+Artikkel 465 Üleminekukord minimaalse väljundmäära kohaldamiseks
---+Artikkel 465 1.
---+Artikkel 465 2.
---+Artikkel 465 3.
---+Artikkel 465 4.
---+Artikkel 465 5.
---+Artikkel 465 6.
---+Artikkel 465 7.
---+Artikkel 465 8.
---+Artikkel 465 9.
---+Artikkel 465 10.
---+Artikkel 465 11.
---+Artikkel 465 12.
---+Artikkel 465 13.

Artikkel 465 Üleminekukord minimaalse väljundmäära kohaldamiseks

-

1. Ülevaade

,
Artikkel 465 1.

Erandina artikli 92 lõike 3 esimesest lõigust ja ilma et see piiraks artikli 92 lõike 3 teises lõigus sätestatud erandi kohaldamist, võivad finantsinstitutsioonid kohaldada koguriskipositsiooni arvutamisel järgmist tegurit x:

a) 

50 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2025;

b) 

55 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2026;

c) 

60 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2027 kuni 31. detsembrini 2027;

d) 

65 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2028;

e) 

70 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2029 kuni 31. detsembrini 2029.
Artikkel 465 2.

Erandina artikli 92 lõike 3 esimesest lõigust ja ilma et see piiraks artikli 92 lõike 3 teises lõigus sätestatud erandi kohaldamist, võivad finantsinstitutsioonid kuni 31. detsembrini 2029 kohaldada koguriskipositsiooni arvutamisel järgmist valemit:

image

Selle arvutuse tegemisel võtavad finantsinstitutsioonid arvesse lõikes 1 osutatud kohaldatavat tegurit x.
Artikkel 465 3.
Erandina artikli 92 lõike 5 punkti a alapunktist ii ja ilma et see piiraks artikli 92 lõike 3 teises lõigus sätestatud erandi kohaldamist, võivad finantsinstitutsioonid kuni 31. detsembrini 2032 määrata 65 %-lise riskikaalu äriühingute vastu olevatele nõuetele, mille kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav ning tingimusel, et kõnealune finantsinstitutsioon ei ole nende võlgnike puhul III osa II jaotise 3. peatüki kohaselt arvutatud makseviivituse tõenäosust hinnanud suuremaks kui 0,5  %.

EBA ja ESMA jälgivad koostöös EIOPAga esimeses lõigus sätestatud üleminekukorra kasutamist ja hindavad eelkõige:

a) 

krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute kättesaadavust äriühingute puhul ning ulatust, mil määral see mõjutab finantsinstitutsioonide poolt äriühingutele antavaid laene;

b) 

reitinguagentuuride arengut, turule sisenemise tõkkeid uute reitinguagentuuride puhul, reitingute kasutamise määra nende äriühingute puhul, kes soovivad ühelt või mitmelt selliselt reitinguagentuurilt reitingut saada, ning krediidikvaliteeti hindavate asutuste krediidikvaliteedi hinnangute kättesaadavust takistavaid tegureid;

c) 

võimalikke meetmeid nende takistuste kõrvaldamiseks, võttes arvesse erinevusi majandussektorite ja geograafiliste piirkondade vahel ning selliste lahenduste väljatöötamist era- või avaliku sektori eestvedamisel nagu krediidihindamine, finantsinstitutsioonide volitatud erareitingud ning keskpangareitingud;

d) 

reitinguta äriühingute vastu olevate nõuete puhul riskiga kaalutud vara väärtuse asjakohasust ja selle mõju finantsstabiilsusele;

e) 

kolmandate riikide meetodeid seoses minimaalse väljundmäära kohaldamisega äriühingute vastu olevate nõuete suhtes ja sellest tuleneda võivaid pikaajalisi võrdsete võimalustega seotud kaalutlusi;

f) 

vastavust Baseli pangajärelevalve komitee väljatöötatud asjaomastele rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditele.

EBA ja ESMA esitavad koostöös EIOPAga oma järeldused komisjonile 10. juuliks 2029.

Selle aruande põhjal ja võttes igakülgselt arvesse Baseli pangajärelevalve komitee väljatöötatud asjaomaseid rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid, esitab komisjon asjakohasel juhul 31. detsembriks 2031 Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.
Artikkel 465 4.
Erandina artikli 92 lõike 5 punkti a alapunktist iv ja ilma et see piiraks artikli 92 lõike 3 teises lõigus sätestatud erandi kohaldamist, asendavad finantsinstitutsioonid kuni 31. detsembrini 2029 alfa 1-ga riskipositsiooni väärtuse arvutamisel II lisas loetletud lepingute puhul vastavalt III osa II jaotise 6. peatüki 3. jaos sätestatud meetoditele, kui samad riskipositsiooni väärtused on arvutatud vastavalt III osa II jaotise 6. peatüki 6. jaos sätestatud meetodile alammäärata koguriskipositsiooni eesmärgil.
Artikkel 465 5.

