+Artikkel 20 Inspekteerimine
---+Artikkel 20 1
---+Artikkel 20 2
---+Artikkel 20 3
---+Artikkel 20 4
---+Artikkel 20 5
---+Artikkel 20 6
---+Artikkel 20 7
---+Artikkel 20 8
---+Artikkel 20 9
---+Artikkel 20 10
---+Artikkel 20 11

Artikkel 20 Inspekteerimine

1. Ülevaade

,
Artikkel 20 1

1.   Liikmesriik tagab, et pädev asutus kehtestab inspekteerimissüsteemi.
Artikkel 20 2

2.   Inspekteerimise laad peab vastama asjaomase käitise liigile. Inspekteerimine ei sõltu ohutusaruande või muu esitatud aruande saamisest. Inspekteerimine peab olema piisav käitises kasutatavate tehniliste, korralduslike ja juhtimissüsteemide plaanipäraseks ja süstemaatiliseks läbivaatamiseks, tagades eelkõige selle, et

a)

käitaja suudab tõendada, et ta on võtnud erinevate käitises toimuvate tegevuste puhul suurõnnetuse vältimiseks vajalikud meetmed;

b)

käitaja suudab tõendada, et ta on näinud ette vajalikud vahendid õnnetuse tagajärgede piiramiseks nii käitise territooriumil kui ka väljaspool seda;

c)

ohutusaruandes või mis tahes muus esitatud aruandes sisalduvad andmed ja teave kajastavad asjakohaselt käitises valitsevaid olusid;

d)

üldsust on teavitatud vastavalt artiklile 14.
Artikkel 20 3

3.   Liikmesriik tagab, et kõik käitised on hõlmatud inspekteerimiskavaga riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil ning et kava vaadatakse korrapäraselt läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse.

Iga inspekteerimiskava sisaldab järgmist:

a)

asjaomaste ohutusküsimuste üldhinnang;

b)

kavaga hõlmatud geograafilise piirkonna määratlus;

c)

kavaga hõlmatud käitiste loetelu;

d)

selliste käitiserühmade loetelu, mille puhul võib tekkida artikli 9 kohane doominoefekt;

e)

selliste käitiste loetelu, mille puhul teatavad välised riskid või ohuallikad võivad suurendada suurõnnetuse riski või raskendada selle tagajärgi;

f)

rutiinse inspekteerimise puhul kasutatavad menetlused, sealhulgas lõike 4 kohased inspekteerimisprogrammid;

g)

lõike 6 kohase pistelise inspekteerimise menetlused;

h)

sätted eri inspekteerimisasutuste koostöö kohta.
Artikkel 20 4

4.   Pädev asutus koostab lõikes 3 osutatud inspekteerimiskavade põhjal korrapäraselt kõigi käitiste korrapärase inspekteerimise programmid, määrates sealhulgas eri käitiseliikide puhul kindlaks kohapealse kontrollimise sageduse.

Kahe järjestikuse kohapealse kontrollimise vahele jääv ajavahemik ei ole kõrgema tasandi käitise puhul pikem kui üks aasta ja madalama tasandi käitise puhul pikem kui kolm aastat, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on asjaomase käitise suurõnnetusohtlikkuse süstemaatilise hindamise põhjal koostanud inspekteerimisprogrammi.
Artikkel 20 5

5.   Asjaomaste käitistega seotud ohtude süstemaatiline hindamine põhineb vähemalt järgmistel kriteeriumidel:

a)

asjaomaste käitiste võimalik mõju inimese tervisele ja keskkonnale;

b)

registreeritud andmed käesoleva direktiivi nõuete täitmise kohta.

Muude liidu õigusaktide kohase inspekteerimise tulemusi võetakse samuti arvesse, kui see on asjakohane.
Artikkel 20 6

6.   Oluliste kaebuste, raskete õnnetuste ja ohtlike olukordade, vahejuhtumite ja nõuetele mittevastavuste uurimiseks tehakse erakorraline inspekteerimine nii kiiresti kui võimalik.
Artikkel 20 7

7.   Nelja kuu jooksul pärast inspekteerimist teatab pädev asutus käitajale selle tulemused ja vajalikuks peetavad meetmed. Pädev asutus tagab, et käitaja võtab kõik vajalikud meetmed mõistliku aja jooksul pärast teatise saamist.
Artikkel 20 8

8.   Kui inspekteerimise käigus tuvastatakse käesoleva direktiivi oluline rikkumine, kontrollitakse käitist kuue kuu jooksul uuesti.
Artikkel 20 9

9.   Kui võimalik, kooskõlastatakse kõnealune inspekteerimine muude liidu õigusaktide kohaselt toimuva inspekteerimisega ja ühitatakse, kui see on asjakohane.
Artikkel 20 10

10.   Liikmesriik soovitab pädeval asutusel luua mehhanismid ja vahendid kogemuste vahetamiseks ja teadmiste süvendamiseks ning osaleda sellises tegevuses liidu tasandil, kui see on asjakohane.
Artikkel 20 11

11.   Liikmesriik tagab, et käitaja pakub pädevale asutusele vajalikku abi inspekteerimise tegemiseks ja käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmiseks vajaliku teabe kogumiseks, eelkõige selleks, et pädev asutus saaks täies ulatuses hinnata suurõnnetuse tõenäosust ja määrata kindlaks suurõnnetuse tõenäosuse võimaliku suurenemise või selle tagajärgede muutumise raskemaks, et koostada käitiseväline hädaolukorras toimimise plaan ja võtta arvesse ohtlikud ained, mis oma oleku, eriomaste tingimuste või asukoha tõttu võivad nõuda eritähelepanu.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid