Preamble: 1

Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004,

20. jaanuar 2004,

kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle

(EÜ ühinemismäärus)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 83 ja 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut [1],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2],

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta määrust (EMÜ) nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle [4] on oluliselt muudetud. Täiendavate muudatuste tegemiseks tuleks see määrus selguse huvides uuesti sõnastada.

(2) Asutamislepingus ettenähtud eesmärkide saavutamiseks sätestatakse artikli 3 lõike 1 punktis g ühenduse kohustus kehtestada süsteem, mis tagab, et konkurentsi siseturul ei kahjustata. Asutamislepingu artikli 4 lõikes 1 sätestatakse, et liikmesriikide ja ühenduse tegevus peab vastama vaba konkurentsiga avatud turumajanduse põhimõttele. Need põhimõtted on siseturu edasiseks arenguks ülimalt olulised.

(3) Siseturu ning majandus- ja rahaliidu väljakujundamine, Euroopa Liidu laienemine ning rahvusvaheliste kaubandus- ja investeerimistõkete vähendamine toob ka edaspidi kaasa ettevõtjate ulatuslikku ümberkorraldamist, eelkõige koondumist.

(4) Nimetatud ümberkorraldusi tuleb tervitada seni, kuni need on kooskõlas dünaamilise konkurentsi nõuetega ning aitavad suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, parandada kasvutingimusi ja tõsta elatustaset ühenduses.

(5) Tuleb siiski tagada, et ümberkorraldused ei tekitaks konkurentsile püsivat kahju; seepärast peab ühenduse õigus sisaldama sätteid selliste koondumiste reguleerimiseks, mis võivad märkimisväärselt takistada tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas.

(6) Seepärast on vaja eraldi õigusakti, mis võimaldaks tõhusalt kontrollida kõiki koondumisi ja nende mõju konkurentsi struktuurile ühenduses ning oleks ainus koondumiste suhtes kohaldatav õigusakt. Määrus (EMÜ) nr 4064/89 on võimaldanud arendada ühenduse sellealase tegevuse põhisuundi. Kogemusi silmas pidades tuleks kõnealune määrus nüüd siiski asendada õigusaktiga, mis on kavandatud nii, et see vastaks integreerituma turu ja eelseisva Euroopa Liidu laienemise vajadustele. Asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale, kui on vajalik selleks, et kooskõlas vaba konkurentsiga avatud turumajanduse põhimõttega vältida ühisturul konkurentsimoonutusi.

(7) Ehkki Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse kohaselt on artiklid 81 ja 82 kohaldatavad teatavate koondumiste suhtes, ei hõlma need siiski kõiki tehinguid, mis võivad osutuda kokkusobimatuks asutamislepingus ettenähtud moonutamata konkurentsi süsteemiga. Seepärast peab käesolev määrus lisaks artiklile 83 põhinema ka asutamislepingu artiklil 308, mille kohaselt ühendus võib endale võtta lisavolitusi, mis on vajalikud tema eesmärkide saavutamiseks ning tegutsemiseks seoses koondumistega, mis toimuvad asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandussaaduste ja -toodete turgudel.

(8) Käesoleva määruse sätteid tuleks kohaldada märkimisväärsete struktuurimuutuste suhtes, mille mõju turule ületab ühe liikmesriigi piirid. Taolisi koondumisi tuleks üldjuhul läbi vaadata üksnes ühenduse tasandil, kohaldades ainukontrolli põhimõtet, ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Koondumised, mida käesolev määrus ei hõlma, kuuluvad põhimõtteliselt liikmesriikide jurisdiktsiooni alla.

(9) Käesoleva määruse reguleerimisala tuleks määratleda vastavalt asjaomaste ettevõtjate geograafilisele tegevuspiirkonnale ning seda tuleks piirata koguseliste piirnormidega, et hõlmata ka ühenduse seisukohalt olulisi koondumisi. Komisjon peaks esitama nõukogule aruanded kohaldatavate künniste ja kriteeriumide kohta, et komisjon saaks neid saadud kogemusi silmas pidades vastavalt asutamislepingu artiklile 202 korrapäraselt läbi vaadata, ning eeskirjade kohta, mis käsitlevad arutelukoha teatamiseelset muutmist; seepärast peavad liikmesriigid esitama komisjonile statistilisi andmeid, et sel oleks võimalik aruandeid ja muudatusettepanekuid koostada. Komisjoni aruanded ja ettepanekud peaksid põhinema liikmesriikide poolt korrapäraselt antavatel ajakohastel andmetel.

(10) Et tegemist oleks ühenduse seisukohalt olulise koondumisega, peab asjaomaste ettevõtjate kogukäive ületama ettenähtud künnised; seejuures ei ole oluline, kas koonduvate ettevõtjate asukoht või peamine tegevusvaldkond on ühenduses, vaid see, kas nad ühenduses märkimisväärselt tegutsevad.

(11) Eeskirjad, mis reguleerivad koondumisasjade üleandmist komisjonilt liikmesriikidele või liikmesriikidelt komisjonile, peaksid subsidiaarsuse põhimõtet silmas pidades olema tõhusaks korrektiivmeetmeks; need eeskirjad kaitsevad piisavalt liikmesriikide konkurentsihuve ning neis on vajalikul määral arvestatud õiguskindlust ja ainukontrolli põhimõtet.

(12) Koondumised, mis jäävad käesolevas määruses sätestatud käibekünnistest allapoole, võivad kuuluda läbivaatamisele mitmes erinevas siseriiklikus ühinemiskontrolli süsteemis. Mitmekordne teatamine samast tehingust suurendab õiguskindlusetust, ettevõtete pingutusi ja kulusid ning võib kaasa tuua vastandlikke hinnanguid. Seepärast tuleks edasi arendada süsteemi, mille alusel koondumisasjad komisjonilt asjaomastele liikmesriikidele üle antakse.

(13) Komisjon peaks tegema tihedat ja pidevat koostööd liikmesriikide pädevate asutustega, kes esitavad talle märkusi ja teavet.

(14) Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused peaksid koos moodustama ametivõimude võrgustiku, rakendades tihedas koostöös oma vastavat pädevust, kasutades tõhusat teavitamis- ja konsulteerimiskorda, et tagada asja arutamine kõige pädevamas asutuses, pidades silmas subsidiaarsuse põhimõtet ning vajadust vältida, niipalju kui võimalik, konkreetsest koondumisest mitmekordselt teatamist. Koondumisasjade üleandmine komisjonilt liikmesriikidele ja liikmesriikidelt komisjonile peaks toimuma tõhusalt, et vältida, niipalju kui võimalik, olukordi, kus koondumisasja võib üle anda nii enne kui ka pärast koondumisest teatamist.

(15) Komisjonil peaks olema võimalik liikmesriigile üle anda ühenduse seisukohalt olulised teatatud koondumised, mis ähvardavad oluliselt mõjutada konkurentsi selle liikmesriigi turul, millel on kõik konkreetse turu tunnused. Kui koondumine mõjutab konkurentsi turul, mis ei ole ühisturu oluline osa, peaks komisjon olema taotluse korral kohustatud asja tervikuna või osaliselt üle andma asjaomasele liikmesriigile. Liikmesriigil peaks olema võimalik anda komisjonile üle koondumisasi, mis ei ole ühenduse seisukohalt oluline, kuid mis mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust ja ähvardab oluliselt mõjutada konkurentsi asjaomase liikmesriigi territooriumil. Taotlusega peaks saama ühineda teised liikmesriigid, kelle pädevusse koondumisasja läbivaatamine samuti kuulub. Sellisel juhul tuleks süsteemi tõhususe ja ettearvatavuse tagamiseks peatada siseriiklike tähtaegade kulg seniks, kui otsus asja üleandmise osas on tehtud. Komisjonil peaksid olema volitused koondumisasja läbivaatamiseks ja lahendamiseks seda taotleva liikmesriigi või liikmesriikide nimel.

