1. Kriisiennetusmeedet või kriisilahenduse meedet, mis on võetud käesoleva määruse kohaselt, või kõnealuse meetme kohaldamisega vahetult seotud mis tahes sündmust ei käsitata maksejõuetusmenetlusena või täitmist tingiva sündmusena või kohustuste mittetäitmisena vastavalt kas direktiivi 98/26/EÜ, direktiivi 2002/47/EÜ või määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses, tingimusel et jätkatakse lepingust tulenevate materiaalõiguslike kohustuste täitmist, sealhulgas makse- ja üleandmiskohustuste täitmist ning tagatise andmist.
Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel käsitatakse kolmanda riigi kriisilahendusmenetlusi, mida tunnustatakse artikli 77 kohaselt või kriisilahendusasutuse vastava otsuse alusel, käesoleva määrusega kooskõlas võetud kriisilahenduse meetmena.