Artikkel 2 Mõisted

„keskne vastaspool“ – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 1 määratletud keskne vastaspool;

„kriisilahenduse kolleegium“ – vastavalt artiklile 4 loodud kolleegium;

„kriisilahendusasutus“ – artikli 3 kohaselt liikmesriigi määratud asutus;

„kriisilahenduse vahend“ – artikli 27 lõikes 1 sätestatud kriisilahenduse vahend;

„kriisilahendusõigus“ – artiklites 48–58 sätestatud õigus;

„kriisilahenduse eesmärgid“ – artiklis 21 sätestatud kriisilahenduse eesmärgid;

„pädev asutus“ – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 22 kohaselt liikmesriigi määratud asutus;

„kohustuste mittetäitmine“ – stsenaarium, kus keskne vastaspool on teatanud kohustuste mittetäitmisest:

„muu kui kohustuste mittetäitmine“ – stsenaarium, mille korral tekib kesksel vastaspoolel kahjum muul põhjusel kui kohustuste mittetäitmine, sealhulgas, kuid mitte ainult äritegevuse, väärtpaberite hoidmise või investeerimise ebaõnnestumise, õiguslünkade või süsteemi puuduliku toimimise tõttu või pettuse, sealhulgas küberünnakute tagajärjel tekkinud tõrgete tõttu;

„kriisilahenduse kava“ – keskse vastaspoole jaoks artikli 12 kohaselt koostatud kriisilahenduse kava;

„kriisilahenduse meede“ – otsus alustada keskse vastaspoole suhtes artikli 22 kohaselt kriisilahendusmenetlust, kriisilahenduse vahendi kohaldamist või ühe või enama kriisilahendusõiguse kasutamist;

„kliiriv liige“ – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 14 määratletud kliiriv liige;

„emaettevõtja“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 15 alapunktis a määratletud emaettevõtja;

„kolmanda riigi keskne vastaspool“ – keskne vastaspool, mille peakontor on asutatud kolmandas riigis;

„tasaarvestuskokkulepe (set-off)“ – kokkulepe, mille puhul kaks või enam nõuet või kohustust kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole ja vastaspoole vahel võib üksteisega tasaarvestada;

„finantsturutaristu“ – keskne vastaspool, väärtpaberite keskdepositoorium, kauplemisteabehoidla, maksesüsteem või muu süsteem, mille liikmesriik on määratlenud või määranud vastavalt direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktile a;

„kauplemiskoht“ – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 4 määratletud kauplemiskoht;

„klient“ – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 15 määratletud klient;

„muu süsteemselt oluline ettevõtja“ – muu süsteemselt oluline ettevõtja, nagu on osutatud direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõikes 3;

„kaudne klient“ – ettevõtja, kes on loonud kliiriva liikmega kaudse kliirimiskorra määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 lõike 3 teise lõigu tähenduses;

„koostalitlev keskne vastaspool“ – keskne vastaspool, kellega on sõlmitud koostalitluskokkulepe;

„finantsseisundi taastamise kava“ – artikli 9 kohaselt keskse vastaspoole koostatav ja hallatav finantsseisundi taastamise kava;

„juhtorgan“ – juhatus, nõukogu või mõlemad, mis on moodustatud vastavalt liikmesriigi äriühinguõigusele ja kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 27 lõikega 2;

„järelevalvekolleegium“ – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 lõikes 1 osutatud kolleegium;

„kapital“ – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 25 määratletud kapital;

„kaskaadi põhimõte“ – kaskaadi põhimõte kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 45;

„kriitilised funktsioonid“ – tegevused, teenused või toimingud, mida pakutakse, osutatakse või tehakse keskse vastaspoole välistele kolmandatele isikutele ning mille seiskumine toob ühes või enamas liikmesriigis tõenäoliselt kaasa reaalmajanduse jaoks oluliste teenuste osutamise katkemise või häirib tõenäoliselt finantsstabiilsust keskse vastaspoole suuruse, turuosa, välise ja sisemise seotuse, keerukuse või piiriülese tegevuse tõttu, pidades eelkõige silmas kõnealuste tegevuste, teenuste ja toimingute asendatavust;

„konsolideerimisgrupp“ – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 16 määratletud konsolideerimisgrupp;

„seotud finantsturutaristu“ – finantsturutaristu, millega kesksel vastaspoolel on sõlmitud lepingupõhised kokkulepped, sealhulgas koostalitluskokkulepped;

„erakorraline avaliku sektori finantstoetus“ – riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 107 lõike 1 tähenduses või muu riigiülesel tasandil pakutav avaliku sektori finantstoetus, mis oleks riigiabi, kui seda antaks riigi tasandil, ning mida antakse keskse vastaspoole elujõulisuse, likviidsuse või maksevõime säilitamiseks või taastamiseks;

„finantslepingud“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 100 määratletud lepingud ja kokkulepped;

„tavaline maksejõuetusmenetlus“ – maksejõuetusmenetlus võlgniku kõigi võlakohustuste suhtes, mille käigus võlgniku vara võõrandatakse täielikult või osaliselt ja määratakse likvideerija või haldur ning mida tavaliselt rakendatakse kesksete vastaspoolte suhtes vastavalt liikmesriigi õigusele ning mis on kehtestatud konkreetselt nende kesksete vastaspoolte suhtes või on üldiselt kohaldatav mis tahes juriidilise või füüsilise isiku suhtes;

„omandiõiguse instrumendid“ – aktsiad, osad, osakud, muud omandiõigust tõendavad instrumendid või instrumendid, mis on konverteeritavad aktsiateks, osadeks, osakuteks või muudeks omandiõiguse instrumentideks või annavad õiguse omandada aktsiaid, osi, osakuid või muid omandiõiguse instrumente, ning instrumendid, mis väljendavad osalust aktsiates, osades, osakutes või muudes omandiõiguse instrumentides;

„makrotasandi usaldatavusjärelevalvet teostav määratud riiklik asutus“ – asutus, mille ülesanne on teostada makrotasandi poliitikat, millele on osutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu riiklike asutuste makrotasandi usaldatavusjärelevalve alaseid pädevusi käsitleva 22. detsembri 2011. aasta soovituse ESRB/2011/3 soovituses B1;

„tagatisfond“ – keskse vastaspoole moodustatud tagatisfond kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 42;

„eelrahastatud vahendid“ – vahendid, mis on asjaomase juriidilise isiku valduses ja tema vabas käsutuses;

„kõrgem juhtkond“ – isik või isikud, kes tegelikult juhivad keskse vastaspoole tegevust, ning juhtorgani juhtiv liige või juhtivad liikmed;

„kauplemisteabehoidla“ – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 2 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2365 (19) artikli 3 punktis 1 määratletud kauplemisteabehoidla;

„liidu riigiabi raamistik“ – ELi toimimise lepingu artiklitega 107, 108 ja 109 kehtestatud ning ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 4 või artikli 109 alusel vastu võetud määruste ja kõigi muude liidu aktidega, sealhulgas suuniste, teatiste ja teadetega, loodud raamistik;

„võlainstrumendid“ – võlakirjad ja muud liiki võõrandatavad tagamata võlainstrumendid, instrumendid, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu, ning instrumendid, mis annavad õiguse võlainstrumentide omandamiseks;

„alustamise tagatis“ – tagatised, mida kogub keskne vastaspool tagatise andnud kliirivate liikmete ja, kui see on asjakohane, koostalitlevate kesksete vastaspoolte suhtes võetud potentsiaalsete tuleviku riskipositsioonide katmiseks viimase tagatise kogumise ja positsioonide likvideerimise vahelisel ajal pärast kliiriva liikme või koostalitleva keskse vastaspoole kohustuste mittetäitmist;

„muutuvtagatis“ – kogutud või väljamakstud tagatised, et kajastada turuhinna tegelikest muutustest tulenevaid praegusi riskipositsioone;

