+Artikkel 35 Järelevalveasutustele esitatav teave
---+Artikkel 35 1.
---+Artikkel 35 2.
---+Artikkel 35 3.
---+Artikkel 35 4.
---+Artikkel 35 5.
---+Artikkel 35 6.
---+Artikkel 35 7.
---+Artikkel 35 8.
---+Artikkel 35 9.
---+Artikkel 35 10.
---+Artikkel 35 11.

Artikkel 35 Järelevalveasutustele esitatav teave

1. Ülevaade

,
Artikkel 35 1.

Liikmesriigid nõuavad kindlustus- ja edasikindlustusandjatelt, et nad esitaksid järelevalveasutusele järelevalveks vajaliku teabe, võttes arvesse artiklites 27 ja 28 sätestatud järelevalve eesmärke. Kõnealune teave hõlmab vähemalt teavet, mis on artiklis 36 osutatud menetluse rakendamisel vajalik järgmistel juhtudel:

▼B

a) 

kindlustus- ja edasikindlustusandjate juhtimissüsteemide, äritegevuse, maksevõime hindamispõhimõtete, riskide ja riskijuhtimissüsteemide ning kapitali struktuuri, vajaduste ja juhtimise hindamine;

b) 

asjakohaste otsuste langetamine järelevalve õiguste ja kohustuste rakendamise tulemusena.
Artikkel 35 2.

Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutusel on järgmised õigused:

a) 

määrata kindlaks sellise lõikes 1 osutatud teabe sisu, ulatus ja vorm, mille peavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad esitama järgmisteks tähtaegadeks:

i) 

eelnevalt kindlaksmääratud tähtaegadeks;

ii) 

pärast eelnevalt määratletud sündmuste toimumist;

iii) 

kindlustus- või edasikindlustusandja seisundi uurimise ajal;

b) 

saada kogu teave vahendajate valduses olevate või kolmandate isikutega sõlmitud lepingute kohta ja

c) 

küsida teavet välisekspertidelt, nt audiitoritelt ja aktuaaridelt.
Artikkel 35 3.

Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave hõlmab järgmist:

a) 

kvalitatiivsed või kvantitatiivsed elemendid või nende kombinatsioon;

b) 

möödunud, praegusi või tulevasi sündmusi käsitlevad elemendid või nende kombinatsioon ja

c) 

ettevõttesisestest või välistest allikatest pärit andmed või nende kombinatsioon.
Artikkel 35 4.

Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave vastab järgmistele põhimõtetele:

a) 

see peab kajastama asjaomase kindlustus- või edasikindlustusandja äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning eriti asjaomasele tegevusele omaseid riske;

b) 

see peab olema juurdepääsetav, kõigis olulistes aspektides täielik, võrreldav ning ajaliselt järjepidev ja

c) 

see peab olema asjakohane, usaldusväärne ja arusaadav.
Artikkel 35 5.
Liikmesriigid nõuavad, et kindlustus- ja edasikindlustusandjatel oleksid asjakohased süsteemid ja struktuurid, et täita lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid, samuti kirjalik strateegia, mille on kinnitanud kindlustus- või edasikindlustusandja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan ja mis tagab esitatud teabe jätkuva asjakohasuse.
Artikkel 35 6.

Ilma et see piiraks artikli 129 lõike 4 kohaldamist, võivad asjaomased järelevalveasutused juhul, kui lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud eelnevalt kindlaksmääratud tähtajad on lühemad kui üks aasta, nõuda regulaarsete järelevalvearuannete esitamist harvemini, kui:

a) 

kõnealuse teabe esitamine oleks ettevõtja tegevusega seotud riskide laadi, ulatuse ja keerukusega võrreldes ülemäära koormav;

b) 

teave esitatakse vähemalt kord aastas.

Järelevalveasutused ei või sagedamini kui kord aastas esitatavate regulaarsete järelevalvearuannete harvemini esitamist kasutada kindlustus- või edasikindlustusandjate puhul, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi artikli 212 lõike 1 punkti c tähenduses, välja arvatud juhul, kui ettevõtja suudab järelevalveasutust veenda, et regulaarsete järelevalvearuannete esitamine sagedamini kui kord aastas on asjakohatu, võttes arvesse konsolideerimisgrupi tegevusega seotud riskide laadi, ulatust ja keerukust.

