EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2024/1226, 24. aprill 2024, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/1673

(1)

Selleks et tagada liidu piiravate meetmete tulemuslik kohaldamine, kindlustada siseturu terviklikkus liidus ning saavutada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kõrge turvalisuse tase, on vaja kehtestada miinimumnormid liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemise ja nende eest mõistetavate karistuste kohta.

(2)

Liidu piiravad meetmed, nagu rahaliste vahendite ja majandusressursside arestimine, rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise keelud ning liikmesriigi territooriumile sisenemise või selle territooriumi läbimise keelud, samuti valdkondlikud majandus- ja finantsmeetmed ning relvaembargod, on oluline vahend, millega edendada Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 21 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eesmärke. Nende eesmärkide hulka kuuluvad liidu väärtuste, julgeoleku, sõltumatuse ja terviklikkuse kaitsmine, demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete tugevdamine ja toetamine ning rahu säilitamine, konfliktide ennetamine ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja eesmärkide ja põhimõtetega.

(3)

Selleks et tagada liidu piiravate meetmete tulemuslik kohaldamine, peavad liikmesriigid kehtestama mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaal- ja muud karistused liidu piiravate meetmete, sealhulgas neis sätestatud kohustuste, näiteks teatamiskohustus, rikkumise puhul. Samuti on oluline, et need karistused hõlmaksid ka liidu piiravatest meetmetest kõrvalehoidmist.

(4)

Liidu piiravate meetmete tulemuslikuks kohaldamiseks on vaja ühiseid miinimumnorme, mis käsitlevad liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlusi. Liikmesriigid peaksid tagama, et tegu on käsitatav kuriteona, kui see on tahtlik ja sellega rikutakse keeldu või kohustust, mis kujutab endast liidu piiravat meedet või mis on sätestatud liidu piiravat meedet rakendavas riigisiseses õigusnormis, kui asjaomase meetme riigisisene rakendamine on nõutav. Teatud tegusid tuleks käsitada kuritegudena ka siis, kui need on toime pandud raskest hooletusest. Käesolevas direktiivis määratletud kuritegude puhul tuleks tõlgendada mõistet „raske hooletus“ kooskõlas riigisisese õigusega, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu asjakohast kohtupraktikat. Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada, et liidu piiravate meetmete rikkumisi, mis on seotud rahaliste vahendite, majandusressursside, kaupade, teenuste, tehingute või toimingutega, mille väärtus on alla 10 000 euro, ei käsitata kuriteona. Teatavate rikkumiste väljajätmine käesoleva direktiivi kohaldamisalast ei mõjuta liidu piiravaid meetmeid käsitlevates õigusaktides sätestatud kohustusi, kuna see aitab tagada, et rikkumiste eest nähakse ette mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused või muud karistused.

(5)

Liidu piiravaid meetmeid käsitlevates õigusaktides võivad olla kehtestatud neis sätestatud keeldudest vabastuse erandite või erandite kujul tehtavad mööndused. Tegu, mille suhtes kehtib liidu piiravaid meetmeid käsitlevas õigusaktis sätestatud vabastus või milleks liikmesriigi pädev asutus on andnud loa liidu piiravaid meetmeid sätestava õigusakti kohase erandi tegemisega, ei peaks käsitama liidu piirava meetme rikkumisena.

(6)

Liidu piiravate meetmete tulemuslikuks kohaldamiseks on vaja ühiseid miinimumnorme eelkõige selliste meetmete rikkumise kohta, mis seisnevad rahaliste vahendite või majandusressursside arestimises, nagu on sätestatud asjakohastes nõukogu määrustes. Need meetmed hõlmavad keeldu teha rahalisi vahendeid või majandusressursse otseselt või kaudselt kättesaadavaks füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite või majandusressursside arestimist, või selliste isikute kasuks, samuti kohustust arestida kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad kõnealustele isikutele, üksustele või asutustele või on nende omandis, valduses või kontrolli all.

(7)

Liidu piiravad meetmed sisaldavad riiki lubamise piiranguid (reisikeelud), mis peaksid olema käesoleva direktiiviga hõlmatud. Need meetmed, mis on tavaliselt sätestatud ELi lepingu artikli 29 alusel vastu võetud nõukogu otsuses ja mida rakendatakse riigisisese õigusega, kohustavad liikmesriike võtma vajalikke meetmeid, et füüsilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid, ei saaks nende territooriumi ühtegi tsooni siseneda ega neid läbida.

(8)

Liikmesriike julgustatakse pöörama erilist tähelepanu kodakondsuse ja elamisloa andmise mehhanismidele, et isikud, kelle suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid, ei saaks neid mehhanisme liidu piiravate meetmete rikkumiseks kasutada.

(9)

Igasuguses vormis tehingute, sealhulgas finantstehingute tegemine või nende tegemisega jätkamine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ, (4) 2014/23/EL, (5) 2014/24/EL (6) või 2014/25/EL (7) kohaldamisalasse kuuluva hanke- või kontsessioonilepingu sõlmimine või jätkamine kolmanda riigi või kolmanda riigi asutustega või üksuste ja asutustega, mis on otseselt või kaudselt kolmanda riigi või kolmanda riigi asutuste omandis või kontrolli all, kui sellise tegevuse keeld või piirang kujutab endast liidu piiravat meedet, peaks olema käsitatav kuriteona.

(10)

Liidu piiravad meetmed hõlmavad kaupadega kauplemise, nende importimise, eksportimise, müümise, ostmise, edasitoimetamise, transiidi või veo ning teenuste osutamise keeldu. Sellise keelu rikkumist tuleks käsitada kuriteona, sealhulgas juhul, kui kaup imporditakse või eksporditakse kolmandast riigist või kolmandasse riiki, et toimetada see edasi sihtkohta, mille puhul asjaomase kauba impordi, ekspordi, müügi, ostmise, edasitoimetamise, transiidi või veo keeld on käsitatav liidu piirava meetmena. Nende kaupade või teenustega otseselt või kaudselt seotud tehnilise abi andmist, vahendusteenuste osutamist, kindlustuse pakkumist ja muude teenuste osutamist tuleks samuti käsitada kuriteona. Sel eesmärgil hõlmab mõiste „kaubad“ selliseid asju nagu sõjatehnoloogia, sõjaline varustus, kaubad, tarkvara ja tehnoloogia, mis on kantud sõjaliste kaupade ühisesse Euroopa Liidu nimekirja, (8) mille nõukogu võttis vastu 20. veebruaril 2023, või mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/821 (9) I ja IV lisas.

(11)

Liidu piiravad meetmed hõlmavad valdkondlikke majandus- ja finantsmeetmeid, mis käsitlevad finantsteenuste osutamist või finantstegevust. Selliste finantsteenuste või -tegevuste hulka kuuluvad muu hulgas rahastamine ja finantsabi, investeerimine ja investeerimisteenused, vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide emiteerimine, hoiuste vastuvõtmine, spetsialiseeritud finantssõnumiteenuste osutamine, pangatähtedega kauplemine, krediidireitinguteenuste osutamine ning krüptovara ja -kukrute pakkumine. Niisuguste valdkondlike majandus- ja finantsmeetmete rikkumist tuleks samuti kuriteona käsitada.

(12)

Liidu piiravad meetmed hõlmavad valdkondlikke majandus- ja finantsmeetmeid, mis on seotud muude teenuste kui finantsteenuste osutamisega. Selliste teenuste hulka kuuluvad muu hulgas õigusnõustamisteenuste, usaldusteenuste, suhtekorraldusteenuste, arvepidamis-, auditeerimis-, raamatupidamis- ja maksunõustamisteenuste, äri- ja juhtimisalase nõustamise teenuste, IT-nõustamisteenuste, ringhäälinguteenuste ning arhitektuuri- ja inseneriteenuste osutamine. Selliste valdkondlike majandus- ja finantsmeetmete rikkumist tuleks samuti kuriteona käsitada.

(13)

Ühtegi käesoleva direktiivi sätet ei tohiks tõlgendada nii, nagu kehtestataks sellega füüsilistele isikutele kohustus, mis piiraks õigust ennast mitte süüstada ja õigust vaikida, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/343 (10) artiklis 7 liikmesriikide puhul, kelle jaoks kõnealune direktiiv on siduv, ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta“) artiklis 48.

(14)

Liidu piiravate meetmete tulemuslikuks kohaldamiseks on vaja ühiseid miinimumnorme liidu piiravatest meetmetest kõrvalehoidmist hõlmavate kuritegude määratlemise kohta.

(15)

Üks liidu piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise üha levinumaid näiteid on see, et loetellu kantud isikud, üksused ja asutused kannavad rahaliste vahendite või majandusressursside varjamiseks selle isiku, üksuse või asutuse otseses või kaudses omandis, valduses või kontrolli all olevad rahalised vahendid või majandusressursid kolmandale isikule üle või kasutavad või käsutavad neid muul viisil. Lisaks on liidu piiravatest meetmest kõrvalehoidmisena käsitatav vale- või eksitava teabe, sealhulgas asjakohase teabe puudustega esitamine, millega varjatakse asjaolu, et loetellu kantud isik, üksus või asutus on liidu piiravate meetmete alla kuuluvate rahaliste vahendite või majandusressursside lõplik omanik või kasusaaja. Seepärast peaks see tegu, millega hoitakse liidu piiravatest meetmetest kõrvale, olema käesoleva direktiivi alusel käsitatav kuriteona.

(16)

Liidu piiravaid meetmeid käsitlevates õigusaktides kehtestatud pädevate haldusasutuste teavitamise kohustuse täitmata jätmist tuleks käesoleva direktiivi kohaselt käsitada kuriteona.

(17)

Liidu piiravate meetmete tulemuslikuks kohaldamiseks on vaja ühiseid miinimumnorme selliste kuritegude määratlemise kohta, mis hõlmavad tegusid, millega rikutakse või mille puhul ei täideta eritingimusi, mis on sätestatud lubades, mille pädevad asutused on andnud teatud tegevusteks, mis sellise loa puudumise korral kujutaks endast liidu piirava meetmena käsitatava keelu või piirangu rikkumist. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib loa puudumise korral toimuvat tegevust käsitada selliste liidu piiravate meetmete rikkumisena, mis seisnevad rahaliste vahendite või majandusressursside arestimises, reisikeeldudes, relvaembargodes või muudes valdkondlikes majandus- ja finantsmeetmetes.

(18)

Käesolevat direktiivi, sealhulgas kohustust teatada liidu piiravate meetmete rikkumisest, tuleks kohaldada liikmesriikide määratletud õigustöötajate suhtes, kes osutavad oma kutsetegevuse raames teenuseid, näiteks õigus-, finants- või kaubandusteenused. On selge oht, et õigustöötajate teenuseid kuritarvitatakse liidu piiravate meetmete rikkumiseks. Siiski tuleks välistada teavitamiskohustus teabe puhul, mida nad saavad mõnelt oma kliendilt või mõne oma kliendi kohta nende õigusliku olukorra selgitamisel või täites ülesannet kaitsta või esindada oma klienti kohtumenetluses või sellega seoses, sealhulgas anda nõu sellise menetluse algatamise või vältimise kohta. Seepärast peaks sellise õigusnõustamise suhtes jätkuvalt kehtima kutsesaladuse hoidmise kohustus, välja arvatud juhul, kui õigustöötaja osaleb tahtlikult liidu piiravate meetmete rikkumises, kui õigusalast nõu antakse liidu piiravate meetmete rikkumiseks või kui õigustöötaja teab, et klient soovib õigusalast nõu liidu piiravate meetmete rikkumise eesmärgil.

(19)

Liidu piiravad meetmed ei tohiks põhjustada krediidi- ja finantsasutuste klientide diskrimineerimist ega nende põhjendamatut välistamist juurdepääsust finantsteenustele.

(20)

Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole kriminaliseerida abivajavatele isikutele antavat humanitaarabi või inimeste põhivajadusi toetavat tegevust, mida tehakse kooskõlas erapooletuse, humaansuse, neutraalsuse ja sõltumatuse põhimõtetega ning kohaldataval juhul rahvusvahelise humanitaarõigusega.

(21)

Kriminaliseerida tuleks direktiivi kohastele kuritegudele kihutamine ja kaasaaitamine. Käesoleva direktiivi kohaste teatavate kuritegude katse tuleks samuti kriminaliseerida.

(22)

Füüsiliste isikute karistused kuritegude eest, mis on seotud käesolevas direktiivis määratletud liidu piiravate meetmete rikkumisega, peaksid olema mõjusad, hoiatavad ja proportsionaalsed. Seetõttu tuleks ette näha füüsiliste isikute maksimaalse vangistuse alammäär. Kriminaalmenetluses peaks olema võimalik mõista lisakaristusi või kohaldada lisameetmeid.