(16) Asjaomastele ettevõtjatele tuleks anda võimalus enne koondumisest teatamist taotleda asja üleandmist komisjonile või komisjonilt, et ühenduses toimuvate koondumiste kontrolli süsteemi veelgi tõhustada. Sellistel juhtudel peaksid komisjon ja pädevad siseriiklikud asutused lühikeste selgelt määratletud tähtaegade jooksul otsustama, kas asi antakse komisjonile üle või kas komisjon annab asja üle, tagades nii süsteemi tõhususe. Asjaomase ettevõtja taotlusel peaks komisjonil olema võimalik liikmesriigile üle anda ühenduse seisukohalt oluline koondumisasi, mis võib oluliselt mõjutada konkurentsi selle liikmesriigi turul, millel on kõik konkreetse turu tunnused; asjaomastelt ettevõtjatelt ei tohiks siiski nõuda tõendeid, et koondumise mõjud võivad olla konkurentsi kahjustavad. Komisjon ei tohiks koondumisasja liikmesriigile üle anda, kui liikmesriik on teatanud, et ta üleandmist ei soovi. Enne siseriiklikele ametiasutustele teatamist peaks asjaomastel ettevõtjatel olema võimalik taotleda ka ühenduse seisukohalt ebaolulise mõõtmeta koondumisasja üleandmist komisjonile, mida on võimalik läbi vaadata vähemalt kolme liikmesriigi siseriiklike konkurentsiseaduste alusel. Teatamiseelse komisjonile üleandmise taotlused oleksid eriti asjakohased juhtudel, kus koondumine mõjutaks konkurentsi enam kui ühe liikmesriigi territooriumil. Kui koondumine, mida võib läbi vaadata kolme või enama liikmesriigi konkurentsiseaduste alusel, antakse komisjonile üle enne siseriiklikku teatamist ning ükski läbivaatamiseks pädev liikmesriik seda ei vaidlusta, peaks komisjon saama asja läbivaatamise ainupädevuse ning kõnealust koondumist tuleks käsitada ühenduse seisukohalt olulise koondumisena. Sellist teatamiseelset üleandmist liikmesriikidelt komisjonile ei tohiks siiski lubada, kui vähemalt üks asja läbivaatamiseks pädev liikmesriik on teatanud, et ta ei ole üleandmisega nõus.

(17) Komisjonile, kelle tegevust kontrollib Euroopa Kohus, tuleks anda ainupädevus käesoleva määruse kohaldamiseks.

(18) Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud vastupidist, ei tohi liikmesriigid kohaldada ühenduse seisukohalt oluliste koondumiste suhtes oma siseriiklikke konkurentsi käsitlevaid õigusakte. Siseriiklike ametiasutuste asjakohased volitused peaksid piirduma juhtudega, mil komisjoni sekkumiseta on tõhus konkurents liikmesriigi territooriumil tõenäoliselt märkimisväärselt takistatud ja kõnealuse liikmesriigi konkurentsihuve ei saa muul viisil käesoleva määruse kaudu piisavalt kaitsta. Sellistel juhtudel peavad asjaomased liikmesriigid kiiresti tegutsema; siseriiklike õigusaktide erinevuste tõttu ei saa käesoleva määrusega ette näha ühtset tähtaega siseriiklike õigusaktide kohaste lõplike otsuste vastuvõtmiseks.

(19) Käesoleva määruse ülimuslik kohaldamine ühenduse seisukohalt oluliste koondumiste suhtes ei piira ka asutamislepingu artikli 296 kohaldamist ning ei takista liikmesriikidel võtta asjakohaseid meetmeid käesolevas määruses nimetamata õigustatud huvide kaitseks, kui sellised meetmed on kooskõlas ühenduse õiguse üldiste põhimõtete ja muude sätetega.

(20) Kohane on määratleda koondumise mõiste viisil, mis hõlmaks tehinguid, mis muudaksid asjaomaste ettevõtjate struktuuri ning seega ka turu struktuuri jäädavalt. Seepärast on asjakohane kohaldada käesolevat määrust kõikide ühisettevõtete suhtes, mis püsivalt täidavad kõiki autonoomse majandusüksuse ülesandeid. Lisaks sellele on kohane käsitada ühe koondumisena omavahel tihedalt seotud tehinguid, st tehinguid, mille tingimuseks või tunnuseks on rea väärtpaberitehingute toimumine suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul.

