+Artikkel 7a Kohustusliku asendusostu protsess
---+Artikkel 7a 1.
---+Artikkel 7a 2.
---+Artikkel 7a 3.
---+Artikkel 7a 4.
---+Artikkel 7a 5.
---+Artikkel 7a 6.
---+Artikkel 7a 7.
---+Artikkel 7a 8.
---+Artikkel 7a 9.
---+Artikkel 7a 10.
---+Artikkel 7a 11.
---+Artikkel 7a 12.
---+Artikkel 7a 13.
---+Artikkel 7a 14.
---+Artikkel 7a 15.

Artikkel 7a Kohustusliku asendusostu protsess

1. Ülevaade

,
Pealkiri Regulatsioon
Artikkel 7a 1.
Ilma et see piiraks artikli 7 lõikes 2 osutatud karistussüsteemi kohaldamist ja õigust tehing kahepoolselt tühistada, võib komisjon pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt artikli 74 lõike 4 kohaselt esitatud kulude-tulude analüüsi põhjal rakendusaktiga otsustada, milliste artikli 5 lõikes 1 osutatud finantsinstrumentide või nende finantsinstrumentidega tehtavate tehingute liikide suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 4–10 osutatud kohustusliku asendusostu protsessi, kui komisjon leiab, et kohustuslikud asendusostud on vajalikud, asjakohased ja proportsionaalsed vahendid arvelduse ebaõnnestumise tasemega tegelemiseks liidus.

Komisjon võib esimeses lõigus osutatud rakendusakti vastu võtta ainult siis, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a) 

artikli 7 lõikes 2 osutatud karistussüsteemi kohaldamine ei ole liidus kaasa toonud arvelduse ebaõnnestumise pikaajalist püsivat vähenemist või vähendatud taseme säilitamist, isegi pärast rahatrahvide taseme läbivaatamist vastavalt artikli 7 lõike 5 teisele lõigule;

b) 

liidus arvelduse ebaõnnestumise tasemel on või tõenäoliselt saab olema negatiivne mõju liidu finantsstabiilsusele.

Esimeses lõigus osutatud otsuse tegemisel võtab komisjon arvesse kõike järgmist:

a) 

kohustusliku asendusostu protsessi võimalik mõju finantsturgudele liidus;

b) 

arvelduse ebaõnnestumiste arv, maht ja kestus, sealhulgas nende arvelduse ebaõnnestumiste arv ja maht, mis on lõikes 4 osutatud pikendusperioodi lõpus lahendamata;

c) 

kas konkreetse finantsinstrumendi või selle finantsinstrumendiga tehtavate tehingute kategooria suhtes kohaldatakse juba asjakohaseid lepingusätteid, mis näevad saajaliikmetele ette õiguse algatada asendusost.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 68 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Selles määratakse kindlaks kohaldamise kuupäev, mis ei ole varasem kui üks aasta pärast selle jõustumist.

Artikkel 7a 2.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil lõikes 1 osutatud rakendusaktiga kindlaks määratud finantsinstrumentide loetelu ja ajakohastab seda.
Artikkel 7a 3.

Enne lõikes 1 osutatud rakendusakti vastuvõtmist komisjon:

a) 

hindab artikli 7 lõikes 2 osutatud karistussüsteemi tulemuslikkust ja proportsionaalsust ning vajaduse korral muudab karistussüsteemi struktuuri või karmust, et suurendada arvelduse tõhusust liidus;

b) 

kaalub, kas lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud, hoolimata artikli 7 lõikes 2 osutatud karistussüsteemi eelnevast kohaldamisest, ning konkreetsete finantsinstrumentide ja tehingukategooriate suhtes kohustusliku asendusostu kohaldamise põhjendusi ja selle võimalikke kulusid.

Artikkel 7a 4.
Ilma et see piiraks õigust tehing kahepoolselt tühistada, kui komisjon on vastu võtnud lõike 1 kohase rakendusakti ja kui kohustusi mittetäitev liige ei ole edastanud kõnealuse rakendusaktiga hõlmatud finantsinstrumente saajaliikmele viie pangapäeva pikkuse ajavahemiku jooksul pärast kavandatud arvelduspäeva (edaspidi „pikendusperiood“), algatatakse kohustusliku asendusostu protsess.

Erandina esimesest lõigust võib vara liigi ja asjaomaste finantsinstrumentide likviidsuse põhjal pikendada pikendusperioodi kõige rohkem seitsme pangapäevani, kui lühem pikendusperiood mõjutaks asjaomaste turgude sujuvat ja nõuetekohast toimimist.

Erandina esimesest ja teisest lõigust, kui tehing on seotud finantsinstrumendiga, millega kaubeldakse VKEde kasvuturul, on pikendusperiood 15 pangapäeva, välja arvatud juhul, kui VKEde kasvuturg otsustab kohaldada lühemat perioodi.

Artikkel 7a 5.
Instrumendid, mille suhtes kohaldatakse kohustuslikku asendusostu protsessi, peavad olema sobiva aja jooksul arveldamiseks kättesaadavad ja saajaliikmele üle antud.
Artikkel 7a 6.
Kui tehingute ahelas on arvelduse ebaõnnestumine, mis toob kaasa järgmiste tehingute arvelduse ebaõnnestumise ahelas, on igal liikmel õigus anda kohustusliku asendusostu algatamise kohustus edasi järgmisele liikmele ahelas.

Vahepealset saajaliiget käsitatakse kohustusliku asendusostu tegemise kohustuse täitjana kohustusi mittetäitva liikme suhtes, kui ta annab oma kohustuse edasi kooskõlas esimese lõiguga. Samuti võib vahepealne saajaliige vastavalt lõigetele 8, 9 ja 10 anda kohustusi mittetäitvale liikmele edasi oma kohustused lõpliku saajaliikme ees.

Asjaomast keskdepositooriumi teavitatakse sellest, kuidas ebaõnnestunud tehing lahendati kogu tehinguahela ulatuses.

Artikkel 7a 7.

Lõikes 4 osutatud kohustuslikku asendusostu protsessi ei kohaldata järgmise suhtes:

a) 

artikli 7 lõikes 3 loetletud arvelduse ebaõnnestumised ja tehingud;

b) 

väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud;

c) 

muud liiki tehingud, mis muudavad asendusostu protsessi tarbetuks;

d) 

tehingud, mis kuuluvad määruse (EL) nr 236/2012 artikli 15 kohaldamisalasse.

Artikkel 7a 8.
Ilma et see piiraks artikli 7 lõikes 2 osutatud karistussüsteemi kohaldamist, kui kauplemise ajal kokku lepitud finantsinstrumentide hind erineb asendusostu tegemisel makstavast hinnast, maksab hinnaerinevusest kasu saav liige teisele liikmele sellise erinevuse summa hiljemalt teisel pangapäeval pärast seda, kui finantsinstrumendid on asendusostu järel üle kantud.
Artikkel 7a 9.
Kui asendusost ebaõnnestub või ei osutu võimalikuks, võib saajaliige valida rahalise kompensatsiooni või lükata asendusostu sooritamise edasi asjakohasele hilisemale kuupäevale (edaspidi „edasilükkamise periood“). Kui asjaomaseid finantsinstrumente ei edastata saajaliikmele edasilükkamise perioodi lõpuks, makstakse saajaliikmele rahalist kompensatsiooni.

Rahalist kompensatsiooni makstakse hiljemalt teisel pangapäeval pärast lõikes 4 osutatud kohustusliku asendusostu protsessi või, juhul kui saajaliige otsustab asendusostu sooritamise edasi lükata, siis edasilükkamise perioodi lõppu.

Artikkel 7a 10.
Kohustusi mittetäitev liige hüvitab asendusostu sooritavale üksusele kõik summad, mis on makstud seoses lõike 4 esimese lõigu alusel algatatud kohustusliku asendusostu protsessiga, sealhulgas asendusostu sooritamisest tulenevad mis tahes tasud. Sellised tasud avaldatakse liikmetele selges vormis.
Artikkel 7a 11.

Lõikeid 4–10 kohaldatakse kõigi selliste artikli 5 lõikes 1 osutatud finantsinstrumentidega tehtavatele tehingutele, mis on võetud kauplemisele või millega kaubeldakse kauplemiskohtades või mida kliirib keskne vastaspool, järgmisel viisil:

a) 

keskse vastaspoole kliiritavate tehingute puhul on keskne vastaspool see üksus, kes sooritab asendusostu kooskõlas lõigetega 4–10;

b) 

tehingute puhul, mida ei kliiri keskne vastaspool, kuid mida tehakse kauplemiskohas, lisab kauplemiskoht oma sise-eeskirjadesse kohustuse oma liikmetele ja osalistele kohaldada lõigetes 4–10 osutatud meetmeid;

c) 

kõikide muude tehingute puhul kui need, millele on osutatud käesoleva lõigu punktides a ja b, lisavad keskdepositooriumid oma sise-eeskirjadesse kohustuse oma liikmetele kohaldada lõigetes 4–10 osutatud meetmeid.

Keskdepositoorium esitab kesksetele vastaspooltele ja kauplemiskohtadele vajaliku arveldusteabe, et need saaksid täita oma käesolevas lõikes sätestatud kohustusi.

Ilma et see piiraks esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamist, võivad keskdepositooriumid jälgida nimetatud punktides osutatud asendusostude sooritamist samu finantsinstrumente käsitlevate ja sama pikendusperioodi lõpukuupäevaga arveldusjuhiste kogumi puhul, et minimeerida sooritatavate asendusostude arvu ning seega mõju asjaomaste finantsinstrumentide hindadele.