(23)

Kuna liidu piiravaid meetmeid kohaldatakse ka juriidiliste isikute suhtes, tuleks käesolevas direktiivis määratletud liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude eest vastutusele võtta ka juriidilised isikud. Juriidilise isikuna käsitatakse õigussubjekti, kellel on kohaldatava õiguse kohaselt juriidilise isiku staatus, välja arvatud riigid või avalik-õiguslikud organid, kes teostavad riigivõimu, ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid. Liikmesriigid, kelle õiguse kohaselt on võimalik juriidilised isikud kriminaalvastutusele võtta, peaksid käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks tagama, et nende õigusaktidega nähakse ette mõjusad, hoiatavad ja proportsionaalsed kriminaalkaristuste liigid ja määrad, nagu on sätestatud käesolevas direktiivis. Liikmesriigid, kelle õiguse kohaselt ei ole juriidilisi isikuid võimalik kriminaalvastutusele võtta, peaksid käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks tagama, et nende õigusega nähakse ette mõjusad, hoiatavad ja proportsionaalsed muude kui kriminaalkaristuste liigid ja määrad, nagu on sätestatud käesolevas direktiivis. Käesolevas direktiivis ette nähtud rahaliste karistuste ülemmäärasid selles määratletud kuritegude eest tuleks kohaldada vähemalt nende kuritegude kõige raskemate vormide puhul. Mõistetava karistuse mõjususe, hoiatava mõju ja proportsionaalsuse tagamiseks on oluline arvesse võtta asjaomase juriidilise isiku teo raskusastet ning individuaalseid, rahalisi ja muid asjaolusid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada rahaliste karistuste ülemmäärad kas protsendimäärana asjaomase juriidilise isiku ülemaailmsest kogukäibest või kindlate summadena. Käesoleva direktiivi ülevõtmisel peaksid liikmesriigid otsustama, kumba neist kahest võimalusest nad kasutavad.

(24)

Kui liikmesriigid otsustavad juriidilistele isikutele määratavate rahaliste karistuste kindlaksmääramisel rakendada juriidilise isiku ülemaailmse kogukäibe kriteeriumi, peaksid nad otsustama, kas võtta aluseks kuriteo toimepanemisele eelnenud majandusaasta või rahalise karistuse määramise otsusele eelnenud majandusaasta käive. Samuti peaksid liikmesriigid kaaluma normide kehtestamist juhtudeks, kui rahalise karistuse määra ei ole võimalik kindlaks määrata selle alusel, kui suur oli juriidilise isiku ülemaailmne kogukäive kuriteo toimepanemisele eelnenud majandusaastal või rahalise karistuse mõistmise otsuse tegemisele eelnenud majandusaastal. Sellistel juhtudel peaks liikmesriikidel olema võimalik arvesse võtta muid arvutuskriteeriume, näiteks ülemaailmne kogukäive mõnel muul majandusaastal. Kui need normid hõlmavad rahaliste karistuste määrade kehtestamist kindlate summadena, ei peaks olema vajalik, et nende summade ülemmäär oleks vähemalt sama suur kui käesolevas direktiivis kehtestatud kindlate summadena kindlaksmääratud rahaliste karistuste ülemmäära kohta kehtestatud miinimumnõue.

(25)

Kui liikmesriigid otsustavad kehtestada rahaliste karistuste ülemmäärad kindlate summadena, peaksid need määrad olema sätestatud liikmesriigi õiguses. Rahaliste karistuste ülemmäärasid tuleks kohaldada käesolevas direktiivis määratletud kõige raskemate kuritegude puhul, mille on toime pannud majanduslikult tugevad juriidilised isikud. Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada rahaliste karistuste ülemmäärade arvutamise meetodi üle, sealhulgas eritingimuste üle. Liikmesriigid peaksid kindlas summas kehtestatud rahalised karistused riigisiseses õiguses sätestatud korras korrapäraselt läbi vaatama, võttes arvesse inflatsioonimäära ja muudel põhjustel toimuvat rahalise väärtuse kõikumist. Liikmesriigid, kelle rahaühik ei ole euro, peaksid rahaliste karistuste ülemmäärad kehtestama omaenda vääringus ja sellises summas, mis käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval vastab selles eurodes väljendatud määradele. Nendel liikmesriikidel soovitatakse rahalised karistused korrapäraselt läbi vaadata, võttes arvesse ka vahetuskursi muutust.

