+II LISA ENERGIATARISTUKATEGOORIAD

II LISA ENERGIATARISTUKATEGOORIAD




II LISA

ENERGIATARISTUKATEGOORIAD

I lisas loetletud energiataristu prioriteetide elluviimiseks tuleb arendada järgmistesse kategooriatesse kuuluvaid energiataristuid.

1) 

Elekter:

a) 

kõrgepinge- ja ülikõrgepinge-õhuliinid, mis ületavad piiri või asuvad liikmesriigi territooriumil, sealhulgas majandusvööndis, kui need on projekteeritud pingele 220 kV või rohkem, ning maa- ja merealused ülekandekaablid, kui need on projekteeritud pingele 150 kV või rohkem. Liikmesriikide ja väikeste eraldatud võrkude puhul, mille üldise ülekandesüsteemi pinge on madalam, on need pingekünnised võrdsed nende vastavate elektrisüsteemide kõrgeima pingetasemega;

b) 

punktis a osutatud energiataristukategooriasse kuuluvad seadmed või paigaldised, mis võimaldavad avamere tootmiskohtadest pärit avamere taastuvelektri ülekandmist (avamere taastuvelektri energiataristu);

c) 

energiasalvestusüksused eraldi või agregeeritud kujul energia alaliseks või ajutiseks salvestamiseks maapealsesse või maa-alusesse taristusse või geoloogiliselt, tingimusel et need on vahetult ühendatud kõrgepinge õhuliinidega ja jaotusliinidega, mis on projekteeritud pingele 110 kV või rohkem. Liikmesriikide ja väikeste eraldatud võrkude puhul, mille üldise ülekandesüsteemi pinge on madalam, on need pingekünnised võrdsed nende vastavate elektrisüsteemide kõrgeima pingetasemega;

d) 

punktides a, b ja c osutatud süsteemide ohutuks, kindlaks ja tõhusaks tööks vajalikud seadmed või paigaldised, sh kaitse-, seire- ja kontrollisüsteemid kõigi pingetasemete juures ning alajaamad;

e) 

arukad elektrivõrgud: seadmed või paigaldised, digitaalsed süsteemid ja komponendid, mis ühendavad toimivate digiplatvormide kaudu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, kontrollisüsteeme ja anduritehnoloogiaid nii ülekande- kui ka kesk- ja kõrgpingejaotuse tasandil ning mille eesmärk on tõhusam ja arukam elektrienergia ülekande- ja jaotusvõrk, suurem võimsus uute tootmis-, energia salvestamis- ja tarbimisvormide lõimimiseks ning uute ärimudelite ja turustruktuuride soodustamine, sealhulgas investeeringud saartesse ja saaresüsteemidesse, et vähendada energiasüsteemide eraldatust, toetada uuenduslikke ja muid lahendusi, mis hõlmavad vähemalt kahte liikmesriiki ning millel on märkimisväärne positiivne mõju liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele, ning aidata märkimisväärselt kaasa saarte ja liidu energiasüsteemi kestlikkusele;

f) 

punktis a osutatud energiataristukategooriasse kuuluvad seadmed või paigaldised, millel on kaks funktsiooni: ühendamine ja avamere võrguühendussüsteem avamere taastuvenergia tootmiskohtadest kahte või enamasse liikmesriiki ning liidu loendisse kantud projektides osalevatesse kolmandatesse riikidesse, sealhulgas kõnealuste seadmete pikendused maismaal kuni maismaa ülekandesüsteemi esimese alajaamani, samuti kõik avamerel asuvad külgnevad seadmed või paigaldised, mis on hädavajalikud võrgu ohutuks, turvaliseks ja tõhusaks käitamiseks, sealhulgas kaitse-, seire- ja kontrollisüsteemid, ning vajalikud alajaamad, kui need tagavad ka tehnoloogia koostalitlusvõime, muu hulgas eri tehnoloogiat kasutavate liideste ühilduvuse (taastuvenergia avamerevõrgud).

