Artikkel 8 Salajas pidamine ja konfidentsiaalsus

1. Liikmesriigid näevad ette, et spetsiaalse läbirääkimisorgani või esindusorgani liikmetel ja kõikidel neid abistavatel ekspertidel ei ole lubatud avaldada mingit neile konfidentsiaalselt usaldatud teavet.

Sama kehtib ka teavitamis- ja ärakuulamismenetluses osalevate töötajate usaldusisikute kohta.

See kohustus kehtib nimetatud isikute suhtes olenemata nende asukohast ja pärast nende ametiaja lõppemist.

2. Iga liikmesriik näeb ette, et erandjuhtudel ning siseriiklikes õigusaktides sätestatud tingimustel ja piires ei ole SE või selle liikmesriigi territooriumil loodud osaleva äriühingu järelevalve- või haldusorgan kohustatud teavet edastama, kui tegemist on niisuguse teabega, mille edastamine objektiivsete kriteeriumide kohaselt kahjustaks tõsiselt SE (või osaleva äriühingu) või tema tütarettevõtjate ja üksuste toimimist või oleks neile ohtlik.

Liikmesriik võib sellise kohustusest vabastamise teha sõltuvaks eelnevast haldus- või kohtuloast.

3. Iga liikmesriik võib kehtestada oma territooriumil paiknevate SEde suhtes erisätteid, mille otseseks ja põhiliseks eesmärgiks on teavitamise ja arvamuste väljendamise ideoloogiline suunamine, tingimusel et käesoleva direktiivi vastuvõtmise päeval on siseriiklikes õigusaktides sellised sätted juba olemas.

4. Lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel sätestavad liikmesriigid haldusliku või kohtuliku edasikaebamise menetlused, mida töötajate usaldusisikud võivad kasutada, kui SE või osaleva äriühingu järelevalve- või haldusorgan nõuab konfidentsiaalsust või ei anna teavet.

Nimetatud menetlused võivad hõlmata ka kõnealuse teabe konfidentsiaalsuse kaitsmiseks kavandatud korda.