+EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/955, 10. mai 2023, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond ja muudetakse määrust (EL) 2021/1060
---+I PEATÜKK Üldsätted
------+Artikkel 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala
------+Artikkel 2 Mõisted
------+Artikkel 3 Eesmärgid
---------+Artikkel 3 1.
---------+Artikkel 3 2.
---+II PEATÜKK Kliimameetmete sotsiaalkavad
------+Artikkel 4 Kliimameetmete sotsiaalkavad
---------+Artikkel 4 1.
---------+Artikkel 4 2.
---------+Artikkel 4 3.
---------+Artikkel 4 4.
---------+Artikkel 4 5.
------+Artikkel 5 Avalik konsulteerimine
---------+Artikkel 5 1.
---------+Artikkel 5 2.
---------+Artikkel 5 3.
---------+Artikkel 5 4.
------+Artikkel 6 Kliimameetmete sotsiaalkavade sisu
---------+Artikkel 6 1.
---------+Artikkel 6 2.
---------+Artikkel 6 3.
---------+Artikkel 6 4.
---------+Artikkel 6 5.
---------+Artikkel 6 6.
---------+Artikkel 6 7.
---+III PEATÜKK Fondist kliimameetmete sotsiaalkavade rakendamiseks antav toetus
------+Artikkel 7 Fondi reguleerivad põhimõtted
---------+Artikkel 7 1.
---------+Artikkel 7 2.
---------+Artikkel 7 3.
---------+Artikkel 7 4.
------+Artikkel 8 Kliimameetmete sotsiaalkavadesse lisatavad rahastamiskõlblikud meetmed ja investeeringud
---------+Artikkel 8 1.
---------+Artikkel 8 2.
---------+Artikkel 8 3.
------+Artikkel 9 Kasu edasikandumine leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele
---------+Artikkel 9 1.
---------+Artikkel 9 2.
------+Artikkel 10 Fondi vahendid
---------+Artikkel 10 1.
---------+Artikkel 10 2.
---------+Artikkel 10 3.
------+Artikkel 11 Eelarve jagatud täitmisel elluviidavatest programmidest eraldatavad ja sinna lisatavad summad ning vahendite kasutamine
---------+Artikkel 11 1.
---------+Artikkel 11 2.
---------+Artikkel 11 3.
---------+Artikkel 11 4.
------+Artikkel 12 Rakendamine
------+Artikkel 13 Täiendavus ja lisarahastamine
---------+Artikkel 13 1.
---------+Artikkel 13 2.
---------+Artikkel 13 3.
------+Artikkel 14 Maksimaalne rahaeraldis
---------+Artikkel 14 1.
---------+Artikkel 14 2.
------+Artikkel 15 Liikmesriigi osalus hinnangulise kogumaksumuse rahastamises
------+Artikkel 16 Komisjoni hinnang
---------+Artikkel 16 1.
---------+Artikkel 16 2.
---------+Artikkel 16 3.
------+Artikkel 17 Komisjoni otsus
---------+Artikkel 17 1.
---------+Artikkel 17 2.
---------+Artikkel 17 3.
---------+Artikkel 17 4.
------+Artikkel 18 Kliimameetmete sotsiaalkavade muutmine
---------+Artikkel 18 1.
---------+Artikkel 18 2.
---------+Artikkel 18 3.
---------+Artikkel 18 4.
---------+Artikkel 18 5.
---------+Artikkel 18 6.
------+Artikkel 19 Rahaeraldise sidumine kulukohustustega
---------+Artikkel 19 1.
---------+Artikkel 19 2.
------+Artikkel 20 Maksete tegemise, maksete peatamise ja rahaeraldistega seotud lepingute lõpetamise reeglid
---------+Artikkel 20 1.
---------+Artikkel 20 2.
---------+Artikkel 20 3.
---------+Artikkel 20 4.
---------+Artikkel 20 5.
---------+Artikkel 20 6.
---------+Artikkel 20 7.
---------+Artikkel 20 8.
---------+Artikkel 20 9.
---------+Artikkel 20 10.
------+Artikkel 21 Liidu finantshuvide kaitsmine
---------+Artikkel 21 1.
---------+Artikkel 21 2.
---------+Artikkel 21 3.
---------+Artikkel 21 4.
---+IV PEATÜKK Vastastikune täiendavus, seire ja hindamine
------+Artikkel 22 Koordineerimine ja vastastikune täiendavus
------+Artikkel 23 Teave, teavitamine ja nähtavus
---------+Artikkel 23 1.
---------+Artikkel 23 2.
---------+Artikkel 23 3.
------+Artikkel 24 Rakendamise seire
---------+Artikkel 24 1.
---------+Artikkel 24 2.
---------+Artikkel 24 3.
---------+Artikkel 24 4.
------+Artikkel 25 Läbipaistvus
---------+Artikkel 25 1.
---------+Artikkel 25 2.
---------+Artikkel 25 3.
------+Artikkel 26 Kliimameetmete sotsiaaldialoog
---------+Artikkel 26 1.
---------+Artikkel 26 2.
---+V PEATÜKK Lõppsätted
------+Artikkel 27 Fondi hindamine ja läbivaatamine
---------+Artikkel 27 1.
---------+Artikkel 27 2.
---------+Artikkel 27 3.
---------+Artikkel 27 4.
------+Artikkel 28 Määruse (EL) 2021/1060 muutmine
---------+Artikkel 28 1.
---------+Artikkel 28 2.
---------+Artikkel 28 3.
---------+Artikkel 28 4.
---------+Artikkel 28 5.
------+Artikkel 29 Jõustumine
---+I LISA
---+II LISA
---+III LISA
---+IV LISA
---+V LISA
English - European Union - Environment -

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/955, 10. mai 2023, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond ja muudetakse määrust (EL) 2021/1060

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/955,

10. mai 2023,

millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond ja muudetakse määrust (EL) 2021/1060

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

1. Ülevaade

,
Pealkiri Regulatsioon
I PEATÜKK Üldsätted I PEATÜKK Üldsätted
II PEATÜKK Kliimameetmete sotsiaalkavad II PEATÜKK Kliimameetmete sotsiaalkavad
III PEATÜKK Fondist kliimameetmete sotsiaalkavade rakendamiseks antav toetus III PEATÜKK Fondist kliimameetmete sotsiaalkavade rakendamiseks antav toetus
IV PEATÜKK Vastastikune täiendavus, seire ja hindamine IV PEATÜKK Vastastikune täiendavus, seire ja hindamine
V PEATÜKK Lõppsätted V PEATÜKK Lõppsätted
I LISA




I LISA

Artikli 14 kohaselt igale liikmesriigile fondist eraldatava maksimaalse rahaeraldise arvutamise metoodika

Käesolevas lisas on sätestatud igale liikmesriigile vastavalt artiklitele 10 ja 14 kättesaadava maksimaalse rahaeraldise arvutamise metoodika.

Metoodikas võetakse iga liikmesriigi puhul arvesse järgmisi muutujaid:

— 
maapiirkondades suhtelises vaesuses elavate inimeste arv (2019);
— 
kodumajapidamistes kütuse põletamisel tekkiv CO2 heide (2016.–2018. aasta keskmine);
— 
nende suhtelises vaesuses elavate leibkondade protsent, kellel on võlgnevused kommunaalteenuste eest (2019);
— 
rahvaarv kokku (2019);
— 
liikmesriigi kogurahvatulu elaniku kohta, mõõdetuna ostujõu standardi alusel (2019);
— 
määruse (EL) 2018/842 artikli 4 lõike 2 kohane võrdlusheite osakaal riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevates valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli 2006. aasta suunistes kindlaks määratud heiteallikate 1A3b, 1A4a ja 1A4b puhul (2016.–2018. aasta keskmine), mis on põhjalikult läbi vaadatud vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 3.