2) 

Arukad gaasivõrgud: kõik järgmised seadmed või paigaldised, mille eesmärk on võimaldada ja hõlbustada mitmesuguste vähese CO2 heitega ja eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside (sealhulgas biometaan või vesinik) lõimimist gaasivõrku: digitaalsed süsteemid ja komponendid, mis ühendavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, kontrollisüsteeme ja anduritehnoloogiat, et võimaldada gaasivõrgus gaasi tootmise, ülekandmise, jaotamise, hoiustamise ja tarbimise interaktiivset ja arukat seiret, mõõtmist, kvaliteedikontrolli ja juhtimist. Lisaks võivad sellised projektid hõlmata ka seadmeid, mis võimaldavad vastassuunavoogusid jaotustasandilt ülekandetasandini, sealhulgas sellega seotud füüsilisi uuendusi, kui see on vähese CO2 heitega ja eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside lõimimise seadmete ja paigaldiste toimimiseks hädavajalik.

3) 

Vesinik:

a) 

vesiniku transportimise, peamiselt kõrgel survel, ülekandetorustikud, sealhulgas uue kasutusotstarbega maagaasitaristu, mis annavad läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel alustel juurdepääsu paljudele võrgu kasutajatele;

b) 

punktis a osutatud kõrgsurve-vesinikutorustikega ühendatud hoidlad;

c) 

muudes keemilistes ainetes sisalduva vesiniku või veeldatud vesiniku vastuvõtu-, hoiustamis- ja taasgaasistamis- või rõhulangetamisseadmed, mille ülesanne on vesiniku juhtimine võrku, kui see on kohaldatav;

d) 

kõik seadmed või paigaldised, sh kompressorjaamad, mis on vajalikud vesinikusüsteemi ohutuks, kindlaks ja tõhusaks tööks või kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse tagamiseks;

e) 

kõik seadmed või paigaldised, mis võimaldavad kasutada vesinikku või vesinikust saadavaid kütuseid transpordisektoris TEN-T põhivõrgus, mis on kindlaks määratud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013 ( 11 ) III peatükiga.

Kõik punktides a–d loetletud rajatised võivad olla uued ehitatud rajatised või maagaasist vesiniku jaoks ümber kujundatud rajatised või nende kahe kombinatsioon.

4) 

Elektrolüüsirajatised:

a) 

elektrolüüsiseadmed:

i) 

mille võimsus on vähemalt 50 MW, mille annab üks elektrolüüsiseade või mitu elektrolüüsiseadet, mis moodustavad ühe koordineeritud projekti;

ii) 

mille tootmine vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 25 lõikes 2 ja V lisas sätestatud nõudele vähendada kasvuhoonegaaside heidet olelusringi jooksul 70 % võrreldes fossiilkütusega, mille võrdlusväärtus on 94 g CO2e/MJ. Olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamiseks kasutatakse direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 28 lõikes 5 osutatud metoodikat või standardit ISO 14067 või ISO 14064-1. Olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide peab hõlmama kaudset heidet. Kasvuhoonegaaside heite kvantifitseeritud vähenemist olelusringi jooksul tõendatakse, kui see on kohaldatav, kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikliga 30 või sõltumatu kolmanda isiku poolt, ja

iii) 

millel on ka võrguga seotud funktsioon, eelkõige selleks, et tagada süsteemi üldine paindlikkus ning süsteemi üldine tõhusus elektri- ja vesinikuvõrkude jaoks;

b) 

seotud seadmed, sealhulgas torujuhtmete ühendus võrguga.

5) 

Süsinikdioksiid:

a) 

spetsiaalne torustik, v.a tootmisetapi torustik, mille kaudu transporditakse CO2, mis on pärit mitmest allikast, selle püsivaks geoloogiliseks säilitamiseks vastavalt direktiivile 2009/31/EÜ;

b) 

CO2 veeldamise püsirajatised, puhverhoidlad ja konverterid selle edasi transportimiseks torujuhtmete kaudu ja spetsiaalsetes transpordivahendites, näiteks laevad, praamid, veokid ja rongid;

c) 

ilma et see piiraks CO2 geoloogilise säilitamise keelamist liikmesriigis, geoloogilises formatsioonis paikneva taristuga seotud maapealsed rajatised ja sissejuhtimisseadmed, mida kooskõlas direktiiviga 2009/31/EÜ kasutatakse CO2 püsivaks geoloogiliseks säilitamiseks, kui need ei hõlma CO2 kasutamist süsivesinike tõhustatud tootmiseks ning on vajalikud CO2 piiriüleseks transportimiseks ja säilitamiseks;

d) 

kõnealuse süsteemi nõuetekohaseks, kindlaks ja tõhusaks tööks vajalikud seadmed või paigaldised, sh kaitse-, seire- ja juhtimissüsteemid.

1. Ülevaade

,
Pealkiri Regulatsioon

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas Nõue