Regulaarsete järelevalvearuannete harvemini esitamist võimaldatakse üksnes ettevõtjatele, kelle turuosa liikmesriigi elukindlustus- ja kahjukindlustusturul ning edasikindlustusturul ei ole vastavalt suurem kui 20 %, kusjuures kahjukindlustusturu osa põhineb kindlustusmaksete brutosummal ja elukindlustusturu osa põhineb kindlustustehniliste eraldiste brutosummal.

Järelevalveasutused peavad ettevõtjate kõnealustele aruannete harvemini esitamise tingimustele vastavuse kindlakstegemisel esmatähtsaks väiksemaid ettevõtjaid.
Artikkel 35 7.

Asjaomased järelevalveasutused võivad regulaarseid järelevalvearuandeid nõuda harvemini või vabastada kindlustusandjaid ja edasikindlustusandjaid kirjepõhisest aruandlusest, kui:

a) 

kõnealuse teabe esitamine oleks ettevõtja tegevusega seotud riskide laadi, ulatuse ja keerukusega võrreldes ülemäära koormav;

b) 

kõnealuse teabe esitamine ei ole vajalik ettevõtja tõhusaks järelevalveks;

c) 

vabastus ei kahjusta liidus asjaomaste finantssüsteemide stabiilsust; ning

d) 

ettevõtja on võimeline esitama teavet nõudmise korral.

Järelevalveasutused ei vabasta kirjepõhisest aruandlusest kindlustus- või edasikindlustusandjaid, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi artikli 212 lõike 1 punkti c tähenduses, välja arvatud juhul, kui ettevõtja suudab järelevalveasutust veenda, et kirjepõhine aruandlus on asjakohatu, arvestades konsolideerimisgrupi tegevusega seotud riskide laadi, ulatust ja keerukust ning võttes arvesse finantsstabiilsuse eesmärki.

Kirjepõhisest aruandlusest vabastatakse üksnes ettevõtjad, kelle turuosa liikmesriigi elukindlustus- ja kahjukindlustusturul või edasikindlustusturul ei ole vastavalt suurem kui 20 %, kusjuures kahjukindlustusturu osa põhineb kindlustusmaksete brutosummal ja elukindlustusturu osa põhineb kindlustustehniliste eraldiste brutosummal.

Järelevalveasutused peavad ettevõtjate kõnealuste vabastuste tingimustele vastavuse kindlakstegemisel esmatähtsaks väikseimaid ettevõtjaid.
Artikkel 35 8.

Lõigete 6 ja 7 kohaldamisel hindavad järelevalveasutused järelevalve käigus, kas teabe esitamine oleks ettevõtja riskide laadi, ulatuse ja keerukusega võrreldes ülemäära koormav, võttes arvesse vähemalt järgmist:

a) 

ettevõtja kindlustusmaksete, kindlustustehniliste eraldiste ja vara maht;

b) 

ettevõtja kaetavate nõuete ja hüvitiste volatiilsus;

c) 

tururiskid, mis tulenevad ettevõtja investeeringutest;

d) 

riskikontsentratsiooni tase;

e) 

selliste elukindlustus- ja kahjukindlustusliikide koguarv, millega seoses on tegevusluba saadud;

f) 

ettevõtja varahalduse võimalik mõju finantsstabiilsusele;

g) 

ettevõtja süsteemid ja struktuurid, mis on ette nähtud järelevalve teostamise eesmärgil teabe andmiseks, ja kirjalik strateegia, millele on osutatud lõikes 5;

h) 

ettevõtja juhtimissüsteemi asjakohasus;

i) 

solventsuskapitalinõude ja miinimumkapitalinõude täitmiseks vajalike omavahendite tase;

j) 

asjaolu, kas ettevõtja on emaettevõtja riske kindlustav ettevõtja või emaettevõtja riske edasi kindlustav tütarettevõtja, kes kindlustab ainult selle tööstus- või ärigrupi riske, kuhu ta kuulub.
Artikkel 35 9.
Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõigetes 1–4 osutatud teavet ning kõnealuse teabe esitamise tähtaegu, et tagada järelevalvearuannete asjakohane ühtlus.
Artikkel 35 10.
Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud regulaarsete järelevalvearuannete esitamise kohta seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud järelevalveasutustele teabe esitamise vormidega.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.
Artikkel 35 11.
Selleks et soodustada lõigete 6 ja 7 sidusat ja järjepidevat kohaldamist, esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 16 kohased suunised, et määrata kindlaks lõigete 6 ja 7 kolmandas lõigus osutatud turuosade kindlaksmääramisel kasutatavad meetodid.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid