4. Finantsinstitutsioonid, mille viivisnõuete suhtarv on vähemalt 2 %, peaksid hõlmama viivisnõuded üldiste intressimääratundlike instrumentidena, mille mudelite koostamine peaks kajastama oodatavaid rahavoogusid ja nende ajastust. Viivisnõudeid võetakse arvesse pärast allahindluste mahaarvestamist. Sel eesmärgil määratakse viivisnõuded kindlaks võlaväärtpaberite, laenude ja ettemaksete puhul, mis on liigitatud viivisnõueteks kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõikega 3, ning viivisnõuete suhtarv arvutatakse viivisnõuete summana, mis on jagatud finantsinstitutsiooni tasandil arvutatud võlaväärtpaberite, laenude ja ettemaksete kogusummaga.