English - European Union - Environment -

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/98/EÜ,

19. november 2008,

mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid

(EMPs kohaldatav tekst)

1. Ülevaade

I PEATÜKK

II PEATÜKK

III PEATÜKK

IV PEATÜKK

V PEATÜKK

VI PEATÜKK

VII PEATÜKK

I LISA

KÕRVALDAMISTOIMINGUD

D 1 Maa-alune või maapealne ladestamine (nt prügilasse jne)

D 2 Pinnastöötlus (nt vedelate või püdelate heidete biolagundamine pinnases jne)

D 3 Süvainjektsioon (nt vedelate heidete pumpamine puuraukudesse, mahajäetud soolakaevandustesse või looduslikesse tühemikesse jne)

D 4 Paigutamine maapealsetesse basseinidesse (nt vedelate või püdelate jäätmete paigutamine maapealsetesse kaevanditesse, basseinidesse, paistiikidesse jne)

D 5 Paigutamine tarindprügilatesse (nt jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse jne)

D 6 Heitmine veekogudesse, v.a merre/ookeani

D 7 Heitmine merre/ookeani, sealhulgas ladestamine merepõhja

D 8 Bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal käesolevas lisas ning mille lõppsaaduseks on ühendid või segud, mis kõrvaldatakse mis tahes toiminguga D1–D12

D 9 Füüsikalis-keemiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal käesolevas lisas ning mille lõppsaaduseks on ühendid või segud, mis kõrvaldatakse mis tahes toiminguga D1–D12 (nt aurutamine, kuivatamine, kaltsineerimine jne)

D 10 Põletamine maismaal

D 11 Põletamine merel ( *5 )

D 12 Püsiladustamine (nt konteinerites jäätmete paigutamine kaevandustesse jne)

D 13 Jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne mis tahes toimingut D1–D12 ( *6 )

D 14 Ümberpakkimine enne mis tahes toimingut D1–D13

D 15 Ladustamine mis tahes toimingu D1–D14 eesmärgil (välja arvatud jäätmete ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas) ( *7 )

II LISA

TAASKASUTAMISTOIMINGUD

R 1 Kasutamine peamiselt kütusena või muul viisil energiaallikana ( *8 )

R 2 Lahustite taasväärtustamine/regenereerimine

▼M4

R 3 Lahustitena mittekasutatavate orgaaniliste ainete ringlussevõtt/taasväärtustamine (sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid) ( *9 )

R 4 Metallide ja metalliühendite ringlussevõtt/taasväärtustamine ( *10 )

R 5 Muude anorgaaniliste ainete ringlussevõtt/taasväärtustamine ( *11 )

▼B

R 6 Hapete ja aluste regenereerimine

R 7 Reostustõrjeks kasutatud komponentide taaskasutamine

R 8 Katalüsaatorikomponentide taaskasutamine

R 9 Õlide taasrafineerimine või korduskasutamine muul viisil

R 10 Pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parandamiseks

R 11 Koodinumbriga R1–R10 märgitud toimingute tagajärjel tekkinud jäätmete kasutamine

R 12 Jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud toiminguteks ( *12 )

R 13 Jäätmete vaheladustamine mis tahes koodinumbriga R1–R12 märgitud toiminguks (välja arvatud jäätmete ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas) ( *13 )

III LISA JÄÄTMETE OMADUSED, MILLE ALUSEL LOETAKSE JÄÄTMEID OHTLIKEKS JÄÄTMETEKS

III LISA

JÄÄTMETE OMADUSED, MILLE ALUSEL LOETAKSE JÄÄTMEID OHTLIKEKS JÄÄTMETEKS

Plahvatusohtlik:

jäätmed, mis võivad keemilise reaktsiooni teel tekitada gaasi sellise temperatuuri, rõhu ja kiirusega, mis kahjustab ümbruskonda; sealhulgas pürotehnilised jäätmed, plahvatusohtlikud orgaanilise peroksiidi jäätmed ja plahvatusohtlikud isereageerivad jäätmed.

Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühe tabelis 1 esitatud ohuklassi ja -kategooria koodi ja ohulausete koodiga, tuleb jäätmeid katsemeetodite kohaselt hinnata, kui see on sobiv ja proportsionaalne, et teha kindlaks, kas need kuuluvad kategooria HP 1 koodi alla. Kui mingi aine, segu või toote esinemine viitab sellele, et jäätmed on plahvatusohtlikud, klassifitseeritakse need ohtlikuks koodiga HP 1.

Tabel 1. Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 1

Ohuklassi ja -kategooria kood(id)	Ohulause kood(id)
Unst. Expl.	H 200
Expl. 1.1	H 201
Expl. 1.2	H 202
Expl. 1.3	H 203
Expl. 1.4	H 204
Self-react. A	H 240
Org. Perox. A	H 240
Self-react. B	H 241
Org. Perox. B	H 241

Oksüdeeriv:

jäätmed, mis võivad tavaliselt hapniku loovutamise kaudu põhjustada teise materjali põlemist või sellele kaasa aidata.

Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühe tabelis 2 esitatud ohuklassi ja -kategooria koodi ja ohulausete koodiga, tuleb jäätmeid katsemeetodite kohaselt hinnata, kui see on sobiv ja proportsionaalne, et teha kindlaks, kas need kuuluvad kategooria HP 2 koodi alla. Kui mingi aine, segu või toote esinemine viitab sellele, et jäätmed on oksüdeerivad, klassifitseeritakse need ohtlikeks koodiga HP 2.

Tabel 2. Ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 2

Ohuklassi ja -kategooria kood(id)	Ohulause kood(id)
Ox. Gas 1	H 270
Ox. Liq. 1	H 271
Ox. Sol. 1	H 271
Ox. Liq. 2, Ox. Liq. 3	H 272
Ox. Sol. 2, Ox. Sol. 3	H 272

Tuleohtlik:

—

tuleohtlikud vedeljäätmed, mille leektäpp on alla 60 °C, või jäätmegaasiõli, diislikütus ja kerged kütteõlid, mille leektäpp on > 55 °C ja ≤ 75 °C;

—

tuleohtlikud pürofoorsed vedel- ja tahked jäätmed: tahked või vedeljäätmed, mis võivad isegi väikeses koguses süttida viie minuti jooksul pärast kokkupuudet õhuga;

—

tuleohtlikud tahked jäätmed: tahked jäätmed, mis on kergesti süttivad või võivad põhjustada süttimist või süttimisele kaasa aidata hõõrdumise tulemusena;

—

tuleohtlikud gaasilised jäätmed: gaasilised jäätmed, mis on tuleohtlikud õhutemperatuuril 20 °C ja normaalrõhul 101,3 kPa;

—

veega reageerivad jäätmed: jäätmed, mis kokkupuutel veega eraldavad ohtlikus koguses tuleohtlikke gaase;

—

muud tuleohtlikud jäätmed: tuleohtlikud aerosoolid, tuleohtlikud isekuumenevad jäätmed, tuleohtlikud orgaanilised peroksiidid ja tuleohtlikud isereageerivad jäätmed.

Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühe tabelis 3 esitatud ohuklassi ja -kategooria ja ohulausete koodiga, tuleb jäätmeid katsemeetodite kohaselt hinnata, kui see on sobiv ja proportsionaalne. Kui mingi aine esinemine viitab sellele, et jäätmed on tuleohtlikud, klassifitseeritakse need ohtlikeks koodiga HP 3.

Tabel 3. Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 3:

Ohuklassi ja -kategooria kood(id)	Ohulause kood(id)
Flam. Gas 1	H220
Flam. Gas 2	H221
Aerosol 1	H222
Aerosol 2	H223
Flam. Liq. 1	H224
Flam. Liq.2	H225
Flam. Liq. 3	H226
Flam. Sol. 1	H228
Flam. Sol. 2	H228
Self-react. CD	H242
Self-react. EF
Org. Perox. CD
Org. Perox. EF
Pyr. Liq. 1	H250
Pyr. Sol. 1	H250
Self-heat.1	H251
Self-heat. 2	H252
Water-react. 1	H260
Water-react. 2 Water-react. 3	H261

Ärritav — nahka ärritav ja silmi kahjustav:

jäätmed, mis kokkupuutel võivad põhjustada nahaärritust või kahjustada silma.

Kui jäätmed sisaldavad üle piirväärtuse [Termin on muutunud. Uus termin on „piirnorm”] üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühega järgmistest ohuklassi ja -kategooria ja ohulausete koodidest ning üks või mitu järgmistest sisalduse piirnormidest on ületatud või on sisaldus võrdne sisalduse piirnormiga, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 4.

Klassifikatsioonide „Nahasöövitus 1A (H314)”, „Nahaärritus 2 (H315)”, „Raske silmakahjustus 1 (H318)” ja „Silmaärritus 2 (H319)” määramisel võetakse piirnorm võrdseks 1 %.

Kui kõigi selliste ainete sisalduste summa, millel on klassifikatsioon „Nahasöövitus 1A (H314)”, on 1 % või üle selle, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 4.

Kui kõigi selliste ainete sisalduste summa, mis on klassifitseeritud kui H318, on 10 % või üle selle, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 4.

Kui kõigi selliste ainete sisalduste summa, mis on klassifitseeritud kui H315 ja H319, on 20 % või üle selle, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 4.

Tuleb tähele panna, et jäätmed, mis sisaldavad aineid, mis on klassifitseeritud kui H 314 (nahasöövitus 1A, 1B või 1C) määral, mis on 5 % või üle selle, klassifitseeritakse ohtlikeks koodiga HP 8. Koodi HP 4 ei kohaldata, kui jäätmed on klassifitseeritud koodiga HP 8.

Mürgisus sihtelundi suhtes/hingamiskahjustusi tekitav mürgisus:

jäätmed, mis võivad põhjustada mürgisust sihtelundi suhtes kas ühekordsel või korduval kokkupuutel, või mis põhjustavad ägedat toksilist mõju sissehingamisel.

Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühe või mitmega järgmistest tabelis 4 esitatud ohuklassi ja -kategooria ja ohulausete koodidest, ning üks või mitu tabelis 4 esitatud sisalduse piirnormidest on ületatud või on sisaldus võrdne sisalduse piirnormiga, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 5. Kui jäätmed sisaldavad aineid, mis on klassifitseeritud mürgiseks sihtelundi suhtes, tuleb jäätmed klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 5, kui jäätmed sisaldavad ühtainust ainet määral, mis on võrdne sisalduse piirnormiga või ületab seda.

Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud kui „Hingamiskahjustus 1” ning nende ainete sisalduste summa on võrdne sisalduse piirnormiga või ületab seda, tuleb jäätmed klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 5 ainult juhul, kui üldine kinemaatiline viskoossus (40 °C juures) ei ületa 20,5 mm2/s. ( 27 )

Tabel 4. Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 5

Ohuklassi ja -kategooria kood(id)	Ohulause kood(id)	Sisalduse piirnorm
STOT SE 1	H370	1 %
STOT SE 2	H371	10 %
STOT SE 3	H335	20 %
STOT RE 1	H372	1 %
STOT RE 2	H373	10 %
Asp. Tox. 1	H304	10 %

Äge mürgisus:

jäätmed, mis võivad põhjustada ägedat toksilist mõju suukaudsel või nahakaudsel manustamisel või sissehingamisel.

Kui kõigi jäätmetes sisalduvate selliste ainete sisalduste summa, mis on klassifitseeritud tabelis 5 esitatud ägeda mürgisuse ohuklassi ja -kategooria koodiga ning ohulause koodiga, ületab tabelis esitatud sisalduse piirnormi või on sellega võrdne, tuleb jäätmed klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 6. Kui jäätmed sisaldavad rohkem kui üht ainet, mis on klassifitseeritud ägeda mürgisuse ohuklassi, on sisalduste summa nõutav ainult samasse ohukategooriasse kuuluvate ainete puhul.

Hindamisel kohaldatakse järgmisi piirnorme:

—

Äge mürgisus 1, 2 või 3 (H300, H310, H330, H301, H311, H331): 0,1 %;

—

Äge mürgisus 4 (H302, H312, H332): 1 %

Tabel 5. Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 6

Ohuklassi ja -kategooria kood(id)

Ohulause kood(id)

Sisalduse piirnorm

Acute Tox.1 (Oral)

Acute Tox. 2 (Oral)

Acute Tox. 3 (Oral)

Acute Tox 4 (Oral)

Acute Tox.1 (Dermal)

Acute Tox.2 (Dermal)

Acute Tox. 3 (Dermal)

Acute Tox 4 (Dermal)

Acute Tox 1 (Inhal.)

Acute Tox.2 (Inhal.)

Acute Tox. 3 (Inhal.)

Acute Tox. 4 (Inhal.)

H300

H301

H302

H310

H311

H312

H330

H331

H332

0,1 %

0,25 %

5 %

25 %

0,25 %

2,5 %

15 %

55 %

0,1 %

0,5 %

3,5 %

22,5 %

Kantserogeenne:

jäätmed, mis tekitavad vähktõbe või suurendavad selle esinemissagedust.

Kui jäätmed sisaldavad ainet, mis on klassifitseeritud ühega tabelis 6 esitatud ohuklassi ja -kategooria koodidest ja ohulausete koodidest, ning üks või mitu tabelis 6 esitatud sisalduse piirnormidest on ületatud või on sisaldus võrdne sisalduse piirnormiga, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 7. Kui jäätmed sisaldavad rohkem kui üht ainet, mis on klassifitseeritud kantserogeenseks, peab ühtainust ainet leiduma sisalduse piinormiga võrdsel määral või üle selle, et jäätmeid saaks klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 7.

Tabel 6. Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 7

Ohuklassi ja -kategooria kood(id)	Ohulause kood(id)	Sisalduse piirnorm
Carc. 1A	H350	0,1 %
Carc. 1B	H350	0,1 %
Carc. 2	H351	1,0 %

Söövitav:

jäätmed, mis võivad kokkupuutel põhjustada naha söövituse.

Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, millel on klassifikatsioon „Nahasöövitus 1A, 1B või 1C (H314)” ja nende ainete sisalduste summa ületab 5 % või on sellega võrdne, tuleb jäätmed klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 8.

Klassifikatsiooni „Nahasöövitus 1A, 1B, 1C (H314)” määramisel on arvesse võetav piirnorm 1,0 %.

Nakkust tekitav:

jäätmed, mis sisaldavad mikroorganisme või nende toksiine, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist.