(26)

Rahaliste karistuste ülemmäärade kehtestamine ei piira kohtunike ega kohtute õigust määrata kriminaalmenetluses igal konkreetsel juhul asjakohane karistus. Kuna käesolevas direktiivis ei kehtestata rahaliste karistuste ja trahvide alammäärasid, peaksid kohtunikud või kohtud igal juhul võtma asjakohase karistuse määramisel arvesse asjaomase juriidilise isiku individuaalseid, rahalisi ja muid asjaolusid ning teo raskusastet.

(27)

Kohaldatavaid karistusmäärasid tuleks veel rohkem ühtlustada ja määrad tuleks muuta mõjusamaks, määrates kindlaks ühtsed raskendavad asjaolud, mille puhul võetakse kooskõlas riigisiseste asjakohaste sätetega arvesse toimepandud kuriteo raskusastet. Raskendavaid asjaolusid tuleks mõista kas asjaoludena, mille tõttu on liikmesriigi kohtunikul või kohtul õigus mõista sama kuriteo eest raskem karistus kui see, mis tavaliselt mõistetaks, kui neid asjaolusid ei esineks, või õigusena käsitada mitut kuritegu kumulatiivselt raskema karistuse mõistmiseks. Liikmesriigid peaksid kooskõlas riigisisese õigusega tagama, et raskendavaks asjaoluks võib pidada vähemalt ühte järgmistest asjaoludest: kui kuritegu pandi toime kuritegeliku ühenduse raames nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK (11) tähenduses; kui kuritegu hõlmas valedokumente või võltsitud dokumente; kui kuriteo pani toime kutseline teenuseosutaja, rikkudes niisugusele teenuseosutajale kehtestatud kutsealaseid kohustusi; kui kuriteo pani toime oma ülesannete täitmisel ametiisik, kes võib olla mis tahes asjaomane ametnik, kes töötab ametniku ametikohal liidus, liikmesriikides või kolmandates riikides, või mõni muu isik avaliku ülesande täitmisel; kui kuriteoga kaasnes või eeldati, et sellega kaasneb oluline rahaline kasu või otsene või kaudne oluliste kulude vältimine; kui teo toimepanija on tõendeid hävitanud või tunnistajaid või kaebuse esitajaid hirmutanud; või kui füüsiline või juriidiline isik on varem lõplikult süüdi mõistetud. Liikmesriigid peaksid tagama, et nende õigussüsteemis kohaldatavate normide kohaselt on võimaliku raskendava asjaoluna kindlaks määratud vähemalt üks käesolevas direktiivis sätestatud raskendavatest asjaoludest. Karistuse suurendamise kohta peaks otsuse igal juhul tegema kohtunik või kohus, võttes arvesse kõiki konkreetse juhtumiga seotud asjaolusid.

(28)

Liikmesriigid peaksid kooskõlas riigisisese õigusega tagama, et kergendavaks asjaoluks võib pidada vähemalt ühte järgmistest asjaoludest: kui teo toimepanija esitab pädevatele asutustele teavet, mida asjaomased asutused ei oleks muul teel saanud, aidates neil sel viisil teisi teo toimepanijaid kindlaks teha või vastutusele võtta; või kui teo toimepanija esitab pädevatele asutustele teavet, mida asjaomased asutused ei oleks muul teel saanud, aidates neil tõendeid leida. Kohtunik või kohus peaks otsustama kergendavate asjaolude hindamisel selle, kas karistust tuleks vähendada, võttes arvesse iga juhtumiga seotud konkreetseid asjaolusid. Nimetatud asjaolud võiksid hõlmata esitatud teabe laadi, ajastust ja mahtu ning seda, mil määral tegi teo toimepanija koostööd.

(29)

Rahaliste vahendite ja majandusressursside arestimine liidu piiravate meetmete alusel kujutab endast haldusmeedet. Seetõttu tuleks seda eristada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/42/EL (12) osutatud kriminaalõiguslikest arestimismeetmetest. Liikmesriigid peaksid võimaldama käesolevas direktiivis osutatud kuritegude toimepanemise vahendite ja saadud tulu arestimist ja konfiskeerimist. Liikmesriigid, kelle jaoks on siduv direktiiv 2014/42/EL, peaksid seda tegema kooskõlas kõnealuse direktiiviga. Eelkõige olukorras, kus loetellu kantud isik või loetellu kantud üksuse või asutuse esindaja on toime pannud teatud kuriteo, mis puudutab liidu piiravatest meetmetest kõrvalehoidmist, või on selles osalenud, on vaja võimaldada liidu piiravate meetmete alla kuuluvate rahaliste vahendite ja majandusressursside arestimist ja konfiskeerimist, isegi kui need ei pruugi olla käsitatavad direktiivi 2014/42/EL kohaselt kuritegude toimepanemise vahendite või neist saadud tuluna. Sellistel asjaoludel võib loetellu kantud isik, üksus või asutus pääseda varjamise tulemusena jätkuvalt ligi varjatud rahalistele vahenditele või majandusressurssidele, mille suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid, ja neid täiel määral kasutada või käsutada. Seepärast tuleks sellised rahalised vahendid või majandusressursid kooskõlas direktiiviga 2014/42/EL arestida või konfiskeerida. Heausksete kolmandate isikute õigusi ei tohiks piirata.

