Artikkel 16 3.

kas kavaga leevendatakse piisavalt asjaomase liikmesriigi vähekaitstud leibkondadele, eelkõige energiaostuvõimetutele või transpordivaesuses leibkondadele, ning vähekaitstud mikroettevõtjatele ja vähekaitstud transpordikasutajatele avalduvat sotsiaalset mõju ja tekkivaid probleeme, mis tulenevad hoonetest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite lisamisest direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse, võttes igakülgselt arvesse probleeme, mis on määratletud komisjoni hinnangutes asjaomase liikmesriigi lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versioonile ja sellega seoses tehtud edusammudele määruse (EL) 2018/1999 artikli 9 lõike 3 ning artiklite 13 ja 29 alusel, samuti soovitustes, mille komisjon on liikmesriigile andnud määruse (EL) 2018/1999 artikli 34 alusel seoses liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkidega ning pikaajalise eesmärgiga saavutada liidus hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus;

kas kavaga tagatakse eeldatavasti, et kavas sisalduvad meetmed ja investeeringud ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses ning kas kava aitab vähendada sõltuvust fossiilkütustest;

kas kava sisaldab meetmeid ja investeeringuid, mis aitavad kaasa rohepöördele, sealhulgas sellest tulenevate sotsiaalsete mõjude ja probleemide lahendamisele, ning eelkõige liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele, samuti pikaajalisele eesmärgile saavutada liidus hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning liidu säästva ja aruka liikuvuse strateegia 2030. aasta vahe-eesmärkide saavutamisele;

kas kaval on selles liikmesriigis kooskõlas liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide ning pikaajalise eesmärgiga saavutada liidus hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus eeldatavasti püsiv mõju kavas käsitletud probleemidele ning eelkõige vähekaitstud leibkondadele, vähekaitstud mikroettevõtjatele ja vähekaitstud transpordikasutajatele, eelkõige energiaostuvõimetutele või transpordivaesuses leibkondadele;

kas liikmesriigi pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud ajakava, vahe-eesmärgid ja sihtväärtused ning nendega seotud näitajad, tagavad eeldatavasti kava tõhusa seire ja rakendamise;

kas liikmesriigi kavandatud meetmed ja investeeringud on järjepidevad ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu energiatõhususe direktiivi (uuesti sõnastatud), direktiivi (EL) 2018/2001, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2009/33/EÜ ( 9 ) ning direktiivi 2010/31/EL nõuetele ning

kas liikmesriigi kavandatud meetmed ja investeeringud edendavad vastastikust täiendavust, koostoimet, sidusust ja järjepidevust artikli 6 lõikes 3 osutatud liidu instrumentidega;

kas põhjendused, mille liikmesriik on kava hinnangulise kogumaksumuse summa kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava riigisisese keskkonna- ja sotsiaalmõjuga, võttes arvesse ka liikmesriigi eripära, mis võib kavas esitatud kulusid mõjutada;

kas liikmesriigi kavandatud tegevuskord, sealhulgas tegevuskord, mille eesmärk on vältida topeltrahastamist fondist ja muudest liidu programmidest, tagab fondist eraldatud rahaeraldise kasutamisel eeldatavasti korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamise;

kas liikmesriigi kavandatud vahe-eesmärgid ja sihtväärtused on fondi kohaldamisala ja eesmärke ning rahastamiskõlblikke meetmeid silmas pidades tõhusad;