Jaotis 9. Likviidsuse hindamise tulemuste kindlaksmääramine

357. Pädevad asutused peaksid kasutama jaotise 8 kohast hindamist, et tuvastada ja hinnata praegust ja tulevast likviidsusriski, millele investeerimisühing on või võib-olla avatud, ning seda, kuidas investeerimisühing suudab neid riske maandada.

358. Pädevad asutused peaksid järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi likviidsuse hindamise menetluse tegema, kasutades järgmisi etappe:

• a. investeerimisühingu likviidsuse üldhindamine;
• b. konkreetsete likviidsusmeetmete vajaduse kindlaksmääramine direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 42 lõike 6 kohaselt vastu võetud delegeeritud määruse alusel;
• c. likviidsuse skoori määramine.

359. Et hinnata, kas investeerimisühingu hoitav likviidsus tagab likviidsusriski asjakohase katmise, peaksid pädevad asutused kasutama kõiki järgmisi teabeallikaid:

• a. likviidsusriski hindamise tulemused;
• b. investeerimisühingu sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsess, kui olemas, ning
• c. muud asjakohased sisendid, nagu teave kohapealsetest kontrollidest, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuste vastastikused analüüsid või stressitestid, asutusesisesed riskijuhtimisaruanded ja pädevate asutuste nõutud erakorralised aruanded, kui need on kättesaadavad.

360. Likviidsusriski hindamise tulemuste korral peaksid pädevad asutused võtma arvesse kõigi järgmiste aspektidega seotud tulemusi:

• a. likviidsusrisk, mis ei ole hõlmatud määruses (EL) 2019/2033 sätestatud likviidsusnõuetega, sealhulgas vajaduse korral päevasisene likviidsusrisk;
• b. muud riskid, mida investeerimisühing ei ole adekvaatselt katnud ega mõõtnud, mis tulenevad väljavoolu alahindamisest, sissevoolu ülehindamisest, likviidsete varade

101 ülehindamisest või teatud likviidsete varade kättesaamatus tegevuse seisukohast, näiteks müügiks kättesaamatud varad ja kergesti kättesaadavad varad;

• c. konkreetse kontsentratsiooni rahastamine vastaspoolte või toote/liigi kaupa;
• d. järelevalveliste likviidsuse stressitestide muud asjakohased tulemused.

361. Investeerimisühingu sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi raamistiku hindamisel peaksid pädevad asutused hindama, kas sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi arvutused on usaldusväärsed. Investeerimisühingute kasutatavaid arvutusi tuleks pidada usaldusväärseteks, kui need katavad nõuetekohaselt riske, mida nendega soovitakse käsitleda. Arvutused tuleks lugeda arusaadavaks, kui on olemas sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi arvutuste aluskomponentide selge jaotus ja kokkuvõte.

362. Pädevad asutused peaksid teisendama selle üldhinnangu likviidsuse ja rahastamise skooriks, mis peaks kajastama nende seisukohta likviidsusriskist investeerimisühingu elujõulisusele tekkida võivate ohtude kohta.

363. Kui pädevad asutused määravad kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2034 artikliga 42 konkreetse likviidsusnõude, peaksid nad otsustama käesoleva jaotisega hõlmatud kvantitatiivsete nõuete kohaldamise või käesolevate suuniste jaotisega 10 hõlmatud kvalitatiivsete nõuete kohaldamise üle.

364. Kvantitatiivse nõude kindlaksmääramiseks peaksid pädevad asutused nõudma direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 42 lõike 6 kohaselt vastu võetud delegeeritud määruse kohast likviidsete varade kogust, mis leevendab tuvastatud puudusi.

365. Pärast eespool kirjeldatud hindamist peaksid pädevad asutused kujundama seisukoha, kas olemasolevad likviidsed vahendid tagavad usaldusväärse katte riskidele, millele investeerimisühing on või võib olla avatud. See seisukoht peaks kajastuma tulemuste kokkuvõttes, mis esitatakse koos tabelis 11 loetletud kaalutluste alusel määratud skooriga.

Tabel 11. Likviidsuse adekvaatsuse skoori määramise järelevalvekaalutlused