(30)

Liikmesriigid peaksid kehtestama aegumistähtaegu käsitlevad normid, mida on vaja, et liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude vastu tulemuslikult võidelda, piiramata selliste riigisiseste normide kohaldamist, milles ei ole kehtestatud aegumistähtaegu uurimisele, süüdistuse esitamisele ja õigusnormide täitmise tagamisele. Liikmesriikidel on käesoleva direktiivi kohaselt lubatud ette näha lühemad aegumistähtajad kui käesolevas direktiivis sätestatud aegumistähtajad, tingimusel et nende õigussüsteemis on võimalik selliseid lühemaid aegumistähtaegu katkestada või peatada toimingute korral, mida saab riigisisese õiguse kohaselt kindlaks määrata.

(31)

Võttes eelkõige arvesse asjaolu, et kuritegude toimepanijad tegutsevad ülemaailmselt, ning käesolevas direktiivis määratletud kuritegude piiriülest laadi ja piiriülese uurimise läbiviimise võimalust, peaksid liikmesriigid kõnealuse tegevuse vastu tulemuslikuks võitlemiseks kehtestama selliste kuritegude üle jurisdiktsiooni.

(32)

Liidu piiravate meetmete rikkumise tulemuslikuks uurimiseks ja süüdistuse esitamiseks peaksid liikmesriigid tegema pädevatele asutustele kättesaadavaks tulemuslikud uurimisvahendid, nagu need, mida kasutatakse nende riigisisese õiguse alusel organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude vastu võitlemiseks, tehes seda siis ja niivõrd, kui nende vahendite kasutamine on kuritegude, nagu need on sätestatud riigisisese õiguses, laadi ja raskusastme suhtes asjakohane ja sellega proportsionaalne. Nende vahendite hulka võivad kuuluda side pealtkuulamine või -vaatamine, varjatud jälgimine, sealhulgas elektrooniline jälgimine, kontrollialused saadetised, pangakontode jälgimine või muud finantsalased uurimisvahendid. Neid vahendeid tuleks kasutada kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja täielikus kooskõlas põhiõiguste hartaga. Äärmiselt oluline on tagada õigus isikuandmete kaitsele.

(33)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937 (13) artiklis 4 osutatud isikuid, kes annavad pädevatele asutustele oma tööalase tegevuse raames saadud teavet liidu piiravate meetmete varasema, toimuva või kavandatud rikkumise kohta, sealhulgas katsete kohta neist meetmetest kõrvale hoida, ohustavad seoses sellega survemeetmed. Rikkumisest teavitajatelt saadav teave võib aidata paremini tagada liidu piiravate meetmete täitmist ning olla seotud näiteks liidu piiravate meetmete rikkumise faktide, asjaolude ning osalevate isikute, äriühingute ja kolmandate riikidega. Seepärast tuleb tagada, et sisse oleks seatud asjakohane kord, mis võimaldaks rikkumisest teavitajatel kasutada pädevate asutuste hoiatamiseks konfidentsiaalseid kanaleid ja kaitseks neid survemeetmete eest. Selleks tuleks sätestada, et liidu piiravate meetmete rikkumisest teavitamise ja nende meetmete rikkumisest teavitavate isikute kaitse suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/1937 vastavalt selles sätestatud tingimustele.

(34)

Selleks et tagada tulemuslik, integreeritud ja sidus õigusnormide täitmise tagamise süsteem, peaksid liikmesriigid korraldama sisemist koostööd ja teabevahetust kõigi nende haldus- ja kriminaalõiguse normide täitmise tagamisega tegelevate pädevate asutuste vahel.