Erandina artikli 92 lõike 5 punkti a alapunktist ii ja ilma et see piiraks artikli 92 lõike 3 teises lõigus sätestatud erandi kohaldamist ja tingimusel, et kõik käesoleva artikli lõikes 8 sätestatud tingimused on täidetud, võivad liikmesriigid lubada finantsinstitutsioonidel määrata:

a) 

kuni 31. detsembrini 2032 riskikaal 10 % elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide osale, mis moodustab kuni 55 % kinnisvara väärtusest, mis määratakse kindlaks kooskõlas artikli 125 lõike 1 esimese lõiguga, ning

b) 

kuni 31. detsembrini 2029 riskikaal 45 % elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide ülejäänud osale, mis moodustab kuni 80 % kinnisvara väärtusest, mis määratakse kindlaks kooskõlas artikli 125 lõike 1 esimese lõiguga, tingimusel et artiklis 501 osutatud krediidiriski omavahendite nõuete korrigeerimist ei kohaldata.
Artikkel 465 6.
Kui finantsinstitutsioonil on tagapool asuva järjekohaga pandiõigus ja talle ei kuulu eespool asuva järjekohaga pandiõigusi, arvatakse selleks, et määrata kindlaks asjaomase finantsinstitutsiooni riskipositsiooni see osa, mille suhtes võib kohaldada 10 %-list riskikaalu, kinnisvara 55 %-lise väärtuse summast maha sellele finantsinstitutsioonile mittekuuluvate eespool asuva järjekohaga pandiõiguste summa.

Kui finantsinstitutsioonile mittekuuluvad pandiõigused kuuluvad tema pandiõigusega samasse nõudeõiguse järku, arvatakse selleks, et määrata kindlaks asjaomase finantsinstitutsiooni riskipositsiooni see osa, mille suhtes võib kohaldada 10 %-list riskikaalu, kinnisvara 55 %-lise väärtuse summast, mida on vähendatud sellele finantsinstitutsioonile mittekuuluvate eespool asuva järjekohaga pandiõiguste summa võrra, maha järgmised summad:

a) 

55 % kinnisvara väärtusest, millest on maha arvatud eespool asuva järjekohaga pandiõiguste, kui neid on, nii asjaomasele finantsinstitutsioonile kui ka teistele finantsinstitutsioonidele kuuluvad pandiõigused, summa, ning

b) 

selliste finantsinstitutsioonidele mittekuuluvate pandiõiguste summa, mis kuuluvad tema pandiõigusega samasse nõudeõiguse järku, jagatuna kõigi samasse nõudeõiguse järku kuuluvate pandiõiguste summaga.
Artikkel 465 7.
Lõike 5 punkti b kohaldamiseks, kui finantsinstitutsioonil on tagapool asuva järjekohaga pandiõigus ja talle ei kuulu eespool asuva järjekohaga pandiõigusi, arvatakse selleks, et määrata kindlaks asjaomase finantsinstitutsiooni riskipositsiooni see osa, mille suhtes võib kohaldada 45 %-list riskikaalu, kinnisvara 80 %-lise väärtuse summast maha sellele finantsinstitutsioonile mittekuuluvate eespool asuva järjekohaga pandiõiguste summa.

Kui finantsinstitutsioonile mittekuuluvad pandiõigused kuuluvad tema pandiõigusega samasse nõudeõiguse järku, arvatakse selleks, et määrata kindlaks asjaomase finantsinstitutsiooni riskipositsiooni see osa, mille suhtes võib kohaldada 45 %-list riskikaalu, kinnisvara 80 %-lise väärtuse summast, mida on vähendatud sellele finantsinstitutsioonile mittekuuluvate eespool asuva järjekohaga pandiõiguste summa võrra, maha järgmised summad:

a) 

80 % kinnisvara väärtusest, millest on maha arvatud eespool asuva järjekohaga pandiõiguste, kui neid on, nii asjaomasele finantsinstitutsioonile kui ka teistele finantsinstitutsioonidele kuuluvad pandiõigused, summa, ning

b) 

selliste finantsinstitutsioonidele mittekuuluvate pandiõiguste summa, mis kuuluvad tema pandiõigusega samasse nõudeõiguse järku, jagatuna kõigi samasse nõudeõiguse järku kuuluvate pandiõiguste summaga.
Artikkel 465 8.

