Artikkel 44 Erihaldur

1.   Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused võivad nimetada erihalduri, et asendada kriisilahendusmenetluses oleva kindlustus- või edasikindlustusandja haldus-, juht- või järelevalveorgan. Samuti tagavad liikmesriigid, et erihalduril on oma ülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon ning vajalikud võimed ja teadmised. Liikmesriigid võivad sätestada, et kriisilahendusasutus võib määrata mitu erihaldurit.

2.   Erihalduril on kõik kriisilahendusmenetluses oleva kindlustus- või edasikindlustusandja aktsionäride ja haldus-, juht- või järelevalveorgani õigused. Erihaldur kasutab selliseid õigusi kriisilahendusasutuse kontrolli all. Kriisilahendusasutus võib seada erihalduri tegevusele piiranguid või nõuda teatava tegevuse jaoks eelnevat nõusolekut.

Kriisilahendusasutus avalikustab lõikes 1 osutatud nimetamise ja sellega seotud tingimused.

3.   Erihalduril on seaduses sätestatud kohustus võtta kõiki vajalikke meetmeid, et edendada kriisilahenduse eesmärke ja rakendada kriisilahendusasutuse võetud kriisilahenduse meetmeid. Nimetatud seaduses sätestatud kohustus on ülimuslik võrreldes juhtorgani kõigi teiste kohustustega, mis on sätestatud kindlustus- või edasikindlustusandja põhikirjas või riigisiseses õiguses, juhul kui need kohustused on omavahel vastuolus.

4.   Liikmesriigid nõuavad, et erihaldur koostaks kriisilahendusasutuse määratud korrapäraste ajavahemike tagant ning erihalduri mandaadi alguses ja lõpus aruanded, mille ta esitab tema ametisse nimetanud kriisilahendusasutusele. Nimetatud aruannetes kirjeldatakse üksikasjalikult kriisilahendusmenetluses oleva kindlustus- või edasikindlustusandja finantsseisundit ja esitatakse meetmete võtmise põhjused.

5.   Erihaldurit ei nimetata ametisse kauemaks kui üheks aastaks. Seda ajavahemikku võib pikendada, kui kriisilahendusasutus otsustab, et erihalduri ametisse nimetamise tingimused on jätkuvalt täidetud.

6.   Kriisilahendusasutus võib erihalduri igal ajal tagasi kutsuda.