Artikkel 153 Riskiga kaalutud vara keskvalitsuste ja keskpankade, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori asutuste, finantsinstitutsioonide ning äriühingute vastu olevate nõuete puhul

►M17  Võttes arvesse lõigetes 2 ja 4 sätestatud erikäsitlusi, arvutatakse keskvalitsuste ja keskpankade, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori asutuste, finantsinstitutsioonide ning äriühingute vastu olevate nõuete puhul riskiga kaalutud vara vastavalt järgmistele valemitele: ◄

Riskiga kaalutud vara = RW · riskipositsiooni väärtus

kus riskikaal RW on määratletud järgmiselt:

▼M17

kus:

N	= standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivne jaotusfunktsioon, st N(x) on võrdne tõenäosusega, et normaaljaotusega juhuslik suurus keskväärtusega null ja dispersiooniga üks on väiksem x-ist või sellega võrdne;

G	= standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivse jaotusfunktsiooni pöördfunktsioon, st kui x = G(z), x on väärtus, mille korral N(x) = z;

R	= korrelatsioonikordaja, mis arvutatakse järgmiselt:

b	= lõpptähtaja tegur, mis arvutatakse järgmiselt: b = 0,11852  – 0,05478  · lnPD2 ;

M	= lõpptähtaeg, mis on väljendatud aastates ja määratud kindlaks vastavalt artiklile 162.

Suurte reguleeritud finantssektori ettevõtjate ja reguleerimata finantssektori ettevõtjate vastu olevate nõuete puhul korrutatakse lõike 1 punktis iii või lõikes 4 osutatud korrelatsioonikordaja R kõnealuste riskipositsioonide riskikaalude arvutamisel teguriga 1,25 .

Selliste äriühingute vastu olevate nõuete puhul, mis kuuluvad konsolideerimisgruppi, mille aastane müügitulu kogusumma on vähem kui 50 miljonit eurot, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutada äriühingute vastu olevate nõuete riskikaalude arvutamiseks lõike 1 punkti iii kohast korrelatsioonivalemit. Kõnealuses valemis väljendab S aastast müügitulu kogusummat miljonites eurodes, kusjuures 5 miljonit eurot ≤ S ≤ 50 miljonit eurot. Raamatupidamisaruannetes kajastatud alla 5 miljoni euro suurust müügitulu käsitletakse 5 miljoni euro suuruse müügituluna. Ostetud nõuete puhul on aastaseks müügitulu kogusummaks nõuete kogumi üksikute nõuetega kaalutud keskmine.

Eriotstarbeliste nõuete korral, mille puhul ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ei suuda hinnata makseviivituse tõenäosust või tema hinnang makseviivituse tõenäosuse kohta ei vasta 6. jaos sätestatud nõuetele, määrab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ riskikaalud vastavalt tabelile 1.

Äriühingute vastu olevate ostetud nõuete puhul kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ artiklis 184 sätestatud nõudeid. Äriühingute vastu olevate ostetud nõuete puhul, mis vastavad lisaks ka artikli 154 lõikes 5 sätestatud tingimustele ja millega seoses ►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ oleks põhjendamatult koormav kasutada 6. jao kohaseid äriühingute vastu olevate nõuete riski kvantifitseerimise standardeid, võib kasutada 6. jao kohaseid jaenõuete riski kvantifitseerimise standardeid.

Äriühingute vastu ostetud seniseid nõudeid, rahas tagastatavaid ostuallahindlusi, tagatisi või osalisi garantiisid, mis tagavad makseviivituse riskist või lahjendusriskist või mõlemast tingitud esimese järjekoha kahju kaitse, võib nõuete ostja või tagatise või osalise garantii saaja käsitada esimese järjekoha kahju kaitsena kooskõlas 5. peatüki 3. jao 2. ja 3. alajaoga. Rahas tagastatavat ostuallahindlust pakkuv müüja ning tagatise või osalise garantii andja käsitavad neid esimese järjekoha kahjust tuleneva riskipositsioonina kooskõlas 5. peatüki 3. jao 2. ja 3. alajaoga.

Kui ►C6  finantsinstitutsioon ◄ annab krediidiriski kaitset mitmele riskipositsioonile, tingimusel et n arv kordi makseviivitusi riskipositsioonide puhul käivitab maksekohustuse ja kõnealune krediidisündmus lõpetab lepingu, liidetakse kogumisse kuuluvate riskipositsioonide (välja arvatud n-1 riskipositsioonid) riskikaalud kokku nii, et riskiga kaalutud varade ja 12,5-ga korrutatud oodatava kahju summa ei ületa krediidituletisinstrumendiga antava kaitse 12,5-ga korrutatud nimiväärtust. Kogusummast välja arvatavad n-1 riskipositsioonid määratakse kindlaks selliselt, et need sisaldavad riskipositsioone, millest igaühe puhul eraldi on riskiga kaalutud vara väärtus väiksem kui ükskõik millise kogusummas sisalduva riskipositsiooni riskiga kaalutud vara väärtus. Kogumisse kuuluvatele riskipositsioonidele, millele ►C6  finantsinstitutsioon ◄ ei suuda sisereitingute meetodi kohaselt määrata riskikaalu, määratakse riskikaal 1 250  %.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada, kuidas finantsinstitutsioonid peavad eriotstarbelistele nõuetele riskikaalude määramisel arvesse võtma lõike 5 teises lõigus osutatud tegureid.