Käesoleva artikli lõike 5 kohaldamiseks peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

riskipositsioonid kvalifitseeruvad artikli 125 lõike 1 kohaseks käsitluseks;

b) 

kvalifitseeruvad riskipositsioonid on riskiga kaalutud vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile;

c) 

kvalifitseeruvate riskipositsioonide tagatiseks seatud elamukinnisvara asub kaalutlusõigust kasutanud liikmesriigis;

d) 

viimase kaheksa aasta jooksul ei ületa finantsinstitutsiooni kahju, mis on tekkinud mis tahes asjaomasel aastal ja mille kohta finantsinstitutsioon on esitanud artikli 430a lõike 1 punktide a ja c kohaselt või artikli 101 lõike 1 punktide a ja c (nimetatud punktide 27. juunil 2021 kohaldatavas versioonis) kohaselt aruande, seoses elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonidega kuni ulatuses, mis vastab pandiõiguste summale või 55 %-le kinnisvara väärtusest, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem, välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 9 kohaselt otsustatakse teisiti, keskmiselt 0,25  % kõigi selliste tagasimaksmata, elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide väärtuste summast;

e) 

kvalifitseeruvate riskipositsioonide puhul on finantsinstitutsioonil võlgniku makseviivituse või maksmata jätmise korral järgmised juriidiliselt jõustatavad õigused:

i) 

õigus riskipositsiooni tagatiseks seatud elamukinnisvara suhtes või õigus elamukinnisvarale seatud hüpoteek realiseerida vastavalt artikli 108 lõike 5 punktile g;

ii) 

õigus võlgniku muude varade ja tulu suhtes kas lepingu või kohaldatava riigisisese õiguse alusel;

f) 

pädev asutus on kontrollinud, et punktides a–e sätestatud tingimused on täidetud.
Artikkel 465 9.

Kui on kasutatud lõikes 5 osutatud kaalutlusõigust ja täidetud on kõik lõikes 8 sätestatud tingimused, võivad finantsinstitutsioonid määrata kuni 31. detsembrini 2032 lõike 5 punktis b osutatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide mis tahes järelejäänud osale järgmised riskikaalud:

a) 

52,5  % ajavahemikul 1. jaanuarist 2030 kuni 31. detsembrini 2030;

b) 

60 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2031 kuni 31. detsembrini 2031;

c) 

67,5  % ajavahemikul 1. jaanuarist 2032 kuni 31. detsembrini 2032.
Artikkel 465 10.
Kui liikmesriigid kasutavad lõikes 5 osutatud kaalutlusõigust, teavitavad nad EBAt ja põhjendavad oma otsust. Pädevad asutused teatavad EBA-le kõigi lõike 8 punktis f osutatud kontrollide üksikasjad.
Artikkel 465 11.
EBA jälgib lõikes 5 sätestatud üleminekukorra kasutamist ja esitab komisjonile 31. detsembriks 2028 oma järelduste aruande seonduvate riskikaalude asjakohasuse kohta.

Selle aruande põhjal ja võttes igakülgselt arvesse Baseli pangajärelevalve komitee väljatöötatud asjaomaseid rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid, esitab komisjon asjakohasel juhul 31. detsembriks 2031 Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.
Artikkel 465 12.
Käesoleva artikli lõigetes 3, 5 ja 9 ning artikli 495b lõikes 1, artikli 495c lõikes 1 ja artikli 495d lõikes 1 osutatud üleminekukorra pikendamine piirdub nelja aastaga ning seda põhjendatakse nimetatud artiklites sätestatuga samaväärse hinnanguga.
Artikkel 465 13.

Erandina artikli 92 lõike 5 punkti a alapunktist iii või punkti b alapunktist ii ning ilma et see piiraks artikli 92 lõike 3 teises lõigus sätestatud erandit, peavad finantsinstitutsioonid riskipositsioonide puhul, mis on SEC-IRBA meetodit või artikli 92 lõike 4 kohast sisehinnangu meetodit kasutades riskiga kaalutud, kui kauplemisportfelliga seotud tegevusest tuleneva krediidiriski, lahjendusriski, vastaspoole krediidiriski või tururiski puhul arvutatakse standarditud, riskiga kaalutud vara koguväärtus SEC-SA meetodit kasutades vastavalt artiklile 261 või 262, kohaldama kuni 31. detsembrini 2032 järgmist tegurit p:

a) 

p = 0,25 väärtpaberistamise positsiooni puhul, mille suhtes kohaldatakse artiklit 262;

b) 

p = 0,5 väärtpaberistamise positsiooni puhul, mille suhtes kohaldatakse artiklit 261.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid