Artikkel 4 Kriisilahenduse kolleegiumid

a)

asjakohase teabe vahetamine kriisilahenduse kavade koostamiseks (sealhulgas, et võtta arvesse kriisilahenduse kava rakendamise süsteemset mõju), ettevalmistavate ja ennetavate meetmete rakendamiseks ning kriisilahenduseks;

b)

kriisilahenduse kavade väljatöötamine kooskõlas artikliga 12;

c)

kesksete vastaspoolte kriisilahenduskõlblikkuse hindamine kooskõlas artikliga 15;

d)

kesksete vastaspoolte kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaolude tuvastamine, nendega tegelemine ja nende kõrvaldamine kooskõlas artikliga 16, ning

e)

kriisilahenduse kavadest ja strateegiatest avalikkuse teavitamise koordineerimine.

a)

keskse vastaspoole kriisilahendusasutus;

b)

keskse vastaspoole pädev asutus;

c)

määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 lõike 2 punktis c osutatud kliirivate liikmete pädevad asutused ja kriisilahendusasutused, sealhulgas vajaduse korral Euroopa Keskpank (EKP) niisuguste ülesannete raames, mis on seotud krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega ühtse järelevalvemehhanismi raames ja mis on talle antud kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013, (22) ning Ühtne Kriisilahendusnõukogu talle kooskõlas määrusega (EL) nr 806/2014 antud rollis krediidiasutuste kriisilahendusasutusena ühtse kriisilahenduskorra raames;

d)

kliirivate liikmete pädevad asutused ja kriisilahendusasutused, mis ei ole punktis c osutatud asutused. Need pädevad asutused ja kriisilahendusasutused teavitavad keskse vastaspoole kriisilahendusasutust ja põhjendavad oma osalemist kolleegiumis, tuginedes oma hinnangule mõju kohta, mis keskse vastaspoole kriisilahendusel võib olla nende liikmesriigi finantsstabiilsusele;

e)

kliirivate liikmete klientide pädevad asutused või kriisilahendusasutused, tingimusel et kolleegiumisse juba ei kuulu liige nende liikmesriigist kooskõlas käesoleva lõike punktidega c, d, f, g või h. Need asutused teavitavad keskse vastaspoole kriisilahendusasutust ning põhjendavad oma osalemist kolleegiumis, tuginedes oma hinnangule mõju kohta, mis keskse vastaspoole kriisilahendusel võib olla nende liikmesriigi finantsstabiilsusele;

f)

määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 lõike 2 punktis d osutatud pädevad asutused;

g)

määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 lõike 2 punktis e osutatud kesksete vastaspoolte pädevad asutused ja kriisilahendusasutused;

h)

määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 lõike 2 punktis f osutatud pädevad asutused;

i)

määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 lõike 2 punktis g osutatud Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmed;

j)

määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 lõike 2 punktis h osutatud emitentidest keskpangad;

k)

keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide liidu vääringute emitentidest keskpangad, mis ei ole punktis j osutatud keskpangad. Kõnealused emitentidest keskpangad teavitavad keskse vastaspoole kriisilahendusasutust ning põhjendavad oma osalemist kolleegiumis, tuginedes oma hinnangule mõju kohta, mis keskse vastaspoole kriisilahendusel võib olla nende emiteeritavale vääringule;

l)

emaettevõtja pädev asutus, kui see on kohaldatav;

m)

pädev ministeerium, kui pädev ministeerium ei ole punktis a osutatud kriisilahendusasutus;

n)

ESMA ning

o)

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „EBA“), mis asutati määrusega (EL) nr 1093/2010.

a)

kriisilahenduse meetmete tõhus ja kooskõlastatud täitmisele pööramine, ennekõike kooskõlas artiklitega 53 ja 77;

b)

selliste võimalike tõhusat kriisilahendust pärssivate asjaolude kindlakstegemine ja kõrvaldamine, mis võivad tuleneda tagatis- ja tasaarvestuskokkuleppeid (netting ja set-off) reguleerivatest lahknevatest õigusaktidest ning erinevatest finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigustest või strateegiatest;

c)

uute litsentsimise, tunnustamise või tegevusloa saamisega seonduvate nõuete vajaduste kindlakstegemine ja kooskõlastamine, võttes arvesse vajadust kriisilahenduse meetmete õigeaegseks rakendamiseks;

d)

keskse vastaspoole kriisilahendusest mõjutatud asjaomaste varaklasside puhul kliirimiskohustuste võimalik peatamine vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 6a või samaväärsele sättele asjaomase kolmanda riigi õiguses;

e)

erinevate ajavööndite võimalik mõju kohaldatavale tööpäeva lõpule seoses kauplemise lõpetamisega.

a)

pärast teiste kriisilahenduse kolleegiumi liikmetega konsulteerimist kriisilahenduse kolleegiumi toimimisega seotud kirjaliku korra ja kirjalike menetluste kehtestamine;

b)

kriisilahenduse kolleegiumi kogu tegevuse koordineerimine;

c)

kõigi kriisilahenduse kolleegiumi koosolekute kokkukutsumine ja juhatamine;

d)

kõigi kriisilahenduse kolleegiumi liikmete eelnev täielik teavitamine koosolekute korraldamisest, koosolekutel arutatavatest peamistest küsimustest ning aspektidest, mida tuleb aruteludega seoses arvesse võtta;

e)

otsuste tegemine selle üle, kas ja millised kolmandate riikide asutused kutsutakse kooskõlas lõikega 4 kriisilahenduse kolleegiumi konkreetsetele koosolekutele;

f)

kriisilahenduse kolleegiumi liikmete vahel kogu asjakohase teabe õigeaegse vahetamise võimaldamine, edendamine ja koordineerimine ning

g)

kõigi kriisilahenduse kolleegiumi liikmete õigeaegne teavitamine kõnealuste koosolekute otsustest ja tulemustest.