Artikkel 7a 12.
Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui aktsiate peamine kauplemiskoht asub kolmandas riigis. Aktsiate peamise kauplemiskoha asukoht määratakse kindlaks kooskõlas määruse (EL) nr 236/2012 artikliga 16.
Artikkel 7a 13.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib soovitada, et komisjon peataks proportsionaalsel viisil lõigetes 4–10 osutatud asendusostumehhanismi kohaldamise teatavate finantsinstrumentide kategooriate puhul, kui see on vajalik selleks, et hoida ära või kõrvaldada tõsine oht finantsstabiilsusele või finantsturgude nõuetekohasele toimimisele liidus. Sellisele soovitusele lisatakse täielikult põhjendatud hinnang selle vajalikkuse kohta ning seda ei avalikustata.

Enne esimeses lõigus osutatud soovituse tegemist konsulteerib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmetega ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.

Komisjon peatab pärast soovituse saamist põhjendamatu viivituseta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitatud põhjenduste ja tõendite alusel rakendusaktiga lõigetes 4–10 osutatud kohustusliku asendusostu mehhanismi kohaldamise teatavate finantsinstrumentide kategooriate puhul või lükkab soovitatud peatamise tagasi. Kui komisjon lükkab soovitatud peatamise tagasi, põhjendab ta seda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kirjalikult. Kõnealust teavet ei avalikustata.

Kolmandas lõigus osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 68 lõikes 3 osutatud menetlusega.

Kohustusliku asendusostu mehhanismi peatamisest teatatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ning see teave avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja komisjoni veebisaidil.

Kohustusliku asendusostu mehhanismi peatamine kehtib esialgu kuni kuus kuud alates peatamise kohaldamise kuupäevast.

Kui peatamise põhjused on jätkuvalt kohaldatavad, võib komisjon rakendusaktiga pikendada peatamist täiendavate ajavahemike võrra, millest igaühe kestus ei ületa kolme kuud, nii et peatamise kogukestus ei ületa 12 kuud. Teave peatamise pikendamise kohta avaldatakse kooskõlas viienda lõiguga.

Seitsmendas lõigus osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 68 lõikes 3 osutatud menetlusega. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab piisavalt aegsasti enne kuuendas lõigus osutatud peatamise või seitsmendas lõigus osutatud pikendamise lõppu komisjonile arvamuse selle kohta, kas peatamise põhjused on jätkuvalt kohaldatavad.

Artikkel 7a 14.
Kui komisjon on lõike 1 kohaselt vastu võtnud rakendusakti, vaatab ta selle otsuse korrapäraselt ja vähemalt iga nelja aasta järel läbi, et hinnata, kas nimetatud lõikes sätestatud tingimused on endiselt täidetud.

Komisjon võtab viivitamata vastu rakendusakti, millega muudetakse lõikes 1 osutatud rakendusakti või tunnistatakse see kehtetuks, kui ta leiab, et kohustuslik asendusost ei ole enam põhjendatud või ei käsitle arvelduse ebaõnnestumisi liidus ning ei ole enam vajalik, asjakohane või proportsionaalne.

Teises lõigus osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 68 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib soovitada komisjonil lõikes 1 osutatud rakendusakti muuta või see kehtetuks tunnistada, kui ta leiab, et kohustuslik asendusost ei ole enam põhjendatud või ei käsitle arvelduse ebaõnnestumisi liidus ning ei ole enam vajalik, asjakohane või proportsionaalne. Lõike 13 esimest kuni neljandat lõiku kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 7a 15.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täiendavalt täpsustada järgmist:

a) 

lõigetes 4–10 osutatud asjaomase asendusostu protsessi toimimise üksikasjad, sealhulgas asjakohased vara liiki ja finantsinstrumentide likviidsust arvestades kohandatud ajavahemikud finantsinstrumendi üle andmiseks pärast asendusostu protsessi;

b) 

asjaolud, mille korral võiks pikendusperioodi vastavalt vara liigile ja finantsinstrumentide likviidsusele pikendada, kooskõlas lõike 4 teises lõigus osutatud tingimustega ning võttes arvesse määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 kohaseid likviidsuse hindamise kriteeriume;

c) 

lõike 6 kohase edasiandmise mehhanismi üksikasjad;

d) 

muud liiki tehingud, mis muudavad asendusostu protsessi tarbetuks, nagu on osutatud lõike 7 punktis c, näiteks finantstagatiskokkulepped või tehingud, mis sisaldavad tasaarveldust käsitlevaid sätteid;

e) 

lõikes 9 osutatud rahalise kompensatsiooni arvutamise meetodid;

f) 

lõike 11 teises lõigus osutatud vajalik arveldusteave ning

g) 

üksikasjad selle kohta, kuidas keskdepositooriumide liikmed, kesksed vastaspooled ja kauplemiskoha liikmed peavad lõike 11 kohaselt kohustuslikku asendusostu sooritades arvesse võtma jaeinvestorite eripära.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 17. jaanuariks 2025.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas Nõue