81. Finantseerimisasutused peaksid jälgima mitmeid tagasiulatuvaid ja tulevikku suunatud …

Finantseerimisasutused peaksid jälgima mitmeid tagasiulatuvaid ja tulevikku suunatud keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriski mõõdikuid ja näitajaid. Suured finantseerimisasutused peaksid jälgima vähemalt järgmisi näitajaid:

• a) riskipositsioonide ja tulude (intressid, tasud ja komisjonitasud) suurus ja osakaal, mis tulenevad ärisuhetest vastaspooltega, kes tegutsevad vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 põhjendusele 6 sektorites, mis aitavad oluliselt kaasa kliimamuutustele, st määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa A–H jaos ja L jaos loetletud sektorites.

Finantseerimisasutused peaksid kasutama võimalikult üksikasjalikku sektoripõhist diferentseerimist. Eelkõige peaks detailsuse aste võimaldama finantseerimisasutustel jälgida konkreetsete vastaspooltega, näiteks fossiilkütuste sektori ettevõtjate ja/või Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste kohaldamisalast välja jäetud ettevõtjatega seotud riskipositsioonide summat ja osakaalu ning neist tulenevat tulu¹⁷ .

• b) Portfelli kooskõlastamise näitajad, mis näitavad valdkondlikul tasandil, mil määral on klientide riskipositsioonid ja tootmisvõimsused (valesti) vastavusse viidud või prognoositakse olevat vastavusse viidud kohaldatavate kliimaalaste õiguslike ja regulatiivsete eesmärkidega, näiteks kasvuhoonegaaside heitkoguse nulli viimine 2050. aastaks, tuginedes valitud valdkondade jaoks asjakohastele vastavusse viimise näitajatele ja kasutades punktis 4.2.3 b kirjeldatud meetodeid. Finantseerimisasutused peaksid täiendama neid näitajaid vastuoludest tuleneva võimaliku finantsriski mõju hindamisega seotud teabega.
• c) Rahastatav kasvuhoonegaaside heide, mis on jaotatud absoluutväärtuse ja vajaduse korral heitemahukust näitava väärtuse järgi tootmis- või tuluühikute alusel sektorite kaupa 1., 2. ja 3. valdkonna heiteks, kasutades võimalikult üksikasjalikku sektoripõhist diferentseerimist vähemalt valitud sektorite puhul, mis määratakse kindlaks olulisuse hindamise alusel.

Finantseerimisasutused peaksid täiendama neid näitajaid kvalitatiivse või kvantitatiivse teabega ja kriteeriumidega, mis toetavad nende arengu tõlgendamist aja jooksul, sealhulgas näiteks ajutine suurenemine, mis tuleneb kasvuhoonegaaside heite mahukatele vastaspooltele ülemineku rahastamise võimaldamisest, ning määrama kindlaks heitkoguste muutuste aluseks olevad tegurid.

Meetodite ja andmebaaside seas, mis võivad finantseerimisasutusi nende näitajate arvutamisel toetada, on näiteks ülemaailmne kasvuhoonegaaside arvestus- ja aruandlusstandard finantssektori jaoks, mille on välja töötanud partnerlus Partnership for Carbon Accounting Financials ning projekt Carbon Disclosure Project.

• d) Edusammude tase, mis on saavutatud finantseerimisasutuse kindlaks määratud peamiste rahastamisstrateegiate rakendamisel, et tagada asutuse vastupidavus keskkonna-, sotsiaalsetele ja juhtimisriskidele ning valmisolek üleminekuks kestlikumale majandusele, nt jälgides finantsvooge finantsvarade või vastaspoolte suunas, millel on ühised, finantseerimisasutuse keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud eesmärke või riskivalmidust puudutavad omadused.
• e) Klientide kaasamise parameetrid, millest saab teavet järgmise kohta:
• i. nende vastaspoolte osakaal, kelle keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske on hinnatud, sealhulgas nende üleminekustrateegiate ja võimaluse korral üleminekukavade osas, ning nende kooskõla finantseerimisasutuse eesmärkidega, täpsustades nende hinnangutega hõlmatud valitud sektorite, toodete ja äriliinide ulatuse;
• ii. sellise koostöö tulemused ja tulemused, näiteks positiivsed (või mis tahes alamkategooria selles kategoorias) või negatiivsed (või mis tahes alamkategooria selles kategoorias) hinnangud nende vastaspoolte kohanemisvõimele ja vastupanuvõimele kestlikule majandusele ülemineku suhtes, finantseerimisasutuse eesmärkide ja sihtide saavutamise vastavusse viimise ning institutsiooni võetud järelmeetmete suhtes.
• f) Kinnisvaraga tagatud portfellide jaotus vastavalt tagatise energiatõhususe tasemele.
• g) Vähese süsinikdioksiidiheitega energiavarustuse tehnoloogiate rahastamise ning fossiilkütustel põhinevate energiavarustuse tehnoloogiate rahastamise suhe.
• h) Keskkonnasäästlike riskipositsioonide suhe, millega rahastatakse tegevusi, mis aitavad kaasa või võimaldavad saavutada määruse (EL) 2020/852¹⁸ artikli 9 punktis a osutatud kliimamuutuste leevendamise keskkonnaeesmärki seoses kasvuhoonegaase puudutavate riskipositsioonidega.
• i) Füüsilise riski tasemed, millele finantseerimisasutus on vastuvõtlik, ja nende mõju finantsriskidele, arvestades mitut stsenaariumi ja kõiki finantseerimisasutuse tegevusega seotud riske, koos teabega riskimaandamismeetmete rakendamisel tehtud edusammude kohta.
• j) Füüsiliste riskiteguritega seotud kontsentratsiooniriski näitajad (nt riskipositsioonide ja/või tagatiste mõõtmine suure üleujutusriski, veepuuduse või metsa- või maastikupõlengu riski piirkondades) ja üleminekuriski tegurite näitajad (nt riskipositsioonid suurema üleminekuriskiga sektorites), kasutades riskipositsioonide piisavalt üksikasjalikku geograafilist jaotust.
• k) Keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud varasemate kahjude summa ning stsenaariumiliikide meetodite alusel keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud riskipositsioonide tulevikku suunatud hinnang(ud) ja nende riskidega seotud võimalike tulevaste finantskahjude summa.
• l) Keskkonnaalase, sotsiaalse või juhtimisalase maineriski näitaja, mille abil jälgitakse, kuidas reguleerimine, teabevahetus, kohustused või avalikud vastuolud seoses praeguste ja tulevaste äritegevustega mõjutavad finantseerimisasutust otseselt või kaudselt, võttes arvesse koostoimet operatsiooniriskiga ning strateegiliste ja ärimudeli riskidega, näiteks ärivõimaluste kadumine või strateegilised partnerlused.
• m) Kõik keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisalased kohtuvaidlused, milles finantseerimisasutus on olemasoleva teabe põhjal osalenud, osaleb või võib osaleda.
• n) Keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud suutlikkuse suurendamine, näiteks erikoolitust saanud töötajate osakaal.
• o) Kliimaga mitteseotud tegureid puudutavad näitajad, näiteks portfelli tasandi sõltuvused ja mõju ökosüsteemi teenustele või riskipositsioonid vastaspooltega, kes on oluliselt sõltuvad või kellel on negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele, võttes arvesse nii valdkondlikku kui ka geograafilist asukohateavet.
• p) Edusammud finantseerimisasutuse kõigi keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide ning -eesmärkide saavutamisel, sealhulgas 6. jaos osutatud finantseerimisasutuse kava või finantseerimisasutuse võetud muude kestlikkusega seotud kohustuste raames.

¹⁷ Vastavalt kliimaülemineku võrdlusaluste standardite määruse artikli 12 lõike 1 punktidele d–g ja artikli 12 lõikele 2.

¹⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid

• EBA - Published by the European Banking Authority at https://www.eba.europa.eu/