(21) Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka juhul, kui asjaomased ettevõtjad nõustuvad koondumise läbiviimisega otseselt seotud ning selleks vajalike piirangutega. Komisjoni otsused, millega kuulutatakse koondumised käesoleva määruse kohaldamisel ühisturuga kokkusobivaks, peaksid selliseid piiranguid automaatselt hõlmama, ilma et komisjon peaks selliseid piiranguid hindama igal üksikjuhul eraldi.. Asjaomaste ettevõtjate taotlusel peaks komisjon uudsetest või lahendamata küsimustest tingitud tõelise ebakindluse juhtudel siiski spetsiaalselt hindama, kas mõni piirang on koondumise läbiviimisega otseselt seotud ja selleks vajalik. Asjaga seoses tõusetub tõelist ebakindlust põhjustav uudne või lahendamata küsimus juhul, kui küsimust ei ole käsitletud asjaomases komisjoni teatises või avaldatud komisjoni otsuses.

(22) Korra kehtestamisel koondumiste kontrollimiseks tuleks järgida avaliku sektori ja erasektori mittediskrimineerimise põhimõtet, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamist. Seepärast tuleb avalikus sektoris võtta koondumises osaleva asjaomase ettevõtja käibe arvutamisel arvesse ettevõtjaid, kes moodustavad sõltumatu otsustusõigusega majandusüksuse, olenemata sellest, kellele kuulub nende kapital või milliseid haldusjärelevalve eeskirju nende suhtes kohaldatakse.

(23) Ühenduse seisukohalt oluliste koondumiste kokkusobivus ühisturuga tuleb kindlaks teha ühisturul tõhusa konkurentsi säilitamise ja arendamise vajadust silmas pidades. Seejuures peab komisjon hindamisel lähtuma Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 2 ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud põhieesmärkide saavutamisest.

(24) Moonutusteta konkurentsisüsteemi tagamiseks ühisturul ning vaba konkurentsiga avatud turumajanduse põhimõttest lähtuvate põhisuundade järgimiseks peaks käesolev määrus võimaldama tõhusalt kontrollida kõikide koondumiste mõju konkurentsile ühenduses. Sellega seoses sätestati määruses (EMÜ) nr 4064/89 põhimõte, et ühenduse seisukohalt oluline koondumine, mis tekitab turgu valitseva seisundi või tugevdab seda, takistades seeläbi märkimisväärselt tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas, tuleb kuulutada ühisturuga kokkusobimatuks.

(25) Oligopoolsete turustruktuuride koondumiste võimalikke tagajärgi silmas pidades on tõhusa konkurentsi säilitamine kõnealustel turgudel eriti oluline. Paljudel oligopoolsetel turgudel valitseb piisav konkurents. Teatavates tingimustes võivad ühinevate poolte varasemate vastastikuste konkurentsipiirangute kadumist ning allesjäävatele konkurentidele avaldatava konkurentsisurve nõrgenemist põhjustavad koondumised ka oligopoli liikmete vahelise kooskõlastamise ebatõenäolisuse korral tuua kaasa tõhusa konkurentsi märkimisväärse nõrgenemise. Ühenduse kohtud ei ole tänaseni siiski andnud määruse (EMÜ) nr 4064/89 selgesõnaliselt tõlgendust, mis nõuaks taoliste kooskõlastamata mõjude kuulutamist ühisturuga kokkusobimatuks. Seepärast tuleks õiguskindluse huvides selgelt sedastada, et käesolev määrus lubab kõiki selliseid koondumisi tõhusalt kontrollida, sätestades, et iga koondumine, mis ühisturul või selle osas tõhusat konkurentsi märkimisväärselt takistaks, tuleks kuulutada ühisturuga kokkusobimatuks. Artikli 2 lõigetes 2 ja 3 kasutatud "tõhusa konkurentsi märkimisväärse takistamise" mõistet tuleks tõlgendada selliselt, et see väljaspool turgu valitseva seisundi mõistet laieneks üksnes koondumise konkurentsivastastele mõjudele, mis tulenevad asjaomasel turul turgu valitsevat seisundit mitteomavate ettevõtjate kooskõlastamata käitumisest.

(26) Turgu valitseva seisundi saavutamine või tugevdamine takistab üldjuhul märkimisväärselt tõhusat konkurentsi. Et võtta arvesse määruse (EMÜ) nr 4064/89 alusel tehtud Euroopa kohtute ja komisjoni otsustes sisalduvaid juhtnööre, säilitades samas kooskõla konkurentsikahju standarditega, mida komisjon ja ühenduse kohtud on kohaldanud koondumise ja ühisturu kokkusobivuse üle otsustades, tuleks käesolevas määruses sätestada põhimõte, et ühenduse seisukohalt oluline koondumine, mis eelkõige turgu valitseva seisundi tekitamise kaudu takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas, tuleb kuulutada ühisturuga kokkusobimatuks.

(27) Lisaks tuleks asutamislepingu artikli 81 lõigete 1 ja 3 kriteeriume kohaldada ühisettevõtete suhtes, mis täidavad püsivalt kõiki autonoomsete majandusüksuste funktsioone, kui nende loomise tulemusena piiratakse sõltumatuks jäävate ettevõtete vahelist konkurentsi vastuvõetaval määral.

(28) Et täpsustada ja selgitada, kuidas komisjon koondumisi käesoleva määruse alusel hindas, peaks komisjon avaldama juhised, millega luuakse kindlad majanduslikud raamid koondumiste hindamiseks, et otsustada, kas need on ühisturuga kokkusobivad või mitte.

(29) Et hinnata koondumise mõju konkurentsile ühisturul, on kohane arvesse võtta kogu põhjendatud ja tõenäolist kulude kokkuhoidu, millele asjaomased ettevõtjad osutavad. On võimalik, et koondumisega saavutatav kulude kokkuhoid tasakaalustab konkurentsimõjusid ning eelkõige potentsiaalset kahju tarbijatele, mida koondumine võiks muul juhul kaasa tuua, mistõttu koondumine ei takistaks märkimisväärselt, eelkõige turgu valitseva seisundi loomise või tugevdamise kaudu, tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas. Komisjon peaks avaldama juhised tingimuste kohta, mille alusel ta võib koondumise hindamisel kulude kokkuhoidu arvesse võtta.

(30) Kui asjaomased ettevõtjad muudavad teatatud koondumist, pakkudes eelkõige välja kohustuste võtmist, et teha koondumine ühisturuga kokkusobivaks, peaks komisjonil olema võimalik muudetud koondumine kuulutada ühisturuga kokkusobivaks. Nimetatud kohustused peaksid olema proportsionaalsed konkurentsiprobleemiga ning selle täielikult kõrvaldama. Samuti on kohane kohustuste võtmine heaks kiita enne menetluse algatamist, kui konkurentsiprobleemi saab hõlpsasti kindlaks teha ja lihtsalt lahendada. Tuleks selgesõnaliselt sätestada, et komisjon võib oma otsuse siduda tingimuste ja kohustustega, et tagada eespool nimetatud kohustuste õigeaegne ja tõhus täitmine asjaomaste ettevõtjate poolt selliselt, et koondumine oleks ühisturuga kokkusobiv. Kogu menetluse jooksul tuleks tagada läbipaistvus ning tõhus konsulteerimine liikmesriikide ja huvitatud kolmandate isikutega.

(31) Komisjoni käsutuses peaksid olema nõuetekohased vahendid, et tagada kohustuste täitmine ja olukordade lahendamine juhul, kui neid ei täideta. Koondumise ühisturuga kokkusobivaks kuulutamise otsusele lisatud tingimuse mittetäitmisel ei muutu koondumine ühisturuga kokkusobivaks, mistõttu komisjon sellisel viisil läbiviidud koondumist ei luba. Sellest tulenevalt tuleks koondumise läbiviimisel käsitada seda samamoodi, kui loata läbiviidud ja teatamata jäetud koondumist. Kui komisjon on lisaks sellele juba leidnud, et tingimuse mittetäitmisel ei oleks koondumine ühisturuga kokkusobiv, peaks tal olema volitus anda otsene käsk koondumine lõpetada ning taastada enne koondumise läbiviimist valitsenud olukord. Kui kohustust, mis kaasneb otsusega koondumise kokkusobivusest ühisturuga, ei täideta, peaks komisjonil olema võimalik oma otsus kehtetuks tunnistada. Lisaks sellele peaks komisjonil olema võimalik kohustuste mittetäitmise puhul kehtestada sobivad finantssanktsioonid.

