+1. jagu Tehingu vastaspoole makseviivitus
---+Artikkel 25 Kohaldamisala
------+Artikkel 25 1.
------+Artikkel 25 2.
------+Artikkel 25 3.
------+Artikkel 25 4.
------+Artikkel 25 5.
---+Artikkel 26 K-TCD arvutamine
---+Artikkel 27 Riskipositsiooni väärtuse arvutamine
---+Artikkel 28 Asenduskulu
---+Artikkel 29 Võimalik tulevane riskipositsioon
------+Artikkel 29 1.
------+Artikkel 29 2.
------+Artikkel 29 3.
------+Artikkel 29 4.
------+Artikkel 29 5.
------+Artikkel 29 6.
------+Artikkel 29 7.
------+Artikkel 29 8.
---+Artikkel 30 Tagatis
------+Artikkel 30 1.
------+Artikkel 30 2.
------+Artikkel 30 3.
---+Artikkel 31 Tasaarvestus
---+Artikkel 32 Krediidiväärtuse korrigeerimine

1. jagu Tehingu vastaspoole makseviivitus

1. jagu Tehingu vastaspoole makseviivitus

1. Ülevaade

,
Artikkel 25 Kohaldamisala
Artikkel 26 K-TCD arvutamine

Artikkel 26

K-TCD arvutamine

K-TCD arvutamiseks määratakse omavahendite nõue kindlaks järgmise valemi kohaselt:

omavahendite nõue = α · EV · RF · CVA

kus:

α = 1,2,

EV = vastavalt artiklile 27 arvutatud riskipositsiooni väärtus,

RF = vastaspoole liigile tabeli 2 kohaselt kindlaks määratud riskitegur ning

CVA = vastavalt artiklile 32 arvutatud krediidiväärtuse korrigeerimine.



Tabel 2

Vastaspoole liik

Riskitegur

Keskvalitsused, keskpangad ja avaliku sektori asutused

1,6 %

Krediidiasutused ja investeerimisühingud

1,6 %

Muud vastaspooled

8 %
Artikkel 27 Riskipositsiooni väärtuse arvutamine

Artikkel 27

Riskipositsiooni väärtuse arvutamine

Riskipositsiooni väärtus arvutatakse järgmise valemi kohaselt:

riskipositsiooni väärtus = Max (0; RC + PFE – C)

kus:

RC = artikli 28 kohaselt kindlaks määratud asenduskulu,

PFE = artikli 29 kohaselt arvutatud võimalik tulevane riskipositsioon ning

C = artikli 30 kohaselt kindlaks määratud tagatis.

Asenduskulu (RC) ja tagatist (C) kohaldatakse kõigi artiklis 25 osutatud tehingute suhtes.

Võimalikku tulevast riskipositsiooni (PFE) kohaldatakse üksnes tuletislepingute suhtes.

Investeerimisühing võib arvutada üksiku riskipositsiooni väärtuse tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil kõikide lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tehingute suhtes, kui täidetud on artiklis 31 sätestatud tingimused. Kui mõni nimetatud tingimus ei ole täidetud, käsitab investeerimisühing iga tehingut iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumina.
Artikkel 28 Asenduskulu

Artikkel 28

Asenduskulu

Lõikes 27 osutatud asenduskulu määratakse kindlaks järgmiselt:

a) 

RC on tuletislepingute puhul CMV;

b) 

pika arveldustähtajaga tehingute puhul on RC sularaha arveldussumma, mille investeerimisühing peab arveldamisel tasuma või saama; saadaolevaid summasid käsitatakse positiivse summana ja maksmisele kuuluvaid summasid käsitatakse negatiivse summana;

c) 

repotehingute ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute puhul on RC laenuks antud või võetud raha summa; investeerimisühingu poolt laenuks antud raha käsitatakse positiivse summana ja investeerimisühingu poolt laenuks võetud raha käsitatakse negatiivse summana;

d) 

väärtpaberitega finantseerimise tehingute puhul, kui mõlemad tehingu pooled on väärtpaberid, määratakse RC kindlaks investeerimisühingu poolt laenuks antud väärtpaberi CMV alusel; CMVd suurendatakse, kasutades artikli 30 tabelis 4 esitatud vastava volatiilsusega korrigeerimist;

e) 

võimenduslaenu tehingute ning artikli 25 lõike 1 punktis g osutatud krediidi ja laenude puhul määratakse RC kindlaks vara puhasväärtuse alusel vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.
Artikkel 29 Võimalik tulevane riskipositsioon
Artikkel 30 Tagatis
Artikkel 31 Tasaarvestus

Artikkel 31

Tasaarvestus

Käesoleva jao kohaldamisel võib investeerimisühing esiteks käsitada tasaarvestuskokkuleppe täiesti identseid lepinguid ühe lepinguna, mille tinglik väärtus võrdub netolaekumistega, teiseks võib tasaarvestada muid tehinguid, mida uuendatakse selliselt, et investeerimisühingu ja tema vastaspoole vahelised kõik kohustused koondatakse automaatselt nii, et uuendamisega asendatakse õiguslikult varasemad brutokohustused ühe netosummaga, ning kolmandaks võib tasaarvestada muid tehinguid, mille puhul investeerimisühing tagab, et täidetud on järgmised tingimused:

a) 

tasaarvestusleping vastaspoolega või muu kokkulepe, millega luuakse üksainus õiguslik kohustus ja mis hõlmab kõiki tehinguid, nii et investeerimisühingul oleks õigus saada või kohustus maksta üksnes üksikute tehingute turuhinnapõhiste positiivsete ja negatiivsete väärtuste netosumma, kui vastaspool ei suuda oma kohustusi täita seoses mõne järgmise asjaoluga:

i) 

makseviivitus;

ii) 

pankrot;

iii) 

likvideerimine või

iv) 

samalaadsed asjaolud;

b) 

tasaarvestusleping ei sisalda tingimusi, mille kohaselt vastaspoole makseviivituse korral on makseviivituses mitteoleval poolel lubatud tasuda makseviivituses olevale poolele maksed osaliselt või neid üldse mitte tasuda, isegi juhul, kui makseviivituses olev pool on netovõlausaldaja;

c) 

investeerimisühing on saanud sõltumatu kirjaliku ja põhjendatud õigusliku arvamuse selle kohta, et tasaarvestuskokkuleppe õigusliku vaidlustamise korral oleksid investeerimisühingu nõuded ja kohustused samaväärsed punktis a osutatud nõuete ja kohustustega järgmise õiguskorra alusel:

i) 

sellise jurisdiktsiooni õigus, kus vastaspool on asutatud;

ii) 

kui asjaga on seotud vastaspoole välisfiliaal, sellise jurisdiktsiooni õigus, kus filiaal asub;

iii) 

õigus, mis reguleerib tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud individuaalseid tehinguid, või

iv) 

õigus, mis reguleerib tasaarvestuse tegemiseks vajalikku lepingut või kokkulepet.
Artikkel 32 Krediidiväärtuse korrigeerimine

Artikkel 32

Krediidiväärtuse korrigeerimine

Käesoleva jao tähenduses on krediidiväärtuse korrigeerimine vastaspoolega sõlmitud tehingute portfelli keskmise turuväärtuse korrigeerimine, mis kajastab vastaspoole krediidiriski CMVd investeerimisühingu jaoks, kuid ei kajasta investeerimisühingu krediidiriski CMVd vastaspoole jaoks.

Krediidiväärtuse korrigeerimine on kõigi tehingute puhul 1,5, välja arvatud järgmised tehingud, mille puhul krediidiväärtuse korrigeerimine on 1:

a) 

tehingud finantssektoriväliste vastaspooltega, mis on määratletud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 9, või kolmandas riigis asutatud finantssektoriväliste vastaspooltega, kui need tehingud ei ületa kõnealuse määruse artikli 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kliirimiskünnist;

b) 

määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 3 sätestatud grupisisesed tehingud;

c) 

pika arveldustähtajaga tehingud;

d) 

väärtpaberitega finantseerimise tehingud, sealhulgas võimenduslaenu tehingud, välja arvatud juhul, kui pädev asutus leiab, et neist tehingutest tulenevad investeerimisühingu krediidiväärtuse korrigeerimise riskipositsioonid on olulised, ning

e) 

artikli 25 lõike 1 punktis g osutatud krediit ja laenud.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid