Artikkel 7a Aktiivne konto

Kui finantssektori vastaspoolel või finantssektorivälisel vastaspoolel tekib kohustus omada aktiivset kontot vastavalt esimesele lõigule, teavitab kõnealune finantssektori vastaspool või finantssektoriväline vastaspool sellest ESMA-t ja oma asjaomast pädevat asutust ning loob sellise aktiivse konto kuue kuu jooksul pärast seda, kui tema suhtes hakatakse kõnealust kohustust kohaldama.

Lõike 3 punktis d osutatud esindavuskohustust ei kohaldata vastaspoolte suhtes, kelle pooleliolev tinglik kliirimismaht on lõikes 6 osutatud tuletislepingute puhul alla 6 miljardi euro.

Lõike 3 punktis d osutatud esindavuskohustuse hindamine põhineb alamkategooriatel. Iga tuletislepingute liigi puhul tuleneb alamkategooriate arv erinevate tehingumahtude ja lõpptähtaegade vahemike kombinatsioonist.

Vastaspool täidab lõike 3 punktides a, b ja c osutatud nõuded kuue kuu jooksul alates sellest, kui tema suhtes hakatakse kohaldama käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustust, ning vastaspool annab korrapäraselt aru kooskõlas artikliga 7b. Nõuete suhtes viiakse korrapäraselt ja vähemalt kord aastas läbi stressiteste.

Lõike 3 punktis d osutatud esindavuskohustuse täitmiseks kliirivad vastaspooled aasta keskmise alusel vähemalt viis tehingut igas kõige asjakohasemas alamkategoorias iga tuletislepingute liigi ja arvestusperioodi kohta, mis on kindlaks määratud vastavalt lõike 8 kolmandale lõigule. Kui sellest tulenev tehingute arv ületab poolt selle vastaspoole eelneva 12 kuu tehingute kogumahust, loetakse lõike 3 punktis d osutatud esindavuskohustus täidetuks, kui see vastaspool kliirib arvestusperioodil vähemalt ühe tehingu igas kõige asjakohasemas alamkategoorias iga tuletislepingute liigi kohta.

Lõike 3 punktis d osutatud esindavuskohustust ei kohaldata kliendi kliirimisteenuste osutamise suhtes. Lõike 8 neljandas lõigus osutatud vastaspoole poolelioleva tingliku kliirimismahu arvutamine ei hõlma tema klientide kliirimistegevust.

Selleks et muuta selliste lepingute loetelu, mille suhtes kohaldatakse aktiivse kontoga seotud kohustusi, esitab ESMA pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist ja kokkuleppel emitentidest keskpankadega komisjonile põhjaliku ja tervikliku kulude-tulude analüüsi, mis on asjakohasel juhul kooskõlas artikli 25 lõike 2c esimese lõigu punktis c sätestatud kvantitatiivse tehnilise hinnanguga, sisaldab mõju muudele liidu vääringutele ning milles hinnatakse aktiivse kontoga seotud kohustuste laiendamise võimalikku mõju uut liiki lepingutele, ning esitab selle hindamisega seoses arvamuse. Emitentidest keskpankade nõusolek puudutab üksnes lepinguid, mis on nomineeritud nende emiteeritavas vääringus.

Kui ESMA viib läbi hindamise ja esitab arvamuse, milles järeldatakse, et lepingute loetelu tuleks muuta, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 82 vastu delegeeritud õigusakt käesoleva lõike esimese lõigu kohase tuletislepingute loetelu muutmiseks.

Seoses lõike 3 punktis d osutatud esindavuskohustusega täpsustab ESMA tuletislepingute eri liigid, piirdudes kolme liigiga, lõpptähtaegade eri vahemikud, piirdudes nelja lõpptähtaja vahemikuga, ja tehingute mahu eri vahemikud, piirdudes kolme tehingute mahu vahemikuga, et tagada aktiivsete kontode kaudu kliiritavate tuletislepingute esindavus.

ESMA määrab kindlaks aktiivsel kontol kajastatavate tuletislepingute liikide kaupa kõige asjakohasemate alamkategooriate arvu, mis ei tohi olla suurem kui viis. Kõige asjakohasemad alamkategooriad on need, kus arvestusperioodil on kõige rohkem tehinguid.

ESMA määrab kindlaks ka arvestusperioodi kestuse, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud vastaspoolte puhul, kelle pooleliolev tinglik kliirimismaht on lõikes 6 osutatud tuletislepingute puhul alla 100 miljardi euro, ja mitte lühem kui üks kuu vastaspoolte puhul, kelle pooleliolev tinglik kliirimismaht on lõikes 6 osutatud tuletislepingute puhul üle 100 miljardi euro.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. juuniks 2025.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust näha ette ja määrata kriminaalkaristusi, kui leitakse, et finantssektori vastaspool või finantssektoriväline vastaspool on oma käesolevast artiklist tulenevad kohustused täitmata jätnud, määrab tema pädev asutus oma otsusega halduskaristusi või sunniraha või nõuab pädevatelt õigusasutustelt karistuste või sunniraha määramist, et sundida seda vastaspoolt rikkumist lõpetama.

Teises lõigus osutatud sunniraha peab olema mõjus ja proportsionaalne ning ei tohi ületada 3 % eelneva majandusaasta keskmisest päevasest käibest. Seda kohaldatakse iga viivitatud päeva eest ja seda arvutatakse alates sunniraha määramise otsuses sätestatud kuupäevast.

Teises lõigus osutatud sunniraha määratakse maksimaalselt kuueks kuuks alates pädeva asutuse otsuse teatavakstegemise kuupäevast. Pärast selle ajavahemiku möödumist vaatab pädev asutus meetme läbi ja vajaduse korral pikendab seda.

ESMA lisab esimeses lõigus osutatud hinnangule Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile esitatava aruande, mis sisaldab täielikult põhjendatud mõjuhinnangut täiendavate meetmete, sealhulgas kvantitatiivsete künniste kohta.

Olenemata esimesest lõigust esitab ESMA oma hinnangu ja soovitused mis tahes ajahetkel pärast seda, kui ta on saanud ühiselt järelevalvemehhanismilt ametliku teate, milles osutatakse liidu finantsstabiilsusega seotud riskide tõenäolisele realiseerumisele konkreetsete asjaolude tõttu, mis põhjustavad süsteemse mõjuga sündmuse.

Kuue kuu jooksul pärast teises lõigus osutatud ESMA aruande saamist koostab komisjon oma aruande, millele võib asjakohasel juhul lisada seadusandliku ettepaneku.