(32) Koondumiste puhul, mis asjaomaste ettevõtjate piiratud turuosa tõttu tõenäoliselt ei takista tõhusat konkurentsi, võib eeldada, et need sobivad ühisturuga kokku. Ilma et see piiraks asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaldamist, kehtib see eelkõige juhul, kui asjaomaste ettevõtjate turuosa ei ole ei ühisturul ega selle olulises osas suurem kui 25 %.

(33) Komisjoni ülesandeks peaks olema vastu võtta kõik otsused selle kohta, kas ühenduse seisukohalt oluline koondumised on ühisturuga kokkusobivad või mitte, ning otsused, mille eesmärk on taastada enne ühisturuga kokkusobimatuks kuulutatud koondumise läbiviimist valitsenud olukord.

(34) Tõhusa kontrolli tagamiseks tuleks ettevõtjaid kohustada ühenduse seisukohalt olulistest koondumistest ette teatama pärast kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või aktsiate kontrollpaki omandamist. Teatamist tuleks võimaldada ka juhul, kui asjaomased ettevõtjad tõendavad komisjonile, et nende kavatsus kavandatava koondumise kohta kokkulepe sõlmida ning kavandatava koondumise plaan on piisavalt konkreetsed ja põhinevad näiteks põhimõttelisel kokkuleppel, vastastikuse mõistmise memorandumil, kõikide asjaomaste ettevõtjate poolt allkirjastatud kavatsuste protokollil või, kui tegemist on avaliku pakkumisega, on nad kõnealuse pakkumise esitamise kavatsusest avalikult teatanud ja kavandatav kokkulepe või pakkumine tooks kaasa ühenduse seisukohalt olulise koondumise. Koondumiste läbiviimine tuleks peatada, kuni komisjon on vastu võtnud lõpliku otsuse. Peatamise nõudest tuleks siiski vajaduse korral ning asjaomaste ettevõtjate taotlusel lubada erandeid. Komisjon peaks erandi osas otsust tehes arvesse võtma kõik asjakohased tegurid, nagu koondumisest asjaomastele ettevõtjatele või kolmandatele osapooltele tuleneva kahju laad ja ulatus ning oht, mida koondumine konkurentsile tekitab. Õiguskindluse huvides tuleb tehingute kehtivust siiski vajaduse piires kaitsta.

(35) Tuleb sätestada tähtaeg, mille jooksul komisjon peab algatama teatatud koondumise suhtes menetluse, ning tähtaeg, mille jooksul ta peab tegema lõpliku otsuse, kas konkreetne koondumine sobib ühisturuga kokku või mitte. Kui asjaomased ettevõtjad pakuvad välja kohustuste võtmist, et koondumine ühisturuga kokkusobivaks muuta, tuleks neid tähtaegu pikendada, et anda piisavalt aega kohustusepakkumiste analüüsimiseks ja turul katsetamiseks ning liikmesriikide ja huvitatud kolmandate isikutega konsulteerimiseks. Samuti peaks olema võimalik piiratud ulatuses pikendada komisjoni lõpliku otsuse tegemise tähteaga, et anda piisavalt aega asja uurimiseks ja komisjonile esitatud faktide ja väidete kontrollimiseks.

(36) Ühendus austab põhiõigusi ja peab kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga [5] tunnustatud põhimõtetest. Seepärast tuleks käesolevat määrust tõlgendada ja kohaldada nende õiguste ja põhimõtete kohaselt.

(37) Asjaomastele ettevõtjatele tuleb ette näha õigus anda pärast menetluse algatamist komisjonile selgitusi; õigus anda selgitusi tuleb ette näha ka asjaomaste ettevõtjate juht- ja järelevalveorganite liikmetele ning töötajate tunnustatud esindajatele, samuti huvitatud kolmandatele isikutele.

(38) Koondumiste nõuetekohaseks hindamiseks peaks komisjonil olema õigus nõuda mis tahes vajalikku teavet ning teostada vajalikke kontrollimisi kogu ühenduses. Sel eesmärgil ning konkurentsi tõhusaks kaitsmiseks on vaja laiendada komisjoni uurimisvolitusi. Komisjonil peaks eelkõige olema õigus küsitleda kasulikku teavet omavaid isikuid ja registreerida nende ütlused.

(39) Kontrollimise käigus peaks komisjoni volitatud ametnikel olema õigus nõuda kontrolli sisu ja eesmärgi seisukohalt asjakohast teavet; neil peaks olema ka õigus kinnitada kontrolli käigus pitsereid, eelkõige juhul, kui on piisavalt alust kahtlustada, et koondumine on läbi viidud sellest teatamata, komisjonile on esitatud ebaõigeid, mittetäielikke või eksitavaid andmeid, või asjaomased ettevõtjad või isikud ei ole täitnud komisjoni otsusega kehtestatud tingimust või kohustust. Igal juhul tuleks pitser kinnitada vaid erandjuhtudel ning üksnes kontrollimiseks vajalikuks ajaks, mis üldjuhul ei ületa 48 tundi.

(40) Ilma et see piiraks Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse kohaldamist, on kasulik määrata kindlaks siseriikliku kohtu kontrolli ulatus juhul, kui ta annab siseriikliku õiguse alusel ning ettevaatusabinõuna loa kasutada õiguskaitseorganite abi, et kõrvaldada ettevõtte vastuseisu komisjoni otsusega määratud kontrollile või pitseerimisele. Pretsedendiõiguse kohaselt on siseriiklikul kohtul eelkõige õigus nõuda komisjonilt kontrolli teostamiseks vajalikku täiendavat teavet ja selle puudumisel võib ta loa andmisest keelduda. Pretsedendiõigus kinnitab ka siseriiklike kohtute õigust kontrollida sunnimeetmete rakendamist reguleerivate siseriiklike eeskirjade kohaldamist. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid komisjoni uurimisvolituste rakendamisel tegema aktiivset koostööd.

(41) Komisjoni otsust täitvaid asjaomaseid ettevõtjaid ega isikuid ei saa sundida rikkumise toimepanekut tunnistama, kuid nad on kohustatud vastama faktilistele küsimustele ja esitama dokumente, isegi kui seda teavet võidakse rikkumise kindlakstegemisel kasutada nende või mõne teise ettevõtja vastu.

(42) Läbipaistvuse huvides tuleks kõik komisjoni otsused, mis ei ole pelgalt protseduurilise iseloomuga, laialdaselt avaldada. Asjaomaste ettevõtjate kaitseõiguste ning eelkõige toimikutele juurdepääsu õiguse tagamisel on oluline kaitsta ärisaladusi. Samuti tuleks kaitsta võrgustiku sees ning kolmandate riikide pädevate asutustega vahetatava teabe konfidentsiaalsust.

(43) Käesoleva määruse järgimine tuleb vastavalt vajadusele tagada trahvide ja korrapäraste karistusmaksete abil. Asutamislepingu artikli 229 kohaselt tuleb Euroopa Kohtule anda selles osas piiramatud volitused.

(44) Tuleb jälgida, millistel tingimustel toimuvad ühenduses asuvaid või ühenduses peamist tegevusala omavaid ettevõtjaid hõlmavad koondumised kolmandates riikides, ning ette näha nõukogu õigus anda komisjonile vajalikud volitused läbirääkimisteks, et saavutada kõnealuste ettevõtjate mittediskrimineeriv kohtlemine.

(45) Käesolev määrus ei mõjuta mingil viisil töövõtjate kollektiivseid õigusi, nagu asjaomased ettevõtjad on neid tunnustanud, eriti ühenduse õigusaktidest ja siseriiklikest õigusaktidest tulenevat töövõtjate teavitamise või nende tunnustatud esindajaga konsulteerimise kohustust.

(46) Komisjonil peaks olema võimalik kehtestada käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad vastavalt komisjonile antud rakendusvolituste teostamise korrale. Rakendussätete vastuvõtmisel peaks komisjoni abistama liikmesriikide esindajatest koosnev komitee, nagu on sätestatud artiklis 23.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid

• Builddate: 29.01.2004 00:00:00 -Doknr: CELEX:32004R0139
• EULAW -

  EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

  DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.