Artikkel 3 Muutused finantsinstitutsiooni omakapitali majanduslikus väärtuses

1.   Finantsinstitutsioonid kajastavad omakapitali majandusliku väärtuse arvutamisel lõigetes 2–10 sätestatud ühiseid modelleerimise ja parameetrite eeldusi.

2.   Finantsinstitutsioonid võtavad omakapitali majandusliku väärtuse arvutamisel arvesse järgmist:

Punkti c kohaldamisel kohandavad finantsinstitutsioonid intressimääratundlike instrumentide käitumuslike mudelite koostamise põhieeldusi erinevate intressimäära stsenaariumide omaduste alusel, võttes arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2024/857 (6) artikli 8 lõikes 10, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 4, artikli 12 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 1 sätestatud proportsionaalsuse ja olulisuse künniseid.

3.   Arvutustest jäetakse välja kõik esimese taseme põhiomavahendite instrumendid ja muud tähtajatud omavahendid, millel ei ole ühtki tagasiostukuupäeva.

4.   Finantsinstitutsioonid, mille viivisnõuete suhtarv on vähemalt 2 %, peaksid hõlmama viivisnõuded üldiste intressimääratundlike instrumentidena, mille mudelite koostamine peaks kajastama oodatavaid rahavoogusid ja nende ajastust. Viivisnõudeid võetakse arvesse pärast allahindluste mahaarvestamist. Sel eesmärgil määratakse viivisnõuded kindlaks võlaväärtpaberite, laenude ja ettemaksete puhul, mis on liigitatud viivisnõueteks kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõikega 3, ning viivisnõuete suhtarv arvutatakse viivisnõuete summana, mis on jagatud finantsinstitutsiooni tasandil arvutatud võlaväärtpaberite, laenude ja ettemaksete kogusummaga.

5.   Kommertsmarginaale ja teisi hinnavahe komponente käsitatakse intressimaksetes seoses nende rahavoogudest välja või sisse arvestamisega kooskõlas asutuse kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski sisejuhtimis- ja mõõtmismeetodiga. Kui kommertsmarginaalid ja teised hinnavahe komponendid jäetakse välja, siis finantsinstitutsioonid

6.   Omakapitali majandusliku väärtuse muutus arvutatakse äravooluga bilansi eeldusel, kui olemasolevate positsioonide lõpptähtajad jõuavad kätte ja positsioone ei asendata.

7.   Iga valuuta suhtes rakendatakse tähtajast sõltuvat šokijärgse intressimäära alampiiri, alustades kohe saabuva lõpptähtaja jaoks -150 baaspunktist. See alampiir suureneb 3 baaspunkti võrra aasta kohta, ulatudes vähemalt 50-aastaste lõpptähtaegade korral 0 %ni. Kui hilisemal ajal täheldatud intressimäärad on alla šokijärgse intressimäära alampiiri, kohaldavad finantsinstitutsioonid madalamat täheldatud intressimäära.

8.   Iga intressimäära šokistsenaariumi raames majandusliku väärtuse muutuse arvutamisel liidavad finantsinstitutsioonid kokku kõik igas valuutas toimuvad negatiivsed ja positiivsed muutused. Valuutad, mis ei ole aruandlusvaluuta, konverteeritakse aruandlusvaluutasse aruandekuupäeva Euroopa Keskpanga hetkekursi alusel. Positiivseid muutusi kaalutakse teguriga 50 % või teguriga 80 % selliste vahetuskursimehhanismi (ERM II) valuutade puhul, mille ametlikult kokkulepitud kõikumispiir ei ületa standardpiiri +/-15 %. Kaalutud kasu kajastatakse olenevalt sellest, kumb on suurem, kuni a) euro või ERM II valuutade negatiivsete muutuste absoluutväärtuseni või b) 50 % koefitsiendi kohaldamiseni vastavalt ERM II valuutade või euro positiivsetele muutustele.

9.   Diskonteerimiseks kasutatakse iga valuuta sobivat „riskivaba“ tulukõverat. See tulukõver ei sisalda instrumendi-, sektori- või ettevõtjapõhiseid krediidimarginaale ega likviidsusmarginaale.

10.   Inflatsiooni või muude turuteguritega seotud intressimääratundlike toodete riski hindamisel kohaldatakse usaldusväärseid eeldusi. Need eeldused põhinevad jooksval/viimati täheldatud väärtusel, maineka majandusuuringute instituudi prognoosidel või muudel üldtunnustatud turutavadel ning on üldiselt stsenaariumist sõltumatud.