Liikmesriigile fondist eraldatav maksimaalne rahaeraldis (MFAi) määratakse kindlaks järgmiselt:

image

kus:

MA on artikli 10 lõikes 1 osutatud fondi rakendamise maksimumsumma ning α i on liikmesriigi i osa maksimumsummas, mis määratakse kindlaks järgmiselt:

image

kus:

image

image

image

image

fi = 1 if

image

; fi = 2,5 if

image

kus iga liikmesriigi i puhul:

rural pop i on liikmesriigi i maapiirkondades suhtelises vaesuses elavate inimeste arv;

rural pop EU on EL 27 liikmesriikide maapiirkondades suhtelises vaesuses elavate inimeste arv kokku;

pop i on liikmesriigi i rahvaarv;

pop EU on EL 27 liikmesriikide rahvaarv kokku;

HCO2 i on liikmesriigi i kodumajapidamistes kütuse põletamisel tekkiv CO2 heide;

HCO2 EU on EL 27 liikmesriikide kodumajapidamistes kütuse põletamisel tekkiv CO2 heide kokku;

arrears i on nende liikmesriigis i suhtelises vaesuses elavate leibkondade protsent, kellel on võlgnevused kommunaalteenuste eest;

arrears EU on nende EL 27 liikmesriikide suhtelises vaesuses elavate leibkondade protsent, kellel on võlgnevused kommunaalteenuste eest;

image

on liikmesriigi i kogurahvatulu elaniku kohta;

image

on EL 27 liikmesriikide kogurahvatulu elaniku kohta.Nende liikmesriikide βi väärtust, mille kogurahvatulu elaniku kohta on EL 27 liikmesriikide keskmisest väiksem ja mille puhul on

image

miinimumkomponent, kohandatakse proportsionaalselt tagamaks, et kõikide liikmesriikide βi väärtuste summa moodustaks 100 %. Kõiki λi väärtusi kohandatakse proportsionaalselt, et nende summa moodustaks 100 %.

Kõigi liikmesriikide puhul ei tohi αi olla väiksem kui 0,07 % artikli 10 lõikes 1 osutatud maksimumsummast. Kõigi nende liikmesriikide αi väärtust, mille αi on suurem kui 0,07 %, kohandatakse proportsionaalselt, et kõigi αi väärtuste summa moodustaks 100 %.

Liikmesriikide puhul, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % EL 27 keskmisest, ei või αi olla väiksem kui määruse (EL) 2018/842 artikli 4 lõike 2 kohase võrdlusheite osakaal riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevates valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli 2006. aasta suunistes kindlaks määratud heiteallikate 1A3b, 1A4a ja 1A4b puhul aastatel 2016–2018 keskmiselt, mis on põhjalikult läbi vaadatud vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 3. Nende liikmesriikide α i väärtust, mille kogurahvatulu elaniku kohta on EL 27 keskmisest suurem, kohandatakse proportsionaalselt, et kõigi α i väärtuste summa moodustaks 100 %.

II LISA




II LISA

Fondist igale liikmesriigile vastavalt artiklitele 10 ja 14 eraldatav maksimaalne rahaeraldis

Kohaldades artikli 10 lõikes 1 osutatud summade suhtes I lisas esitatud metoodikat, on iga liikmesriigi jaoks arvutatud alljärgnevad maksimaalse rahaeraldise summad ja osakaalud.

Artikli 10 lõikes 3 osutatud summad kaetakse igale liikmesriigile eraldatavast maksimaalsest rahaeraldisest proportsionaalselt.



Iga liikmesriigi maksimaalne rahaeraldis

Liikmesriik

Osakaal (%) kogusummast

KOKKU

2026–2032

(eurodes, jooksevhindades)

Vastavalt artikli 10 lõike 1 esimesele ja teisele lõigule

Vastavalt artikli 10 lõike 1 kolmandale lõigule

Belgia

2,55

1 659 606 425

1 394 069 397

Bulgaaria

3,85

2 499 490 282

2 099 571 836

Tšehhi Vabariik

2,40

1 562 617 717

1 312 598 882

Taani

0,50

324 991 338

272 992 724

Saksamaa

8,18

5 317 778 511

4 466 933 949

Eesti

0,29

186 244 570

156 445 439

Iirimaa

1,02

663 390 868

557 248 329

Kreeka

5,52

3 586 843 608

3 012 948 631

Hispaania

10,52

6 837 784 631

5 743 739 090

Prantsusmaa

11,19

7 276 283 944

6 112 078 513

Horvaatia

1,94

1 263 071 899

1 060 980 395

Itaalia

10,81

7 023 970 924

5 900 135 577

Küpros

0,20

131 205 466

110 212 591

Läti

0,71

463 676 528

389 488 284

Leedu

1,02

664 171 367

557 903 948

Luksemburg

0,10

66 102 592

55 526 177

Ungari

4,33

2 815 968 174

2 365 413 267

Malta

0,07

45 500 000

38 220 000

Madalmaad

1,11

720 463 632

605 189 451

Austria

0,89

578 936 189

486 306 399

Poola

17,60

11 439 026 446

9 608 782 215

Portugal

1,88

1 223 154 017

1 027 449 374

Rumeenia

9,25

6 012 677 290

5 050 648 923

Sloveenia

0,55

357 971 733

300 696 256

Slovakkia

2,35

1 530 553 074

1 285 664 582

Soome

0,54

348 132 328

292 431 155

Rootsi

0,62

400 386 447

336 324 616

EL 27

100  %

65 000 000 000

54 600 000 000

III LISA




III LISA

Liikmesriikide sisekontrollisüsteemidele esitatavad põhinõuded

1. Liikmesriik tagab tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi vastavalt oma institutsioonilisele, õigus- ja finantsraamistikule, sealhulgas ülesannete lahususe ning aruandlus-, järelevalve- ja seirekorra.

See hõlmab järgmist:

a) 

kliimameetmete sotsiaalkava rakendamisega tegelevate ametiasutuste määramine ning vastavate kohustuste ja ülesannete jaotamine;

b) 

maksetaotlustele lisatava liidu vahendite haldaja kinnituse allkirjastamise eest vastutava asutuse või asutuste määramine;

c) 

menetlused, millega tagatakse, et kõnealune asutus saab või kõnealused asutused saavad kinnituse, et kliimameetmete sotsiaalkavas kindlaks määratud vahe-eesmärgid ja sihtväärtused on saavutatud ning et rahalisi vahendeid on hallatud kooskõlas kõigi kohaldatavate õigusnormidega, eelkõige nendega, mis on kehtestatud huvide konfliktide, pettuste, korruptsiooni ja topeltrahastamise ärahoidmiseks;

d) 

juhtimis- ja auditeerimisfunktsioonide asjakohane lahusus.

2. Liikmesriik rakendab tulemuslikult proportsionaalseid pettuse- ja korruptsioonivastaseid meetmeid, samuti meetmeid, mis on vajalikud selleks, et tulemuslikult hoida ära huvide konflikte.

See hõlmab järgmist:

a) 

asjakohased meetmed, mis on seotud pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamisega, samuti topeltrahastamise vältimisega ning õiguslike meetmete võtmisega ebaseaduslikult omastatud rahaliste vahendite tagasinõudmiseks;

b) 

pettuseriski hindamine ja asjakohaste pettusevastaste leevendusmeetmete kindlaksmääramine.

3. Liikmesriigil on asjakohased menetlused liidu vahendite haldaja kinnituse ning riigi tasandil tehtud auditite kokkuvõtte koostamiseks.

See hõlmab järgmist:

a) 

tulemuslik menetlus liidu vahendite haldaja kinnituse koostamiseks, auditite kokkuvõtte dokumenteerimiseks ja aluseks oleva teabe säilitamiseks kontrolljälje tagamise eesmärgil;

b) 

tulemuslikud menetlused, millega tagatakse, et kõikidest pettuse-, korruptsiooni- ja huvide konflikti juhtumitest teatatakse nõuetekohaselt ja need kõrvaldatakse rahaliste vahendite tagasinõudmise teel.

4. Vajaliku teabe esitamise eesmärgil tagab liikmesriik asjakohased juhtimiskontrollid, sealhulgas menetlused vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamise ning usaldusväärse finantsjuhtimise horisontaalsete põhimõtete järgimise kontrollimiseks.

See hõlmab järgmist:

a) 

asjakohased juhtimiskontrollid, mille käigus rakendusasutused kontrollivad fondi vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamist (nt dokumendipõhised ülevaatused, kohapealsed kontrollid);

b) 

asjakohased juhtimiskontrollid, mille käigus rakendusasutused veenduvad õigusnormide tõsise eiramise, nimelt pettuse, korruptsiooni ja huvide konflikti ning topeltrahastamise puudumises (nt dokumendipõhised ülevaatused, kohapealsed kontrollid).

5. Liikmesriik viib läbi süsteemide ja tegevuse asjakohaseid ja sõltumatuid auditeid kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandarditega.

See hõlmab järgmist:

a) 

süsteemi- ja tegevusauditeid teostava(te) asutus(t)e määramine ja nende funktsionaalse sõltumatuse tagamise viisi kindlaksmääramine;

b) 

kõnealus(t)ele asutus(t)ele fondiga seoses piisavate ressursside eraldamine;

c) 

pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti ja topeltrahastamise riski tulemuslik käsitlemine asutus(t)e poolt nii süsteemiauditite kui ka tegevusauditite kaudu.

6. Liikmesriik haldab tõhusat süsteemi, et tagada kontrolljälje jaoks vajaliku kogu teabe ja kõigi dokumentide säilimine.

See hõlmab järgmist:

a) 

vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamiseks vajalike meetmete või investeeringute raames lõplikke vahendite saajaid puudutavate andmete tõhus kogumine, salvestamine ja elektroonilises süsteemis säilitamine;

b) 

komisjonile, OLAFile, Euroopa Kontrollikojale ja nende liikmesriikide puhul, kes osalevad määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös, Euroopa Prokuratuurile juurdepääsu andmine vahendite lõplike saajate andmetele.

IV LISA




IV LISA

Ühised näitajad artikli 6 lõike 1 punktis m osutatud liikmesriikide kliimameetmete sotsiaalkavade esialgsete vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste hindamiseks, oma kava rakendamise seireks liikmesriigi poolt vastavalt artikli 24 lõikele 1, fondi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude hindamiseks komisjoni poolt vastavalt artikli 24 lõikele 4.

Meetmed ja investeeringud võivad aidata kaasa mitme ühise näitaja saavutamisele. Kui liikmesriigi kava ei sisalda mõne näitajaga seoses ühtegi meedet ega investeeringut, võib liikmesriik märkida „ei kohaldata“.



Nr

Fondi toetusega seotud ühine näitaja

Selgitus

Ühik

Hooned

Taustanäitajad

1

Vähekaitstud leibkondade arv

Kooskõlas artikli 2 punktis 10 esitatud määratlusega.

Leibkondade arv

2

Energiaostuvõimetute leibkondade arv

Kooskõlas artikli 2 punktis 1 esitatud määratlusega.

Leibkondade arv

Väljundnäitajad

3

Selliste vähekaitstud leibkondade arv, kes on saanud toetust vähemalt ühest struktuurimeetmest, millega vähendati nende kasutuses olevatest hoonetest pärit heidet

Kooskõlas artikli 2 lõikega 10 ja artikli 8 lõikega 1. Ainult fondi toetusega seotud meetmed.

Leibkondade arv

4

Põhjalikult renoveeritavate hoonete arv (st renoveerimine, millega muudetakse hoone või hoone osa a) enne 1. jaanuari 2030 liginullenergiahooneks b) alates 1. jaanuarist 2030 heitevabaks hooneks)

Näitaja hõlmab selliste hoonete arvu ja vastavat põrandapinda, mida renoveeritakse täielikult või osaliselt fondist rahastatavate meetmete ja investeeringute toel; mõiste „hoonete renoveerimine“ on määratletud artikli 2 punktis 13. Lisaks eristatakse selle näitaja puhul hooneid nende energiamärgise klassi alusel ning määratakse konkreetselt kindlaks renoveeritavate suurima energiakuluga hoonete arv.

Hoone osad

5

Põhjalikult renoveeritud hoonete kasulik üldpõrandapind (st renoveerimine, millega muudetakse hoone või hoone osa a) enne 1. jaanuari 2030 liginullenergiahooneks b) alates 1. jaanuarist 2030 heitevabaks hooneks)

Renoveeritud põrandapind (m2 aastas)

6

Muul viisil energiatõhusaks renoveeritud hoonete arv (st igasugune energiatõhusaks renoveerimine, v.a eespool teatatav põhjalik renoveerimine)

Hoone osad

7

Muul viisil energiatõhusaks renoveeritud hoonete kasulik üldpõrandapind (st igasugune energiatõhusaks renoveerimine, v.a eespool teatatav põhjalik renoveerimine)

Renoveeritud põrandapind (m2 aastas)

8

Fossiilkütusel töötavate kütteseadmete asendamine taastuvenergial põhineva seadme ja/või suure tõhususega seadmetega, võttes aluseks asjakohases õigusaktis sätestatud energiamärgise klassid.

Need meetmed aitavad saavutada ELi taastuvenergia võrdlusalust ja taastuvenergia kavandatud osakaalu (energia lõpptarbimises), mis on hoonete puhul riigi tasandil kindlaks määratud direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt. Selle võrdlusaluse saavutamisele võivad kaasa aidata nii taastuvenergial põhinevad kütte- ja jahutussüsteemid kui ka taastuvelekter. Need meetmed aitaksid samuti kaasa taastuvenergia eesmärgi saavutamisele kütte- ja jahutussektoris vastavalt kõnealuse direktiivi asjakohastele sätetele. Puudutab ainult fossiilkütusel töötavate kütteseadmete täiendavat asendamist fondi toetuse abil.

(Nt soojuspumba või päikese soojusenergia seadmetega) asendatud fossiilkütusel töötavate kütteseadmete ühikute arv

9

Taastuvenergia jaoks paigaldatud täiendav tegevvõimsus

Katustele paigaldatud päikesepaneelide ja päikesekollektorite või hübriid-päikesepaneelide (PVT-paneelid) arv ja võimsus; soojuspumpade arv ja võimsus; muude taastuvenergial põhinevate kütte- ja jahutustehnoloogiate, sealhulgas taastuvenergial põhinevate katelde arv ja võimsus. See puudutab üksnes fondi toetusest tulenevat täiendavat tegevvõimsust.

MW

10

Ühikute arv

Tulemusnäitajad

11

Vähekaitstud leibkondade arvu vähendamine

Vähekaitstud leibkondade arvu vähendamine fondist rahastatavate meetmete ja investeeringute tulemusena.

%

12

Hoonetest pärit kasvuhoonegaaside heite hinnanguline vähendamine

Hoonetest pärit kasvuhoonegaaside heite vähendamine fondist rahastatavate meetmete ja investeeringute tulemusena.

Hoonetest pärit heide on kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatükiga hõlmatud heitkogustena (hoonete puhul riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevates IPCC 2006. aasta suunistes kindlaks määratud 1A4a ja 1A4b kategooria heiteallikad).

ktCO2e

13

Energiaostuvõimetute leibkondade arvu vähendamine

Energiaostuvõimetute leibkondade arvu vähendamine fondist rahastatavate meetmete ja investeeringute tulemusena.

Liikmesriigid, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 lõike 3 punkti d, lisavad kõnealuse määruse artikli 24 punkti b kohaselt oma lõimitud riiklikusse energia- ja kliimaalasesse eduaruandesse kvantitatiivse teabe energiaostuvõimetute leibkondade arvu kohta. Liikmesriigid võivad kasutada Euroopa Liidu Statistikaametile (Eurostat) kättesaadavaid näitajaid, mis on asjakohastena kindlaks tehtud komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta soovituses (EL) 2020/1563, mis käsitleb energiaostuvõimetust, (1) ja mis on loetletud lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete aruandevormis, kuid nad ei ole nende näitajatega piiratud.

Näitaja ei hõlma ühiseluruume, nagu haiglad, hooldekodud, vanglad, kasarmud, religioossed asutused, pansionaadid, tööliste ühiselamud jne.

%

14

Primaarenergia aastase tarbimise sääst

Kõnealusel eesmärgil arvutatakse saavutatud energiasääst üksnes fondist saadud rahalise toetuse alusel.

Liikmesriigid annavad aru lõpp-/primaarenergia aastase tarbimise vähendamise kohta vähekaitstud leibkondade, energiaostuvõimetute inimeste ja asjakohasel juhul sotsiaaleluruumides elavate inimeste puhul kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu energiatõhususe direktiivi (uuesti sõnastatud), asjakohaste sätetega kõnealuse direktiivi asjakohaste sätete kohast riiklikku energiatõhususe fondi täiendava fondi toetuse tulemusena, sealhulgas toetused, mida on antud energiatõhususe kohustuste süsteemide ja alternatiivsete poliitikameetmete kaudu vastavalt kõnealuse direktiivi asjakohasele sättele ning sekkumised kõnealuses direktiivis sätestatud energiatõhususe miinimumnõuete järgimiseks.

MWh aastas

15

kWh/m2 (kui on olemas andmed kogupindala kohta)

16

Lõppenergia aastase tarbimise sääst

Lähtetaseme väärtus osutab lõpp- ja primaarenergia aastasele tarbimisele enne sekkumist ja saavutatud väärtus osutab lõpp- ja primaarenergia aastasele tarbimisele sekkumisele järgneval aastal.

Üksikute hoonete energiasääst dokumenteeritakse energiamärgiste või kavandatud või saavutatud energiasäästu kindlaksmääramiseks kasutatavate muude kriteeriumide alusel, mis on sätestatud hoonete energiatõhusust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (uuesti sõnastatud) asjakohases sättes.

kWh/m2 (kui on olemas andmed kogupindala kohta)

17

MWh aastas

Maanteetransport

Taustanäitajad

18

Vähekaitstud transpordikasutajate arv

Kooskõlas artikli 2 punktis 12 esitatud määratlusega.

Leibkondade arv

19

Transpordivaesuses leibkondade arv

Kooskõlas artikli 2 punktis 2 esitatud määratlusega.

Leibkondade arv

Väljundnäitajad

20

Selliste vähekaitstud transpordikasutajate arv, kes on saanud toetust vähemalt ühest struktuurimeetmest, millega vähendati nende maanteetranspordi heidet

Kooskõlas artikli 2 punktiga 12 ja artikli 8 lõikega 1. Ainult fondi toetusega seotud meetmed.

Leibkondade arv

21

Heiteta sõidukite ostmine

Selliste heiteta sõidukite arv, mida on toetatud fondist rahastatavate meetmete ja investeeringutega.

Heiteta sõidukite arv

22

Vähese heitega sõidukite ostmine

Selliste vähese heitega sõidukite arv, mida on toetatud fondist rahastatavate meetmete ja investeeringutega.

Vähese heitega sõidukite arv

23

Jalgrataste ja mikroliikuvuses kasutatavate sõidukite ostmine

Selliste jalgrataste ja mikroliikuvuses kasutatavate sõidukite arv, mida on toetatud fondist rahastatavate meetmete ja investeeringutega.

Jalgrataste ja mikroliikuvuses kasutatavate sõidukite arv

24

Täiendav alternatiivkütuste taristu (tankimis-/laadimispunktid)

Heiteta ja vähese heitega sõidukite jaoks mõeldud selliste (uute või ajakohastatud) tankimis- ja laadimispunktide arv, mida on toetatud fondist rahastatavate meetmete ja investeeringutega, keskendudes lisaks äärealadele.

Mõistetel „alternatiivkütus“, „laadimispunkt“ ja „tankimispunkt“ on sama määratlus nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL.

Näitaja väärtused kogutakse ja esitatakse eraldi i) laadimispunktide ja ii) tankimispunktide kohta.

Viimati nimetatu puhul esitatakse eraldi teave iii) vesinikutankimispunktide kohta.

Tankimis- ja laadimispunktide arv

25

Alandatud hinnaga või tasuta ühistranspordipiletid

Selliste ühistranspordikasutajate arv, keda on toetatud fondist rahastatavate meetmete ja investeeringutega.

Näitaja väärtused kogutakse ja esitatakse eraldi i) alandatud hinnaga ja ii) tasuta piletite lõikes.

Kasutajate arv

26

Täiendavad jagatud liikuvuse ja nõudepõhise liikuvuse lahendused

Selliste jagatud liikuvuse ja nõudepõhise liikuvuse lahenduste kasutajate arv, keda on toetatud fondist rahastatavate meetmete ja investeeringutega.

Kasutajate arv

27

Ühikud

28

Toetatud sihtotstarbeline jalgrattataristu

Sellise sihtotstarbelise jalgrattataristu pikkus, mis on fondist toetatud projektide abil uuena rajatud või mida on nende abil märkimisväärselt ajakohastatud. Sihtotstarbeline jalgrattataristu hõlmab jalgrattateid, mis on eraldatud sõiduteedest või sama tee muudest osadest ehituslike vahenditega (nagu äärekivid ja barjäärid), rattatänavaid, rattatunneleid jms. Üksteisest eraldatud ühesuunaliste sõiduradadega jalgrattataristu puhul mõõdetakse pikkust sõiduraja pikkusena.

Km arv

Tulemusnäitajad

29

Vähekaitstud transpordikasutajate arvu vähendamine

Vähekaitstud transpordikasutajate arvu vähendamine fondist rahastatavate meetmete ja investeeringute tulemusena.

%

30

Transpordivaesuses leibkondade arvu vähendamine

Transpordivaesuses leibkondade arvu vähendamine fondist rahastatavate meetmete ja investeeringute tulemusena.

%

31

Maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite vähendamine

Liikmesriigid annavad aru maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohta fondist rahastatavate meetmete ja investeeringute tulemusena.

Maanteetranspordist pärit heide on määratletud direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatükiga hõlmatud heitkogustena (maanteetranspordi puhul riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevates IPCC 2006. aasta suunistes kindlaks määratud 1A3b kategooria heiteallikad).

ktCO2e

Mikroettevõtjad (nii hooned kui ka maanteetransport)

Taustanäitajad

32

Vähekaitstud mikroettevõtjate arv

Kooskõlas artikli 2 punktis 11 esitatud määratlusega.

Mikroettevõtjate arv

Väljundnäitajad

33

Selliste vähekaitstud mikroettevõtjate arv, kes on saanud toetust vähemalt ühest struktuurimeetmest, millega vähendati nende hoonetest ja maanteetranspordist pärit heidet

Kooskõlas artikli 2 punktiga 11 ja artikli 8 lõikega 1. Ainult fondi toetusega seotud meetmed.

Mikroettevõtjate arv

Tulemusnäitajad

34

Vähekaitstud mikroettevõtjate arvu vähendamine

Vähekaitstud mikroettevõtjate arvu vähendamine fondist rahastatavate meetmete ja investeeringute tulemusena.

%

Ajutine otsene sissetulekutoetus

Taustanäitajad

35

Ajutise otsese sissetulekutoetuse osakaal kliimameetmete sotsiaalkavade kogumaksumuses

Kooskõlas artikli 4 lõikega 3 ja artikliga 10.