„kriisilahendusel sissenõutavad rahalised maksed“ – vastavalt artiklile 31 kriisilahendusasutuse seadusjärgne õigus nõuda, et kliirivad liikmed annaksid kesksele vastaspoolele rahalisi vahendeid lisaks eelrahastatud vahenditele;

„finantsseisundi taastamisel sissenõutavad rahalised maksed“ – keskse vastaspoole tegevuseeskirjades sätestatud lepingupõhistel kokkulepetel põhinev nõue kliirivatele liikmetele anda kesksele vastaspoolele rahalisi vahendeid, mis ei ole kriisilahendusel sissenõutavad rahalised maksed ja mis lisanduvad eelrahastatud vahenditele;

„üleandmise õigus“ – artikli 48 lõike 1 punktis c ja d sätestatud õigus anda aktsiad, osad või osakud, muud omandiõiguse instrumendid, võlainstrumendid, varad, õigused, kohustused või nende mis tahes kombinatsioon üle kriisilahendusmenetluses olevalt keskselt vastaspoolelt saajale;

„tuletisinstrument“ – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 5 määratletud tuletisinstrument;

„tasaarvestuskokkulepe (netting)“ – kokkulepe, mille puhul mitu nõuet või kohustust saab konverteerida üheks netonõudeks, sealhulgas lõpetamisel toimuv tasaarvestus, mille puhul (mis tahes viisil määratletud) täitmist tingiva juhtumi toimumisel poolte kohustusi kiirendatakse, nii et need kuuluvad kohesele täitmisele või need lõpetatakse, ning kummalgi juhul konverteeritakse kohustused üheks netonõudeks või asendatakse ühe netonõudega; mõiste hõlmab lõpetamisel toimuvat tasaarvestust käsitlevaid sätteid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ (20) artikli 2 lõike 1 punkti n alapunktis i, ja tasaarveldust, nagu on määratletud direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis k;

„kriisiennetusmeede“ – keskselt vastaspoolelt tema finantsseisundi taastamise kavas sisalduvate puuduste kõrvaldamise nõudmise õiguse kasutamine artikli 10 lõigete 8 ja 9 alusel, kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaoludega tegelemise või nende kõrvaldamise õiguste kasutamine artikli 16 alusel või varajase sekkumise meetme võtmine artikli 18 alusel;

„lõpetamisõigus“ – õigus leping üles öelda, õigus nõuda kohustuste täitmise kiirendamist või lõpuleviimist või tasaarvestamist (set-off ja netting) või sarnane säte, mis näeb ette lepingupoole kohustuse edasilükkamise, muutmise või kustutamise, või säte, mis takistab sellise lepingust tuleneva kohustuse tekkimist, mis muul juhul tekiks;

„omandiõiguse üleminekul põhinev finantstagatiskokkulepe“ – direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud omandiõiguse üleminekul põhinev finantstagatiskokkulepe;

„pandikiri“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2162 (21) artikli 3 punktis 1 määratletud pandikiri;

„kolmanda riigi kriisilahendusmenetlus“ – kolmanda riigi seaduste kohane meede kolmanda riigi keskse vastaspoole maksejõuetuse haldamiseks, mis on eesmärkide ja eeldatavate tulemuste poolest võrreldav käesoleva määruse kohaste kriisilahenduse meetmetega;

„asjaomane riiklik asutus“ – käesoleva määruse kohaselt või vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 3 määratud kriisilahendusasutus, pädev asutus või pädev ministeerium või liikmesriigi muu asutus, kellel on õigused seoses nende jurisdiktsioonis kliirimisteenuseid osutavate kolmandate riikide kesksete vastaspoolte varade, õiguste või kohustustega;

„asjaomane kolmanda riigi asutus“ – kolmanda riigi asutus, kes vastutab selliste funktsioonide täitmise eest, mis on võrreldavad kriisilahendusasutuste või pädevate asutuste funktsioonidega vastavalt käesolevale määrusele.