Artikkel 30 Koostöö kolmandate riikidega

Oma vastavates pädevusvaldkondades teevad komisjon liidu nimel ja huvitatud liikmesriigid koordineeritud viisil koostööd käesoleva määrusega hõlmatud tootjariikide ja nende osadega, eelkõige nendega, kes on artikli 29 kohaselt liigitatud kui suurema riskiga, kasutades olemasolevaid ja tulevasi partnerlusi ning muid asjakohaseid koostöömehhanisme, et ühiselt tegeleda raadamise ja metsade degradeerumise algpõhjustega. Komisjon töötab sellise koostöö jaoks välja tervikliku liidu strateegilise raamistiku ja kaalub asjakohaste liidu instrumentide kasutuselevõtmist. Sellised partnerlused ja koostöömehhanismid keskenduvad metsade kaitsmisele, taastamisele ja kestlikule kasutamisele, raadamisele, metsade degradeerumisele, üleminekule saaduste kestlikule tootmisele, tarbimisele ja töötlemisele ning kauplemismeetoditele. Partnerlused ja koostöömehhanismid võivad hõlmata struktureeritud dialooge, halduskokkuleppeid ning kehtivaid lepinguid või nende sätteid, samuti ühiseid tegevuskavasid, mis võimaldavad üle minna sellisele põllumajanduslikule tootmisele, mis hõlbustab käesoleva määruse nõuete täitmist, pöörates erilist tähelepanu põlisrahvaste, kohalike kogukondade ja väikepõllumajandustootjate vajadustele ning tagades kõigi huvitatud osalejate kaasatuse.

Partnerlused ja koostöö võimaldavad kõigi sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna, põlisrahvaste, kohalike kogukondade, naiste, erasektori, kaasa arvatud mikroettevõtjate ja muude VKEde ning väikepõllumajandustootjate täielikku osalemist. Ühtlasi toetatakse või alustatakse partnerluste ja koostööga kaasavat ja osaluspõhist dialoogi riiklike õigus- ja juhtimisreformi protsesside suunas, et tõhustada metsahaldust ja tegeleda raadamist soodustavate riigisiseste teguritega.

Partnerluste ja koostööga edendatakse integreeritud maakasutuse planeerimise protsesside, tootjariikide asjakohaste õigusaktide, mitut sidusrühma hõlmavate protsesside, maksu- või kaubandussoodustuste ja muude asjakohaste vahendite väljatöötamist, et parandada metsade ja elurikkuse kaitset, metsade kestlikku majandamist ja taastamist, võidelda metsade ja haavatavate ökosüsteemide muuks maakasutuseks muutmise vastu, optimeerida maastikuga seotud kasu, valduse kindlust, põllumajanduse tootlikkust ja konkurentsivõimet, samuti läbipaistvaid tarneahelaid, tugevdada metsast sõltuvate kogukondade, sealhulgas väikepõllumajandustootjate ja kohalike kogukondade õigusi ning põlisrahvaste õigusi, mis on sätestatud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis, ning tagada üldsuse juurdepääs metsa majandamise dokumentidele ja muule asjakohasele teabele.

Oma vastavates pädevusvaldkondades osaleb komisjon liidu nimel või osalevad liikmesriigid või mõlemad rahvusvahelises kahe- ja mitmepoolses arutelus raadamise ja metsade degradeerumise peatamise poliitika ja meetmete üle, sealhulgas mitmepoolsetel foorumitel, nagu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, FAO, ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsioon, ÜRO Keskkonnaassamblee, ÜRO metsandusfoorum, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, Maailma Kaubandusorganisatsioon, G7 ja G20. Selline osalemine hõlmab kestlikule põllumajanduslikule tootmisele ja kestlikule metsamajandamisele ülemineku edendamist ning läbipaistvate ja kestlike tarneahelate arendamist, samuti jätkuvaid jõupingutusi selliste rangete standardite ja määratluste kindlaksmääramiseks ja kokkuleppimiseks, mis tagavad metsade ja muude looduslike ökosüsteemide ning seonduvate inimõiguste kõrgetasemelise kaitse.

Oma vastavates pädevusvaldkondades alustavad komisjon liidu nimel ja huvitatud liikmesriigid dialoogi ja teevad koostööd teiste peamiste tarbijariikidega, et edendada ambitsioonikate nõuete vastuvõtmist, eesmärgiga minimeerida selliste riikide osakaal raadamises ja metsade degradeerumises, ning võrdseid võimalusi kogu maailmas.