%

Väljundnäitajad

36

Ajutist otsest sissetulekutoetust saanud vähekaitstud leibkondade ja vähekaitstud transpordikasutajate arv

Näitaja näitab ajutist otsest sissetulekutoetust saanud vähekaitstud leibkondade ja vähekaitstud transpordikasutajate arvu, hõlmates seega kõiki fondist makstud ajutise otsese sissetulekutoetuse lõplikke saajaid.

Näitaja väärtused kogutakse ja esitatakse eraldi vähekaitstud leibkondade ja vähekaitstud transpordikasutajate kohta kooskõlas artikli 2 punktidega 10 ja 12 ning artikli 4 lõikega 3.

Vähekaitstud leibkondade arv

(ühik: leibkonnad)

37

Vähekaitstud transpordikasutajate arv

(ühik: leibkonnad)

Tulemusnäitajad

38

Keskmine ajutine otsene sissetulekutoetus vähekaitstud leibkonna ja vähekaitstud transpordikasutaja kohta

Näitaja näitab vähekaitstud leibkonna ja vähekaitstud transpordikasutaja kohta fondist saadud ajutise otsese sissetulekutoetuse keskmist summat.

eurot leibkonna kohta (hooned)

39

eurot leibkonna kohta (maanteetransport)

(1)   

ELT L 357, 27.10.2020, lk 35.

V LISA




V LISA

Artikli 6 lõikes 7 osutatud kliimameetmete sotsiaalkavade vorm

Sisukord

1.

ÜLEVAADE JA KLIIMAMEETMETE SOTSIAALKAVA KOOSTAMISE PROTSESS

1.1.

Kokkuvõte

1.2.

Ülevaade praegusest poliitilisest olukorrast

1.3.

Avalik konsultatsiooniprotsess

2.

MEETMETE JA INVESTEERINGUTE, VAHE-EESMÄRKIDE JA SIHTVÄÄRTUSTE KIRJELDUS

2.1.

KOMPONENT [1][2]: [hooned][transport]

i)

Komponendi kirjeldus

ii)

Komponendi meetmete ja investeeringute kirjeldus

iii)

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

iv)

Vahe-eesmärgid, sihtväärtused ja ajakava

v)

Rahastamine ja maksumus

vi)

(Asjakohasel juhul) põhjendus muude üksuste kui vähekaitstud leibkondade, vähekaitstud mikroettevõtjate ja vähekaitstud transpordikasutajate toetamise kohta

vii)

Komponendi hinnanguline kogumaksumus

viii)

Heitkogustega kauplemise süsteemi hilisema käivitamise stsenaarium

2.2.

KOMPONENT [3]: otsene sissetulekutoetus

i)

Komponendi kirjeldus

ii)

Komponendi meetmete kirjeldus

iii)

Otsese sissetulekutoetuse meetmete vahe-eesmärgid ja sihtväärtused

iv)

Meetmete põhjendus

v)

Meetmete maksumus

vi)

(Asjakohasel juhul) põhjendus muude üksuste kui vähekaitstud leibkondade ja vähekaitstud transpordikasutajate toetamise kohta

vii)

Kava ajutise otsese sissetulekutoetuse komponendi hinnanguline kulu.

viii)

Heitkogustega kauplemise süsteemi hilisema käivitamise stsenaarium

2.3.

Tehniline abi

2.4.

Ümberpaigutused eelarve jagatud täitmisel elluviidavatesse programmidesse

2.5.

Kava hinnanguline kogumaksumus

3.

ANALÜÜS JA ÜLDINE MÕJU

3.1.

Mõisted

3.2.

Prognoositav mõju vähekaitstud rühmadele

3.3.

Kavandatud meetmete ja investeeringute prognoositav mõju

4.

KAVA VASTASTIKUNE TÄIENDAVUS, TÄIENDAVUS JA RAKENDAMINE

4.1.

Kava rakendamine ja seire

4.2.

Kooskõla muude algatustega

4.3.

Rahastamise vastastikune täiendavus

4.4.

Täiendavus

4.5.

Geograafiline eripära

4.6.

Korruptsiooni, pettuse ja huvide konfliktide ärahoidmine

4.7.

Teave, teabevahetus ja nähtavus

1.   ÜLEVAADE JA KLIIMAMEETMETE SOTSIAALKAVA KOOSTAMISE PROTSESS

1.1.   Kokkuvõte

Kirjeldada rohepöörde konteksti liikmesriigis, pöörates erilist tähelepanu peamistele probleemidele seoses sotsiaalse mõjuga, mis tuleneb hoonetest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite lisamisest direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse, ning sellele, kuidas neid probleeme kavas arvesse võetakse.

Esitada ülevaatlik tabel, milles on kokku võetud kava peamised eesmärgid ja kava hinnanguline kogumaksumus, sealhulgas toetus fondist, liikmesriigi osalus ja eelarve jagatud täitmisel elluviidavatest programmidest eraldatavad summad, mis paigutatakse fondi ümber, jagatuna kolmeks sekkumisvaldkonnaks: hoonetega seonduvad meetmed ja investeeringud, maanteetranspordimeetmed ja -investeeringud ning otsese sissetulekutoetuse meetmed, võttes aluseks järgmise vormi:



Sekkumisvaldkond

Kogumaksumus (absoluut-väärtusena ja % kogu-rahastamisest) rahastamisallikate kaupa

Ülevaade peamistest kavandatud meetmetest ja investeeringutest

Meetmete ja investeeringute eesmärgid

Meetmete ja investeeringute mõju

Vähekaitstud leibkondade ja vähekaitstud transpordikasutajate arvu vähendamine (ühik: leibkonnad)

CO2 heite vähendamine

Hooned

 

 

 

 

 

Maantee-transport

 

 

 

 

 

Ajutine otsene sissetulekutoetus

 

 

 

 

 

Tehniline abi (artikli 8 lõige 3)

 

 

 

 

 

Panus tehnilise toe instrumenti (artikli 11 lõige 3)

 

 

 

 

 

Panus programmi „InvestEU“ liikmesriigi osasse (artikli 11 lõige 3)

 

 

 

 

 

1.2.   Ülevaade praegusest poliitilisest olukorrast

Esitada teavet praeguse riikliku energia- ja kliimapoliitika kohta ning selle kohta, kuidas seda poliitikat kohaldatakse liikmesriigi kontekstis, pöörates erilist tähelepanu hoonetele ja transpordile ning kõige vähem kaitstud rühmadele.

1.3.   Avalik konsultatsiooniprotsess

Esitada kokkuvõte kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega riikliku õigusraamistiku kohaselt kava koostamiseks, ja kui see on asjakohane, selle rakendamiseks korraldatud konsultatsiooniprotsessist, mis hõlmab konsultatsiooni ulatust, liiki ja ajakava ning seda, kuidas sidusrühmade seisukohti kavas kajastatakse.

2.   MEETMETE JA INVESTEERINGUTE, VAHE-EESMÄRKIDE JA SIHTVÄÄRTUSTE KIRJELDUS

Teave kavas esitatud kolme valdkonna iga komponendi kohta eraldi:

— 
hooned;
— 
maanteetransport;
— 
ajutine otsene sissetulekutoetus.

Komponent võib sisaldada mitut alakomponenti, milles keskendutakse konkreetsele probleemile või vajadusele. Iga komponent või alakomponent võib sisaldada üht või mitut omavahel tihedalt seotud või üksteisest sõltuvat meedet või investeeringut.

