Artikkel 180 Makseviivituse tõenäosuse hindamise erinõuded

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ hindavad makseviivituse tõenäosusi võlgniku reitinguklasside lõikes pikaajalise vaatlusperioodi üheaastaste makseviivituse määrade keskmise alusel. Makseviivituse tõenäosuse hinnangud suure finantsvõimendusega võlgnike puhul või võlgnike puhul, kelle varad on valdavalt kaubeldavad varad, kajastavad alusvara tulemusnäitajaid, võttes aluseks stressiolukorra volatiilsuse perioodid;

äriühingute vastu olevate ostetud nõuete puhul võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ hinnata oodatava kahju määra (EL) võlgniku reitinguklassi lõikes pikaajalise vaatlusperioodi üheaastaste realiseerunud kahjumäärade keskmise alusel;

kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ tugineb äriühingute vastu olevate ostetud nõuete makseviivituse tõenäosuste ja makseviivitusest tingitud kahjumäärade pikaajalise keskmise hinnangu tuletamisel oodatava kahju määra hinnangule ning makseviivituse tõenäosuse või makseviivitusest tingitud kahjumäära asjakohasele hinnangule, peab kogukahju hindamise protsess vastama üldistele makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise standarditele, mis on sätestatud käesolevas osas, ja tulemus peab vastama artikli 181 lõike 1 punktis a sätestatud makseviivitusest tingitud kahjumäära põhimõttele;

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad makseviivituse tõenäosuse hindamise tehnikaid ainult koos toetava analüüsiga. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võtavad arvesse subjektiivsete kaalutluste tähtsust eri tehnikate tulemuste kombineerimisel ning tehnikatest ja teabest tulenevate piirangute tõttu tehtavatel korrigeerimistel;

kui finantsinstitutsioon kasutab makseviivituse tõenäosuse hindamisel andmeid sisemiste makseviivituste esinemise kohta, peavad hinnangud kajastama kehtivaid laenude väljastamise standardeid ning erinevusi andmete aluseks olnud reitingusüsteemi ja hetkel kasutatava reitingusüsteemi vahel; kui laenude väljastamise standardid või reitingusüsteemid on muutunud, lisab finantsinstitutsioon pärast asjakohase korrigeerimise tegemist suurema konservatiivsusmarginaali oma makseviivituse tõenäosuse hinnangutesse seoses eeldatava hinnangute veavahemikuga, mida asjaomane korrigeerimine veel ei hõlma;

kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ seob oma sisemised reitinguklassid krediidikvaliteeti hindava asutuse või sarnase organisatsiooni kasutatava reitinguskaalaga või kaardistab need kõnealusel skaalal ning seejärel määrab oma reitinguklassidele kõnealuse välise organisatsiooni reitinguklasside puhul esinenud makseviivituse määra, tuginetakse kaardistamisel sisemiste reitingukriteeriumide ja välise organisatsiooni kasutatavate kriteeriumide võrdlusele ning mis tahes ühiste võlgnike sise- ja välisreitingu võrdlusele. Kaardistamise meetodis ja alusandmetes tuleb vältida moonutusi ja vastuolusid. Kvantifitseerimiseks kasutatavate andmete aluseks olevad väliste organisatsioonide kriteeriumid keskenduvad vaid makseviivituse riskile ega kajasta tehingu tunnuseid. ►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ analüüs sisaldab kasutatud makseviivituse määratluste võrdlust kooskõlas artiklis 178 esitatud nõuetega. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ dokumenteerib kõnealuse kaardistamise põhimõtted;

kui finantsinstitutsioon kasutab makseviivituse prognoosimisel statistilisi mudeleid, on tal lubatud hinnata makseviivituse tõenäosusi kui kõnealusesse reitinguklassi kuuluvate üksikvõlgnike makseviivituse tõenäosuse hinnangute aritmeetilist keskmist. Makseviivituse tõenäosuse mudelite kasutamine finantsinstitutsiooni poolt sellisel eesmärgil peab vastama artiklis 174 sätestatud standarditele;

olenemata sellest, kas finantsinstitutsioon kasutab makseviivituse tõenäosuse hindamisel väliseid, sisemisi või koondatud andmeallikaid või nende kolme kombinatsiooni, peab kasutatava ajaloolise vaatlusperioodi pikkus olema vähemalt ühe allika puhul vähemalt viis aastat;

olenemata makseviivituse tõenäosuse hindamiseks kasutatavast meetodist peavad finantsinstitutsioonid hindama makseviivituse tõenäosust igas reitinguklassis, tuginedes varem täheldatud üheaastasele makseviivituse määrale, mis on võlgnike arvul põhinev (arvuga kaalutud) aritmeetiline keskmine; muud meetodid, sealhulgas riskipositsioonidega kaalutud keskmised, ei ole lubatud.

finantsinstitutsioonid hindavad makseviivituse tõenäosust võlgniku või tehingu reitinguklasside või kogumite lõikes pikaajalise vaatlusperioodi üheaastaste makseviivituse määrade keskmise alusel ning makseviivituse määrasid arvutatakse tehingu tasandil ainult juhul, kui makseviivituse määratlust kohaldatakse artikli 178 lõike 1 teise lõigu kohaselt konkreetse krediidilimiidi tasandil;

makseviivituse tõenäosuse hinnangud võib tuletada ka kogukahju hinnangust ja asjakohastest makseviivitusest tingitud kahjumäärade hinnangutest;

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ käsitlevad nõuete reitinguklassidesse või kogumitesse jagamiseks kasutatavaid siseandmeid kahju tunnuste hindamisel esmase teabeallikana. ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada väliseid andmeid (sealhulgas koondatud andmeid) või statistilisi kvantifitseerimise mudeleid, tingimusel et on olemas mõlemad järgmised tugevad seosed:

kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ tugineb jaenõuete makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära pikaajalise keskmise hinnangu tuletamisel kogukahju hinnangule ja asjakohasele makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangule, peab kogukahju hindamise protsess vastama üldistele makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise standarditele, mis on sätestatud käesolevas osas, ja tulemus peab vastama artikli 181 lõike 1 punktis a sätestatud makseviivitusest tingitud kahjumäära põhimõttele;

olenemata sellest, kas finantsinstitutsioon kasutab makseviivituse tõenäosuse hindamisel väliseid, sisemisi või koondatud andmeallikaid või nende kolme kombinatsiooni, peab kasutatava ajaloolise vaatlusperioodi pikkus olema vähemalt ühe allika puhul vähemalt viis aastat;

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ teevad kindlaks riskiparameetrite prognoositud muutused krediidiriski positsioonide kehtivusaja jooksul (hooajaline mõju) ja analüüsivad neid.