Koodi HP 9 määramine otsustatakse viitedokumentides või liikmesriikide õigusaktides kehtestatud eeskirjade alusel.

Reproduktiivtoksiline:

jäätmed, millel on kahjulik toime täiskasvanud meeste ja naiste ning isas- ja emasloomade suguvõimele ja viljakusele, samuti järglaste arengut mõjutav mürgisus (arengutoksilisus).

Kui jäätmed sisaldavad ainet, mis on klassifitseeritud ühega tabelis 7 esitatud ohuklassi ja -kategooria koodidest ja ohulausete koodidest, ning üks tabelis 7 esitatud sisalduse piirnormidest on ületatud või on sisaldus võrdne sisaldusse piirnormiga, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 10. Kui jäätmed sisaldavad rohkem kui üht ainet, mis on klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks, peab ühtainust sellist ainet leiduma sisalduse piirnormiga võrdsel määral või üle selle, et jäätmeid saaks klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 10.

Tabel 7. Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 10

Ohuklassi ja -kategooria kood(id)	Ohulause kood(id)	Sisalduse piirnorm
Repr. 1A	H360	0,3 %
Repr. 1B	H360	0,3 %
Repr. 2	H361	3,0 %

Mutageenne:

jäätmed, mis võivad põhjustada mutatsiooni — püsivat muutust raku geneetilise materjali koguses või struktuuris.

Kui jäätmed sisaldavad ainet, mis on klassifitseeritud ühega tabelis 8 esitatud ohuklassi ja -kategooria koodidest ja ohulausete koodidest, ning üks tabelis 8 esitatud sisalduse piirnormidest on ületatud või on sisaldus võrdne sisalduse piirnormiga, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 11. Kui jäätmed sisaldavad rohkem kui üht ainet, mis on klassifitseeritud mutageenseks, peab ühtainust ainet leiduma sisalduse piirnormiga võrdsel määral või üle selle, et jäätmeid saaks klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 11.

Tabel 8. Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 11

Ohuklassi ja -kategooria kood(id)	Ohulause kood(id)	Sisalduse piirnorm
Muta. 1A	H340	0,1 %
Muta. 1B	H340	0,1 %
Muta. 2	H341	1,0 %

Eraldab väga mürgiseid gaase:

jäätmed, mille kokkupuutel vee või happega tekivad väga mürgised gaasid (Äge mürgisus 1, 2 või 3).

▼M1

Kui jäätmed sisaldavad ainet, millele on määratud üks järgmistest täiendava ohu koodidest EUH 029, EUH 031 ja EUH 032, klassifitseeritakse jäätmed katsemeetodite või juhendite kohaselt ohtlikeks koodiga HP 12.

Sensibiliseeriv:

jäätmed, mis sisaldavad üht või mitut ainet, millel on teadaolevalt ülitundlikkust tekitav toime nahale või hingamisteedele.

Kui jäätmed sisaldavad ainet, mis on klassifitseeritud kui sensibiliseeriv ning sellele on määratud üks ohulausete koodidest H317 või H334 ning jäätmetes sisalduva üheainsa aine sisaldus on võrdne sisalduse piirnormiga 10 % või ületab seda, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 13.

▼M3

Keskkonnaohtlik:

jäätmed, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas vahetult või pikema aja jooksul ohtu ühele või mitmele keskkonnaelemendile.

Jäätmed, mis vastavad ühele järgmistest tingimustest, tuleb klassifitseerida ohtlikuks koodiga HP 14.

—

Jäätmed, mis sisaldavad ainet, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008 ( 28 ) on klassifitseeritud osoonikihile ohtlikuks, ainele on määratud ohulause kood H420 ja sellise aine kontsentratsioon võrdub kontsentratsiooni piirnormiga 0,1 % või ületab seda.

[c(H420) ≥ 0,1 %]

—

Jäätmed, mis sisaldavad üht või mitut ainet, mis vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008 on klassifitseeritud veekeskkonnale ohtliku ägeda ohu kategooriasse, ainele või ainetele on määratud ohulause kood H400 ja selliste ainete kontsentratsioonide summa võrdub kontsentratsiooni piirnormiga 25 % või ületab seda. Selliste ainete suhtes kohaldatakse läviväärtust 0,1 %.

[Σ c (H400) ≥ 25 %]

—

Jäätmed, mis sisaldavad üht või mitut ainet, mis vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008 on klassifitseeritud veekeskkonnale ohtliku kroonilise ohu 1., 2. või 3. kategooriasse, ainele või ainetele on määratud ohulausete kood(id) H410, H411 või H412 ning kõigi veekeskkonnale ohtliku kroonilise ohu 1. kategooriasse (H410) klassifitseeritud ainete kontsentratsioonide summa, mis on korrutatud 100-ga, ja liidetud kõigi veekeskkonnale ohtliku kroonilise ohu 2. kategooriasse (H411) klassifitseeritud ainete kontsentratsioonide summale, mis on korrutatud 10-ga, ja liidetud kõigi veekeskkonnale ohtliku kroonilise ohu 3. kategooriasse (H412) klassifitseeritud ainete kontsentratsioonide summale, võrdub kontsentratsiooni piirnormiga 25 % või ületab seda. Koodiga H410 klassifitseeritud ainete suhtes kohaldatakse läviväärtust 0,1 % ja koodiga H411 või H412 klassifitseeritud ainete suhtes kohaldatakse läviväärtust 1 %.

[100 × Σc (H410)) + 10 × Σc (H411) + Σc (H412) ≥ 25 %]

—

Jäätmed, mis sisaldavad üht või mitut ainet, mis vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008 on klassifitseeritud veekeskkonnale ohtliku kroonilise ohu 1., 2., 3. või 4. kategooriasse, ainele või ainetele on määratud ohulausete kood(id) H410, H411, H412 või H413 ja selliste ainete kontsentratsioonide summa võrdub kontsentratsiooni piirnormiga 25 % või ületab seda. Koodiga H410 klassifitseeritud ainete suhtes kohaldatakse läviväärtust 0,1 % ja koodiga H411, H412 või H413 klassifitseeritud ainete suhtes kohaldatakse läviväärtust 1 %.

[Σ c H410 + Σ c H411 + Σ c H412 + Σ c H413 ≥ 25 %]

kus: Σ = summa ja c = ainete kontsentratsioonid.

▼M1

Jäätmed, millel võivad ilmneda ülalnimetatud ohtlikud omadused, kuid mis ei esine algsetes jäätmetes otseselt.

Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühe tabelis 9 esitatud ohulause või täiendava ohuteabe koodiga, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 15, välja arvatud juhul, kui jäätmed on sellisel kujul, et need ei saa mingil juhul olla plahvatusohtlikud ega potentsiaalselt plahvatusohtlikud.

Tabel 9. Jäätmete koostisosade ohulaused ja täiendava ohuteabe koodid jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 15:

Ohulause(d)/Täiendav(ad) ohuteabe kood(id)
Süttimise korral massiplahvatusoht	H205
Plahvatusohtlik kuivana	EUH001
Võib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide	EUH019
Plahvatusohtlik kuumutamisel kinnises mahutis	EUH044

Liikmesriigid võivad täiendavalt kirjeldada jäätmeid ohtlikena koodiga HP 15 muude kohaldatavate kriteeriumide alusel, näiteks leostumise hindamise alusel.

▼M3 —————

▼C4

Katsemeetodid

Kasutatakse meetodeid, mida on kirjeldatud komisjoni määruses (EÜ) nr 440/2008 ( 29 ) ning muudes asjakohastes CENi dokumentides või muudes rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodites ja juhendites.

IV LISA

ARTIKLIS 29 OSUTATUD JÄÄTMETEKKE VÄLTIMISE MEETMETE NÄITED

Meetmed, millega saab mõjutada jäätmetekkega seotud raamtingimusi

1. Kavandamismeetmete või ressursside tõhusat kasutamist edendavate muude majandushoobade kasutamine.

2. Keskkonnahoidlikumate ja vähem jäätmeid tekitavate toodete ja tehnoloogiate saavutamist käsitleva uurimis- ja arendustegevuse edendamine ning sellise uurimis- ja arendustegevuse tulemuste levitamine ja kasutamine.

3. Tõhusate ja sihipäraste näitajate väljatöötamine, et mõõta seoses jäätmetekkega keskkonnale avaldatavat survet, eesmärgiga aidata kaasa jäätmetekke vältimisele igal tasandil, alates ühenduse tasandil toodete võrdlemisest ja kohalike omavalitsuste tegevusest kuni riiklike meetmeteni.

Meetmed, millega saab mõjutada kujundamise, tootmise ja levitamise etappi

4. Ökodisaini edendamine (keskkonnaaspektide süstemaatiline integreerimine tootedisaini eesmärgiga parandada toote keskkonnahoidlikkust toote kogu olelusringi jooksul).

5. Jäätmetekke vältimise tehnikate kohta teabe andmine eesmärgiga hõlbustada parima võimaliku tehnika rakendamist tööstuses.

6. Pädevatele ametiasutustele väljaõppe korraldamine seoses jäätmetekke vältimise nõuete lisamisega lubadesse vastavalt käesolevale direktiivile ja direktiivile 96/61/EÜ.

7. Meetmed jäätmetekke vältimiseks rajatistes, mida direktiiv 96/61/EÜ ei hõlma. Asjakohastel puhkudel võiksid sellised meetmed hõlmata jäätmetekke vältimise hinnanguid või kavasid.

8. Teadlikkuse suurendamise kampaaniad või ettevõtete toetamine rahaliselt, otsuste tegemisel või muul viisil. Sellised meetmed on tõenäoliselt eriti tõhusad siis, kui need on suunatud ja kohandatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning toimivad kindlakskujunenud ärivõrgustike kaudu.

9. Vabatahtlike kokkulepete, tarbijate/tootjate komiteede või sektoriviisiliste läbirääkimiste kasutamine selleks, et asjaomased ettevõtted või tööstussektorid seaksid sisse oma jäätmetekke vältimise kavad või eesmärgid või parandaksid rohkesti jäätmeid tekitavaid tooteid või pakendeid.

10. Usaldusväärsete keskkonnajuhtimissüsteemide, sealhulgas EMASi ja ISO 14001 edendamine.

Meetmed, millega saab mõjutada tarbimise ja kasutamise etappi

11. Majandushoovad, nagu keskkonnahoidlike ostude soodustamine või kohustusliku tarbijamakse sisseseadmine sellistelt pakenditelt või pakendielementidelt, mis muidu oleksid tasuta.

12. Üldsusele või konkreetsele tarbijarühmale suunatud teadlikkuse tõstmise kampaaniad ja teabe jagamine.

13. Usaldusväärsete ökomärgiste edendamine.

14. Jäätmetekke vältimise alast teavet ja väiksema keskkonnamõjuga toodete kättesaadavust käsitlevad kokkulepped tööstusega (näiteks selliste tootekomiteede kasutamine, mida kasutatakse integreeritud tootepoliitika raames) või jaemüüjatega.

15. Riigihangete ja erasektori hangetega seoses keskkonnaalaste ja jäätmetekke vältimise kriteeriumide integreerimine pakkumiskutsetesse ja lepingutesse vastavalt komisjoni poolt 29. oktoobril 2004 avaldatud „Keskkonnahoidlike riigihangete käsiraamatule”.

16. Sobivate kõrvaldatud toodete või nende osade korduskasutamise ja/või parandamise edendamine, eriti harivate, majanduslike, logistiliste või muude meetmete kaudu, nagu akrediteeritud parandus- või korduskasutuskeskuste või -võrgustike toetamine või rajamine eelkõige tihedalt asustatud piirkondades.

IVa LISA

NÄITED MAJANDUSHOOBADEST JA MUUDEST MEETMETEST, ET STIMULEERIDA ARTIKLI 4 LÕIKES 3 OSUTATUD JÄÄTMEHIERARHIA KOHALDAMIST ( 30 )

Tasud ja piirangud jäätmete prügilasse ladestamisele ja põletamisele, mis stimuleerivad jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, muutes samal ajal jäätmete prügilasse ladestamise kõige vähem eelistatuks jäätmekäitlusviisiks.

Jäätmete kogusest sõltuvate tasude („pay-as-you-throw”) süsteemid, millega jäätmete tootjad maksavad tegelikult tekitatud jäätmekoguste eest ning mis stimuleerivad ringlussevõetavate jäätmete sortimist tekkekohas ja segajäätmete vähendamist.

Maksualased stiimulid toodete, eelkõige toiduainete annetamisele.

Tootja laiendatud vastutuse kavad eri liiki jäätmetele ning meetmed nende tulemuslikkuse, kulutõhususe ja juhtimise suurendamiseks.

Tagatisrahasüsteemid ja muud meetmed, mis edendavad kasutatud toodete ja materjalide tõhusat kogumist.

Jäätmekäitlustaristusse tehtavate investeeringute mõistlik kavandamine, sealhulgas liidu fondide kaudu.

Säästvad riigihanked parema jäätmekäitluse ja ringlussevõetud toodete ja materjalide kasutamise edendamiseks.

Jäätmehierarhiaga mittekooskõlas olevate toetuste järk-järguline kaotamine.

Maksualaste meetmete või muude vahendite kasutamine, et edendada korduskasutamiseks ette valmistatud või ringlussevõetud toodete ja materjalide kasutamist.

10.

Toetus teadusuuringutele ja innovatsioonile täiustatud ringlussevõtu tehnoloogiate ja ümbertöötlemise valdkondades.

11.

Parima võimaliku tehnika rakendamine jäätmetöötluses.

12.

Majanduslikud stiimulid kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, eelkõige selleks, et edendada jäätmetekke vältimist ja tugevdada liigiti kogumise süsteeme, samal ajal vältides prügilasse ladestamise ja põletamise toetamist.

13.

Teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, eelkõige liigiti kogumise, jäätmetekke vältimise ja prügi vähendamise kohta, ning nende küsimuste integreerimine hariduse ja koolituse valdkonda.

14.

Süsteemid kõigi jäätmekäitlusega tegelevate pädevate ametiasutuste koordineerimiseks, sealhulgas digivahendite abil.

15.

Pideva dialoogi ja koostöö edendamine kõigi jäätmekäitluse sidusrühmade vahel ning vabatahtlike kokkulepete ja ettevõtete jäätmearuandluse soodustamine.

IVb LISA

ARTIKLI 11 LÕIKE 3 KOHASELT ESITATAV RAKENDUSKAVA

Artikli 11 lõike 3 kohaselt esitatav rakenduskava hõlmab järgmist:

olmejäätmete ja seda moodustavate jäätmevoogude ringlussevõtu, prügilasse ladestamise ja muu töötlemise varasemate, praeguste ja prognoositavate määrade hinnang;

artiklite 28 ja 29 alusel olemasolevate jäätmekäitluskavade ja jäätmetekke vältimise programmide rakendamise hinnang;

põhjused, miks liikmesriik leiab, et ta ei ole suuteline saavutama artikli 11 lõikes 2 sätestatud asjaomast sihtmäära kindlaksmääratud tähtaja jooksul, ja hinnang ajapikendusele, mis on sihtmäära saavutamiseks vajalik;

artikli 11 lõigetes 2 ja 5 sätestatud sihtmäärade saavutamiseks vajalikud meetmed, mis on kohaldatavad liikmesriigis kuni viis aastat kestva ajapikenduse jooksul, sealhulgas asjakohased majandushoovad ja muud meetmed, et stimuleerida artikli 4 lõikes 1 ja IVa lisas sätestatud jäätmehierarhia kohaldamist;

punktis 4 määratletud meetmete rakendamise ajakava, nende rakendamiseks pädeva asutuse määramine ja hinnang nende individuaalsele panusele sihtmäärade saavutamisse, mida kohaldatakse ajapikenduse puhul;

teave jäätmekäitluse rahastamise kohta kooskõlas „saastaja maksab” põhimõttega;

meetmed vajaduse korral andmete kvaliteedi parandamiseks, et saavutada paremaid kavandamis- ja järelevalvetulemusi jäätmekäitluses.

IVc LISA TOOTED, MIS TEATAVATE TEKSTIIL-, TEKSTIILIGA SEOTUD JA JALATSITOODETE PUHUL KUULUVAD TOOTJA LAIENDATUD VASTUTUSE KOHALDAMISALASSE

IVc LISA

TOOTED, MIS TEATAVATE TEKSTIIL-, TEKSTIILIGA SEOTUD JA JALATSITOODETE PUHUL KUULUVAD TOOTJA LAIENDATUD VASTUTUSE KOHALDAMISALASSE

I osa

Artikli 22a kohaldamisalasse kuuluvad tekstiiltooted ning rõivad ja rõivamanused kodumajapidamises kasutamiseks või muul otstarbel kasutamiseks, kui sellised tooted on oma olemuselt ja koostiselt sarnased kodumajapidamises kasutatavate toodetega

CN-kood	Kirjeldus
61 – kõik grupis loetletud koodid	Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted)
62 – kõik grupis loetletud koodid	Rõivad ning rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud
6301	Tekid ja reisivaibad (v.a 6301 10 00 )
6302	Voodipesu, lauapesu, vannilinad, käterätikud ning köögirätikud
6303	Kardinad (sh eesriided) ja aknasisekatted (rulood), kardina- või voodidrapeeringud (volangid)
6304	Muud sisustustarbed (v.a rubriigis 9404 esitatud)
6309	Kantud rõivad jm kasutatud tooted
6504	Kübarad jm peakatted, punutud või valmistatud mis tahes materjalist ribade ühendamise teel, voodri või kaunistustega või ilma
6505	Kübarad jm peakatted, silmkoelised või heegeldatud või valmistatud pitsi, vildi vm riide ühest või mitmest tükist (kuid mitte ribadest), voodri või kaunistustega või ilma; juuksevõrgud mis tahes materjalidest, voodri või kaunistustega või ilma

II osa

Artikli 22a kohaldamisalasse kuuluvad jalatsid ning rõivad ja rõivamanused kodumajapidamises kasutamiseks või muul otstarbel kasutamiseks, kui sellised tooted on oma olemuselt ja koostiselt sarnased kodumajapidamises kasutatavate toodetega, ning mille peamisteks koostisosadeks ei ole tekstiil

CN-kood	Kirjeldus
4203	Nahast või komposiitnahast rõivad ja rõivamanused (v.a jalatsid ja peakatted ja nende osad ning grupi 95 tooted, näiteks säärised, vehklemismaskid)
6401	Veekindlad jalatsid kummist või plastist välistaldade ja pealsetega, v.a pealeõmmeldud, neet-, polt-, kruvi-, tihvt- vms tallakinnitusega jalatsid
6402	Muud jalatsid kummist või plastist välistaldade ja pealsetega
6403	Kummist, plastist, nahast või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega jalatsid
6404	Kummist, plastist, nahast või komposiitnahast välistaldadega ja tekstiilpealsetega jalatsid
6405	Muud jalatsid

V LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 2006/12/EÜ	Käesolev direktiiv
Artikli 1 lõike 1 punkt a	Artikli 3 punkt 1
Artikli 1 lõike 1 punkt b	Artikli 3 punkt 5
Artikli 1 lõike 1 punkt c	Artikli 3 punkt 6
Artikli 1 lõike 1 punkt d	Artikli 3 punkt 9
Artikli 1 lõike 1 punkt e	Artikli 3 punkt 19
Artikli 1 lõike 1 punkt f	Artikli 3 punkt 15
Artikli 1 lõike 1 punkt g	Artikli 3 punkt 10
Artikli 1 lõige 2	Artikkel 7
Artikli 2 lõige 1	Artikli 2 lõige 1
Artikli 2 lõike 1 punkt a	Artikli 2 lõike 1 punkt a
Artikli 2 lõike 1 punkt b	Artikli 2 lõige 2
Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkt i	Artikli 2 lõike 1 punkt d
Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkt ii	Artikli 2 lõike 2 punkt d
Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkt iii	Artikli 2 lõike 1 punkt f ja lõike 2 punkt c
Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkt iv	Artikli 2 lõike 2 punkt a
Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkt v	Artikli 2 lõike 1 punkt e
Artikli 2 lõige 2	Artikli 2 lõige 4
Artikli 3 lõige 1	Artikkel 4
Artikli 4 lõige 1	Artikkel 13
Artikli 4 lõige 2	Artikli 36 lõige 1
Artikkel 5	Artikkel 16
Artikkel 6	—
Artikkel 7	Artikkel 28
Artikkel 8	Artikkel 15
Artikkel 9	Artikkel 23
Artikkel 10	Artikkel 23
Artikkel 11	Artiklid 24 ja 25
Artikkel 12	Artikkel 26
Artikkel 13	Artikkel 34
Artikkel 14	Artikkel 35
Artikkel 15	Artikkel 14
Artikkel 16	Artikkel 37
Artikkel 17	Artikkel 38
Artikli 18 lõige 1	Artikli 39 lõige 1
—	Artikli 39 lõige 2
Artikli 18 lõige 2	—
Artikli 18 lõige 3	Artikli 39 lõige 3
Artikkel 19	Artikkel 40
Artikkel 20	—
Artikkel 21	Artikkel 42
Artikkel 22	Artikkel 43
I lisa	—
IIA lisa	I lisa
IIB lisa	II lisa

Direktiiv 75/439/EMÜ	Käesolev direktiiv
Artikli 1 lõige 1	Artikli 3 punkt 18
Artikkel 2	Artiklid 13 ja 21
Artikli 3 lõiked 1 ja 2	—
Artikli 3 lõige 3	Artikkel 13
Artikkel 4	Artikkel 13
Artikli 5 lõige 1	—
Artikli 5 lõige 2	—
Artikli 5 lõige 3	—
Artikli 5 lõige 4	Artiklid 26 ja 34
Artikkel 6	Artikkel 23
Artikli 7 punkt a	Artikkel 13
Artikli 7 punkt b	—
Artikli 8 lõige 1	—
Artikli 8 lõike 2 punkt a	—
Artikli 8 lõike 2 punkt b	—
Artikli 8 lõige 3	—
Artikkel 9	—
Artikli 10 lõige 1	Artikkel 18
Artikli 10 lõige 2	Artikkel 13
Artikli 10 lõiked 3 ja 4	—
Artikli 10 lõige 5	Artiklid 19, 21, 25, 34 ja 35
Artikkel 11	—
Artikkel 12	Artikkel 35
Artikli 13 lõige 1	Artikkel 34
Artikli 13 lõige 2	—
Artikkel 14	—
Artikkel 15	—
Artikkel 16	—
Artikkel 17	—
Artikkel 18	Artikkel 37
Artikkel 19	—
Artikkel 20	—
Artikkel 21	—
Artikkel 22	—
I lisa	—

Direktiiv 91/689/EMÜ	Käesolev direktiiv
Artikli 1 lõige 1	—
Artikli 1 lõige 2	—
Artikli 1 lõige 3	—
Artikli 1 lõige 4	Artikli 3 punkt 2 ja artikkel 7
Artikli 1 lõige 5	Artikkel 20
Artikli 2 lõige 1	Artikkel 23
Artikli 2 lõiked 2–4	Artikkel 18
Artikkel 3	Artiklid 24, 25 ja 26
Artikli 4 lõige 1	Artikli 34 lõige 1
Artikli 4 lõike 2 punkt 3	Artikkel 35
Artikli 5 lõige 1	Artikli 19 lõige 1
Artikli 5 lõige 2	Artikli 34 lõige 2
Artikli 5 lõige 3	Artikli 19 lõige 2
Artikkel 6	Artikkel 28
Artikkel 7	—
Artikkel 8	—
Artikkel 9	—
Artikkel 10	—
Artikkel 11	—
Artikkel 12	—
I ja II lisa	—
III lisa	III lisa

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas	Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas	Nõue

Builddate: 16.10.2025 00:00:00 -Doknr: CELEX:32008L0098
EULAW -
EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.