2.1.   KOMPONENT [1][2]: [hooned][transport]

Teave komponendi kohta:

i)   Komponendi kirjeldus

Kokkuvõtteväli:

Kokkuvõteväli komponendi [1][2] [hooned][transport] kohta

Sekkumisvaldkond: [hooned][transport]

Eesmärk:

Meetmed ja investeeringud:

Hinnanguline kogumaksumus: xx eurot, mis jaguneb järgmiselt:

kulud, mille katmist fondist taotletakse: xx eurot

liikmesriigi osalusest kaetavad kulud: xx eurot

ii)   Komponendi meetmete ja investeeringute kirjeldus

Esitada komponendi ja selle konkreetsete meetmete ja investeeringute üksikasjalik kirjeldus, samuti nende omavaheline seos ja koostoime, mis hõlmab järgmist:

— 
olemasolevate probleemide selge ja tõenduspõhine analüüs ning selgitus nende lahendamise kohta meetmete ja investeeringute abil;
— 
meetme või investeeringu laad, liik ja ulatus, mis võib hõlmata vastavalt artikli 11 lõikele 4 ka tehnilise lisatoe meetmeid, ning täpsustus selle kohta, kas tegemist on uue meetme või investeeringuga või olemasoleva meetme või investeeringuga, mida kavatsetakse pikendada tänu fondist eraldatavale toetusele;
— 
üksikasjalik teave meetme või investeeringu eesmärgi kohta ning selle kohta, kellele ja millele see on suunatud; selgitus selle kohta, kuidas kõnealune meede ja investeering aitaksid tõhusalt kaasa fondi eesmärkide saavutamisele liikmesriigi asjaomase poliitika üldises raamistikus ning kuidas sellega vähendatakse sõltuvust fossiilkütustest;
— 
kirjeldus selle kohta, kuidas kõnealust meedet või investeeringut rakendatakse (milline on rakendamise vahend), milline on liikmesriigi haldussuutlikkus riiklikul tasandil ning asjakohasel juhul piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ning selgitus selle kohta, kuidas vahendid õigeaegselt ära kasutatakse ja asjakohasel juhul ka selle kohta, kuidas neid suunatakse kohalikule tasandile;
— 
asjakohasel juhul selgitus selle kohta, kuidas meetme ja investeeringuga soovitakse vähendada soolist ebavõrdsust;
— 
meetme või investeeringu ajakava; vähese heitega sõidukitele antava toetuse järkjärgulise vähendamise ajakava.

iii)   Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

Selgitada, kuidas komponendis sisalduvad meetmed ja investeeringud on vastavuses põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses. Komisjon annab käesoleva määruse artikli 6 lõike 5 kohaselt tehnilisi suuniseid.

iv)   Vahe-eesmärgid, sihtväärtused ja ajakava

Esitada teave iga vahe-eesmärgi ja sihtväärtuse kohta, mis kajastab kõnealuse komponendi meetmete ja investeeringute rakendamisel tehtud edusamme ning milles täpsustakse järgmist:

— 
miks konkreetne vahe-eesmärk või sihtväärtus valiti;
— 
mida selle vahe-eesmärgi või sihtväärtusega mõõdetakse;
— 
kuidas seda mõõtma hakatakse, milline metoodika ja allikas selleks valitakse ning kuidas selle vahe-eesmärgi või sihtväärtuse nõuetekohast saavutamist objektiivselt kontrollitakse;
— 
milline on lähtetase (lähtepunkt) ning millisele tasemele või millise konkreetse punktini soovitakse jõuda;
— 
millal see saavutatakse (kvartal ja aasta);
— 
kes ja milline asutus vastutab rakendamise, mõõtmise ja aruandluse eest.

Komponentidega seotud vahe-eesmärke, sihtväärtusi ja ajakava sisaldav tabel, mis sisaldab järgmist teavet:



Järjekorranumber

Meetme/investeeringu nimetus

Vahe-eesmärk või sihtväärtus

Vahe-eesmärgi/sihtväärtuse nimetus

Kvalitatiivsed näitajad

(vahe-eesmärgid)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtväärtused)

Saavutamise ajakava

Iga vahe-eesmärgi ja sihtväärtuse kirjeldus

Meetme/investeeringu ühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

v)   Rahastamine ja maksumus

Teave ja selgitus komponendi ning iga meetme ja investeeringu hinnangulise kogumaksumuse kohta koos asjakohase põhjendusega, mis hõlmab järgmist:

— 
kasutatud metoodika, selle aluseks olevad eeldused (nt ühikukulud, sisendikulud) ning nende eelduste põhjendus;
— 
esialgne terviklik ajakava, mille jooksul kulud eeldatavasti tekivad;
— 
teave selle kohta, milline on liikmesriigi osalus meetmete ja investeeringute kogumaksumuses;
— 
teave sama komponendi tegeliku või võimaliku rahastamise kohta muudest liidu vahenditest;
— 
asjakohasel juhul teave kavandatava rahastamise kohta erasektori allikatest ning teave sellise rahastamise ulatuse kohta;
— 
vajaduse korral põhjendus selle kohta, et hinnangulised kulud on mõistlikud ja usutavad, võttes arvesse liikmesriigi eripära.

vi)   (Asjakohasel juhul) põhjendus muude üksuste kui vähekaitstud leibkondade, vähekaitstud mikroettevõtjate ja vähekaitstud transpordikasutajate toetamise kohta

Kui toetuse andmine fondist toimub muude avaliku või erasektori üksuste vahendusel kui vähekaitstud leibkonnad, vähekaitstud mikroettevõtjad või vähekaitstud transpordikasutajad, siis esitada selgitus selle kohta, milliseid meetmeid või investeeringuid need üksused ellu viivad ning kuidas need meetmed ja investeeringud toovad lõppkokkuvõttes kasu vähekaitstud leibkondadele, vähekaitstud mikroettevõtjatele ja vähekaitstud transpordikasutajatele.

Kui fondist antakse toetust finantsvahendajate kaudu, siis esitada nende meetmete kirjeldus, mida liikmesriik kavatseb võtta tagamaks, et finantsvahendajad annavad kogu kasu edasi lõplikele vahendite saajatele.

vii)   Komponendi hinnanguline kogumaksumus

Tabeli täitmine komponendis sisalduvate meetmete ja investeeringute hinnangulise maksumuse kohta vastavalt alljärgnevale vormile:



Järjekorra number

Seotud meede (meede või investeering)

Asjakohane ajavahemik

Hinnangulised kulud, milleks taotletakse fondilt rahastamist

Taotluse kogusumma

Andmete olemasolu korral: jagatuna aastate kaupa

Alates kuupäevast

Kuni kuupäevani

Summa (mln eurot)

2026

2027

2028

2029

2030

2031

2032

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

viii)   Heitkogustega kauplemise süsteemi hilisema käivitamise stsenaarium

Esitada selliste kohanduste kirjeldus ja ulatus, mis on vaja teha meetmete, investeeringute, vahe-eesmärkide, sihtväärtuste, liikmesriigi osaluse suuruse ja muude kava asjakohaste elementide puhul tulenevalt direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatüki kohaselt loodud heitkogustega kauplemise süsteemi käivitamise edasilükkamisest vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 30k.

Esitada eraldi kokkuvõtteväli, vahe-eesmärkide, sihtväärtuste ja ajakava tabel ning hinnanguliste kulude tabel.