(35)

Selleks et tagada liidu piiravate meetmete rikkumise tulemuslik uurimine ja süüdistuste esitamine, peaksid liikmesriikide pädevad asutused tegema üksteisega koostööd Europoli, Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuriga ja nende asutuste kaudu nende pädevuse piires ja kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga. Samuti peaksid liikmesriikide pädevad asutused jagama omavahel ja komisjoniga teavet praktilistes küsimustes. Komisjon võib vajaduse korral luua ekspertide ja praktikute võrgustiku, et jagada parimaid tavasid ja abistada liikmesriikide pädevaid asutusi ning hõlbustada liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude uurimist. Selline abi ei tohiks hõlmata komisjoni osalemist konkreetsete kriminaalasjade uurimises ja nende eest süüdistuse esitamise menetlustes, mida viivad läbi liikmesriikide pädevad asutused, ning seda ei tohiks mõista nii, nagu see hõlmaks komisjoni rahalist toetust või muid eelarvelisi kulukohustusi.

(36)

Et tegeleda tulemuslikult käesolevas direktiivis määratletud kuritegudega, on vaja, et pädevad asutused liikmesriikides koguksid kõnealuste kuritegude kohta täpseid, järjepidevaid ja võrreldavaid statistilisi andmeid. Liikmesriigid peaksid seetõttu tagama asjakohase süsteemi olemasolu käesolevas direktiivis määratletud kuritegusid käsitlevate olemasolevate statistiliste andmete salvestamiseks, koostamiseks ja edastamiseks. On oluline, et kõnealuseid statistilisi andmeid kasutavad liikmesriigid selleks, et toetada täitevtoimingute strateegilist ja operatiivset planeerimist, analüüsida liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude ulatust ja suundumusi ning teavitada kodanikke. Liikmesriigid peaksid edastama komisjonile asjakohased statistilised andmed liidu piiravate meetmete rikkumistega seotud menetluste kohta, mis on saadud andmetest, mis on tsentraalsel või detsentraliseeritud tasandil juba terves liikmesriigis olemas. Komisjon peaks tulemusi liikmesriikide edastatud statistiliste andmete põhjal korrapäraselt hindama ja avaldama aruandes oma hindamise tulemused.

(37)

Muudatus, mis tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/1673, (14) peaks tagama, et liidu piiravate meetmete rikkumist käsitatakse kõnealuse direktiivi kohase rahapesu eelkuriteona.

(38)

Pidades silmas pakilist vajadust võtta liidu piiravate meetmete rikkumises osalevad füüsilised ja juriidilised isikud vastutusele, peaksid liikmesriigid jõustama käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 12 kuu jooksul pärast direktiivi jõustumise kuupäeva.

(39)

ELi lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule (ELi toimimise leping) lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(40)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa oma 3. märtsi 2023. aasta kirjaga teatanud oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(41)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt sätestada ühised miinimumnormid seoses liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemisega ning tagada nende meetmete rikkumisega seotud kuritegude puhul mõjusad, hoiatavad ja proportsionaalsed kriminaalkaristused, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, võttes arvesse liidu piiravate meetmete rikkumise piiriülest laadi ning seda, et nende meetmete rikkumisega võidakse kahjustada liidu eesmärke kaitsta rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning liidu ühiseid väärtusi, küll aga saab neid direktiivi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(42)

Direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid tagama, et kriminaalmenetluses järgitakse kahtlustatavate või süüdistatavate menetlusõigusi. Sellega seoses ei tohiks käesolevast direktiivist tulenevad kohustused piirata liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad kriminaalmenetluses kohaldatavaid menetlusõigusi käsitlevatest liidu õigusaktidest, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest 2010/64/EL, (15) 2012/13/EL, (16) 2013/48/EL, (17) (EL) 2016/343, (EL) 2016/800 (18) ja (EL) 2016/1919 (19).

(43)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas õigust vabadusele ja turvalisusele, õigust isikuandmete kaitsele, ettevõtlusvabadust, õigust omandile, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, süütuse presumptsiooni ja kaitseõigust, sealhulgas õigust ennast mitte süüstada ja õigust vaikida, kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid, sealhulgas kriminaalkaristuste tagasiulatuva jõu puudumine, ning ne bis in idem-põhimõtet. Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada nimetatud õiguste ja põhimõtete täielik austamine ning sellest tuleb lähtuda ka selle rakendamisel,