna töötajate oskusi ja suutlikkust, mis on ELi küberreservi eesmärkide seisukohast asjakohased. Kaardistamise ettevalmistamisel konsulteerib ENISA võrgu- ja infoturbe koostöörühma, EU-CyCLONe, komisjoni ja kohaldataval juhul määruse (EL, Euratom) 2023/2841 artikli 10 kohaselt loodud institutsioonidevahelise küberturbenõukojaga. Teenuste kättesaadavuse kaardistamisel konsulteerib ENISA ka asjaomaste küberturvalisuse valdkonna sidusrühmadega, sealhulgas usaldatavate hallatud turbeteenuse osutajatega. ENISA teeb pärast nõukogu teavitamist ning EU-CyCLONe, komisjoniga ning asjakohasel juhul kõrge esindajaga konsulteerimist sarnase kaardistamise, et teha kindlaks käesoleva artikli lõike 3 punktis c osutatud kasutajate vajadused.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse ELi küberreservi jaoks vajalike reageerimisteenuste liike ja arvu. Kõnealuste delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel võtab komisjon arvesse käesoleva artikli lõikes 6 osutatud kaardistamist ning peab nõu ja teeb koostööd võrgu- ja infoturbe koostöörühma ja ENISAga.