2.2.   KOMPONENT [3]: otsene sissetulekutoetus

Teave otsese sissetulekutoetuse komponendi kohta:

i)   Komponendi kirjeldus

Kokkuvõtteväli:

Komponendi 3 (otsene sissetulekutoetus) kokkuvõtteväli

Sekkumisvaldkond: otsene sissetulekutoetus

Eesmärk:

Meetmed:

Hinnanguline kogumaksumus: xx eurot, mis jaguneb järgmiselt:

kulud, mille katmist fondist taotletakse: xx eurot

liikmesriigi osalusest kaetavad kulud: xx eurot

ii)   Komponendi meetmete kirjeldus

Esitada komponendi ja selle konkreetsete meetmete üksikasjalik kirjeldus, samuti nende omavahelised seosed ja koostoime, sealhulgas:

— 
olemasolevate probleemide selge ja tõenduspõhine analüüs, selgitus nende lahendamise kohta ja toetuse eesmärgid;
— 
toetuse laad, liik ja ulatus;
— 
üksikasjalik teave toetuse lõplike saajate kohta ning nende kindlakstegemise kriteeriumid;
— 
ajakava otsese sissetulekutoetuse vähendamiseks vastavalt fondi ajakavale, sealhulgas toetuse konkreetne lõppkuupäev;
— 
asjakohasel juhul selgitus selle kohta, kuidas toetusega soovitakse vähendada soolist ebavõrdsust;
— 
toetuse rakendamise kirjeldus;
— 
teave liikmesriigi osaluse kohta meetmetega seotud kuludes.

iii)   Otsese sissetulekutoetuse meetmete vahe-eesmärgid ja sihtväärtused

Esitada teave iga vahe-eesmärgi ja sihtväärtuse kohta, mis kajastab kõnealuse komponendi rakendamisel tehtud edusamme ning milles täpsustakse järgmist:

— 
miks konkreetne vahe-eesmärk või sihtväärtus valiti;
— 
mida selle vahe-eesmärgi või sihtväärtusega mõõdetakse;
— 
kuidas seda mõõtma hakatakse, milline metoodika ja allikas selleks valitakse ning kuidas selle vahe-eesmärgi või sihtväärtuse piisavat saavutamist objektiivselt kontrollitakse;
— 
milline on lähtetase (lähtepunkt) ning millisele tasemele või millise konkreetse punktini soovitakse jõuda;
— 
millal see saavutatakse;
— 
kes ja milline asutus vastutab rakendamise, mõõtmise ja aruandluse eest.

Tabel, mis sisaldab ajutise otsese sissetulekutoetuse meetmete vahe-eesmärke, sihtväärtusi ja ajakava (alljärgnev vorm):



Järjekorranumber

Meede

Vahe-eesmärk või sihtväärtus

Vahe-eesmärgi/sihtväärtuse nimetus

Kvalitatiivsed näitajad

(vahe-eesmärgid)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtväärtused)

Saavutamise ajakava

Iga vahe-eesmärgi ja sihtväärtuse kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

iv)   Meetmete põhjendus

Ajutise otsese sissetulekutoetuse vajaduse põhjendus vastavalt artikli 6 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele:

— 
kvantitatiivne hinnang ja kvalitatiivne selgitus selle kohta, kuidas kavas sisalduvad meetmed peaksid eeldatavasti vähendama energiaostuvõimetust ja transpordivaesust ning leibkondade ja transpordikasutajate vähest kaitstust maanteetranspordikütuste ja kütteainete hinnatõusu suhtes;
— 
põhjendus ajutise otsese sissetulekutoetuse vähendamise kavandatava ajakava kohta ning tingimuste koha, mida kohaldatakse pärast selle lõpetamist;
— 
kirjeldus selle kohta, kuidas ajutise otsese sissetulekutoetuse saajate rühmade toetuseks kasutatakse ka struktuurimeetmeid ja investeeringuid, et aidata neil tõhusalt ületada energiaostuvõimetust ja transpordivaesust, samuti kirjeldus ajutise otsese sissetulekutoetuse ning vähekaitstud leibkondi ja vähekaitstud transpordikasutajaid toetavate struktuurimeetmete ja investeeringute vastastikuse täiendavuse kohta.

v)   Meetmete maksumus

Teave komponendi hinnangulise kogumaksumuse kohta koos asjakohase põhjendusega, mis hõlmab muu hulgas:

— 
kasutatud metoodikat, selle aluseks olevaid eeldusi ning nende eelduste põhjendust;
— 
võrdlevaid kuluandmeid tegelike kulude kohta, kui sarnaseid toetusmeetmeid on varem rakendatud;
— 
teavet sama toetusega seotud tegeliku või võimaliku rahastamise kohta muudest liidu vahenditest;
— 
asjakohasel juhul üksikasjalikku põhjendust selle kohta, et hinnangulised kulud on mõistlikud ja usutavad, sealhulgas kõik kavale lisatud andmed või tõendid.

vi)   (Asjakohasel juhul) põhjendus muude üksuste kui vähekaitstud leibkondade ja vähekaitstud transpordikasutajate toetamise kohta

Kui toetuse andmine fondist toimub muude avaliku või erasektori üksuste vahendusel kui vähekaitstud leibkonnad või vähekaitstud transpordikasutajad, siis esitada selgitus selle kohta, milliseid meetmeid need üksused ellu viivad ning kuidas need meetmed toovad lõppkokkuvõttes kasu vähekaitstud leibkondadele või vähekaitstud transpordikasutajatele.

Kui fondist antakse toetust finantsvahendajate kaudu, siis esitada nende meetmete kirjeldus, mida liikmesriik kavatseb võtta tagamaks, et finantsvahendajad kannavad kogu kasu edasi lõplikele vahendite saajatele.

vii)   Kava ajutise otsese sissetulekutoetuse komponendi hinnanguline kulu.

Tabeli täitmine komponendis sisalduva toetuse hinnangulise kulu kohta (alljärgnev vorm):



Järjekorra number

Toetuse liik

Asjakohane ajavahemik

Hinnangulised kulud, milleks taotletakse kliimameetmete sotsiaalfondilt rahastamist

Taotluse kogusumma

Andmete olemasolu korral: jagatuna aastate kaupa

Alates kuupäevast

Kuni kuupäevani

Summa (mln eurot)

2026

2027

2028

2029

2030

2031

2032

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

viii)   Heitkogustega kauplemise süsteemi hilisema käivitamise stsenaarium

Esitada selliste kohanduste kirjeldus ja ulatus, mis on vaja teha meetmete, investeeringute, vahe-eesmärkide, sihtväärtuste, liikmesriigi osaluse suuruse ja muude kava asjakohaste elementide puhul tulenevalt direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatüki kohaselt loodud heitkogustega kauplemise süsteemi käivitamise edasilükkamisest vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 30k.

Esitada eraldi kokkuvõtteväli, vahe-eesmärkide, sihtväärtuste ja ajakava tabel ning hinnanguliste kulude tabel.

2.3.   Tehniline abi

Selliste tehnilise abi meetmete kirjeldus, mis lisatakse kavas sätestatud meetmete ja investeeringute tõhusaks haldamiseks ja rakendamiseks kooskõlas artikli 8 lõikega 3, sealhulgas:

— 
tehnilise abi meetmete laad, liik ja ulatus;
— 
tehnilise abi meetmete hinnangulised kulud.

2.4.   Ümberpaigutused eelarve jagatud täitmisel elluviidavatesse programmidesse

Kui fondist kavatasetakse paigutada vahendeid ümber jagatud eelarve täitmisel elluviidavatesse fondidesse vastavalt artikli 11 lõikele 2, tuleb märkida, millistesse programmidesse ja millise ajakava alusel need vahendid ümber paigutatakse, kuidas nende programmide raames rakendatavad meetmed ja investeeringud vastavad artiklis 3 osutatud eesmärkidele ning kas need on hõlmatud artiklis 8 sätestatud meetmete ja investeeringutega.

2.5.   Kava hinnanguline kogumaksumus

Kava hinnanguline kogumaksumus, sealhulgas käesoleva määruse artikli 11 lõike 4 kohaselt tehnilise lisatoe jaoks kättesaadavaks tehtud summad, määruse (EL) 2021/523 asjaomaste sätete kohaselt liikmesriigi osa jaoks ette nähtud rahalise panuse summa ja käesoleva määruse artikli 8 lõike 3 kohaselt tehnilise lisatoe jaoks kättesaadavaks tehtud summad.

Märge selle kohta, milline on riiklik osalus kava kogumaksumuses, sealhulgas teave vahendite kohta, mis kavatsetakse paigutada fondi ümber eelarve jagatud täitmisel elluviidavatest programmidest vastavalt käesoleva määruse artikli 11 lõikele 1, ning vahendite kohta, mis kavatsetakse paigutada fondist ümber eelarve jagatud täitmisel elluviidavatesse programmidesse vastavalt käesoleva määruse artikli 11 lõikele 2.

Kirjeldus selle kohta, kuidas need kulud on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses kava eeldatava mõjuga.

Tabeli, milles võetakse kokku fondi kulud rahastamisallikate kaupa, täitmine (alljärgnev vorm):



Kliimameetmete sotsiaalkava kogumaksumus

Lähtestsenaarium

Juhul, kui kohaldatakse direktiivi 2003/87/EÜ artiklit 30k

KAVA HINNANGULINE KOGUMAKSUMUS,

mis jaguneb järgmiselt:

XXX eurot

XXX eurot

Kaetud fondist

XXX eurot

XXX eurot

Liikmesriigi osalus

XXX eurot

XXX eurot

Ümberpaigutused eelarve jagatud täitmisel elluviidavatest programmidest

XXX eurot

XXX eurot

(Ümberpaigutused eelarve jagatud täitmisel elluviidavatesse programmidesse)

- XXX eurot

- XXX eurot

3.   ANALÜÜS JA ÜLDINE MÕJU

3.1.   Mõisted

Selgitus selle kohta, kuidas energiaostuvõimetuse ja transpordivaesuse mõisteid riiklikul tasandil kohaldatakse.

3.2.   Prognoositav mõju vähekaitstud rühmadele

Hinnang selle kohta, milline on direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatüki kohaselt loodud heitkogustega kauplemise süsteemist tuleneva hinnatõusu tõenäoline mõju leibkondadele, eelkõige energiaostuvõimetuse ja transpordivaesuse osas, samuti mikroettevõtjatele, mis sisaldab eelkõige vähekaitstud leibkondade, vähekaitstud mikroettevõtjate ja vähekaitstud transpordikasutajate hinnangulist arvu ja kindlaksmääramist. Seda mõju tuleb analüüsida asjakohasel territoriaalsel tasandil, mille on kindlaks määranud iga liikmesriik, võttes arvesse selliseid riiklikke eripärasid ja aspekte nagu juurdepääs ühistranspordile ja põhiteenustele ning tehes kindlaks kõige enam mõjutatud piirkonnad.

Esitada hinnangutes kasutatud metoodika kirjeldus, tagades samal ajal, et hinnangute tegemisel võetakse piisaval määral arvesse piirkondlikku jaotust.

3.3.   Kavandatud meetmete ja investeeringute prognoositav mõju

Hinnang punktis 2 kavandatud meetmete ja investeeringute prognoositava mõju kohta kasvuhoonegaaside heitkogustele, energiaostuvõimetusele ja transpordivaesusele, võrreldes eespool kirjeldatud lähtetasemega.

Hinnangutes kasutatud metoodika kirjeldus.

Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tabelid kava mõju kohta (alljärgnev vorm):



Komponent

Kirjeldus komponendi eeldatava mõju kohta järgmisele:

(märge: lisada asjakohased kvantitatiivsed näitajad)

Energiatõhusus

Hoonete renoveerimine

Heiteta ja vähese heitega liikuvus ja transport

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine

Vähekaitstud leibkondade ja vähekaitstud transpordikasutajate arvu vähendamine (ühik: leibkonnad)

Kogu kava

 

 

 

 

 

Hooned

 

 

 

 

 

Maanteetransport

 

 

 

 

 



Komponent

Mõju kvantifitseerimine (kui andmed on olemas),

st erinevus poliitikaneutraalsest lähtetasemest %-des

Lühiajalised (kolm aastat ette)

Keskmise tähtajaga (kava lõpp)

Kasvuhoonegaaside heitkogused

Energiaostuvõimetud leibkonnad

Transpordivaesuses leibkonnad

Kasvuhoonegaaside heitkogused

Energiaostuvõimetud leibkonnad

Transpordivaesuses leibkonnad

Kogu kava

 

 

 

 

 

 

Hooned

 

 

 

 

 

 

Maantee-transport

 

 

 

 

 

 

Kvalitatiivne ja kvantitatiivne tabel ajutise otsese sissetulekutoetuse meetmete eeldatava mõju kohta vähekaitstud leibkondade ja vähekaitstud transpordikasutajate ning energiaostuvõimetute ja transpordivaesuses leibkondade arvu vähendamisele (alljärgnev vorm):



Komponent: otsene sissetulekutoetus

Vähekaitstud leibkondade ja vähekaitstud transpordikasutajate arvu vähendamine

Eeldatava mõju kirjeldus

Eeldatava mõju hinnang; ühik: leibkonnad

Energiaostuvõimetute ja transpordivaesuses leibkondade arvu vähendamine

Eeldatava mõju kirjeldus

Eeldatava mõju hindamine; ühik: leibkonnad

4.   KAVA VASTASTIKUNE TÄIENDAVUS, TÄIENDAVUS JA RAKENDAMINE

See osa puudutab kogu kava. Allpool kehtestatud erinevaid kriteeriume tuleb põhjendada kogu kava puhul tervikuna.

4.1.   Kava rakendamine ja seire

Selgitus selle kohta, kuidas liikmesriik kavatseb kavandatud meetmeid ja investeeringuid rakendada, keskendudes seire ja rakendamise korrale ja ajakavale, sealhulgas asjakohasel juhul artikli 21 järgimiseks vajalikele meetmetele.

4.2.   Kooskõla muude algatustega

Selgitus selle kohta, kuidas kava on kooskõlas liikmesriikide poolt muude asjakohaste kavade ja fondide raames esitatud teabega ja võetud kohustustega ning erinevate edaspidiste kavade koosmõjuga, nagu on sätestatud artikli 6 lõikes 3 ja artikli 16 lõike 3 punkti b alapunktis iii.

4.3.   Rahastamise vastastikune täiendavus

Teave muudest liidu, rahvusvahelistest, avaliku või asjakohasel juhul erasektori allikatest meetmete ja investeeringute rahastamiseks juba saadud või kavandatud vahendite kohta, millega antakse panus kavas esitatud meetmetesse ja investeeringutesse, sealhulgas teave ajutise otsese sissetulekutoetuse kohta vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile c.

4.4.   Täiendavus

Selgitus ja põhjendus selle kohta, kuidas uued või olemasolevad meetmed või investeeringud on täiendavad ega asenda korduvaid riiklikke eelarvekulusid vastavalt artikli 13 lõikele 2, sealhulgas selgitus ja põhjendus kavasse lisatud meetmete ja investeeringute kohta vastavalt artikli 4 lõikele 5.

4.5.   Geograafiline eripära

Selgitus selle kohta, kuidas on kavas arvesse võetud geograafilist paiknemist, nagu saared, äärepoolseimad piirkonnad ja territooriumid, maapiirkonnad või äärepoolsed piirkonnad, vähem ligipääsetavad äärealad, mägipiirkonnad või mahajäänud piirkonnad.

4.6.   Korruptsiooni, pettuse ja huvide konfliktide ärahoidmine

Selgitus selle kohta, millist süsteemi rakendatakse liikmesriigis fondi kaudu eraldatud rahaeraldiste kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks ning milline kord on kehtestatud selleks, et vältida topeltrahastamist fondist ja muudest liidu programmidest kooskõlas artikliga 21 ja III lisaga, sealhulgas rahalised vahendid, mida antakse muude avaliku või erasektori üksuste kui vähekaitstud leibkonnad, vähekaitstud mikroettevõtjad ja vähekaitstud transpordikasutajad vahendusel vastavalt artiklile 9.

4.7.   Teave, teabevahetus ja nähtavus

Kooskõla artikli 23 sätetega, milles käsitletakse üldsuse juurdepääsu andmetele, osutades veebisaidile, kus andmed avaldatakse, ning esitades teabe-, teabevahetus- ja nähtavusmeetmed.

Sellise kavandatud riikliku kommunikatsioonistrateegia kirjeldus, mille eesmärk on tagada üldsuse teadlikkus liidu rahastamisest.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas Nõue
  • Builddate: 30.06.2024 00:00:00 -Doknr: CELEX:32023R0955
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.