EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/14/EÜ, 8. mai 2000, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta

Artikkel 1 Eesmärgid

Artikkel 1

Eesmärgid

Käesoleva direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide seadusi, mis käsitlevad müra standardeid, vastavushindamise menetlusi, märgistamist, tehnilist dokumentatsiooni ja andmete kogumist välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta keskkonnas. See peab kaasa aitama siseturu ladusale funktsioneerimisele, samal ajal kaitstes inimese tervist ja heaolu.

Artikkel 2 Reguleerimisala

Artikkel 3 Mõisted

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

välitingimustes kasutatav seade — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/37/EÜ (masinatesse puutuvate liikmesriikide seaduste lähendamise kohta) ( 1 ) artikli 1 lõikes 2 määratletud masinad, mis on kas iseliikuvad või mida võib liikuma panna ja mis, sõltumata liikumapanevast osast, on vastavalt oma tüübile ette nähtud kasutamiseks välitingimustes ning mõjutavad keskkonna mürakoormust. Seadmete kasutamist ümbruses, mis müra ülekandumist üldse või oluliselt ei mõjuta (näiteks telkides, vihma eest kaitsvate katuste all või hoonete karkassides), käsitletakse kui kasutamist välitingimustes. Nende seadmete hulka kuuluvad samuti tööstuses või keskkonnas kasutatavad jõuseadmeteta seadmed, mis on vastavalt oma tüübile ette nähtud kasutamiseks välitingimustes ja mis mõjutavad keskkonna mürakoormust. Kõik seda tüüpi seadmed kannavad edaspidi nimetust „seade”;

b)

vastavushindamise menetlus — menetlused, mis on otsusele 93/465/EMÜ tuginedes sätestatud lisades V ja VIII;

c)

märgistamine — nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult seadme külge kinnitatud CE-vastavusmärgis, mis on määratletud otsuses 93/465/EMÜ, millega kaasneb garanteeritud helivõimsuse taseme tähis;

d)

helivõimsuse tase LWA — heli võimsus detsibellides sageduskarakteristikul A standardse nulltaseme 1 pW suhtes, nagu on määratletud EN ISO 3744:1995 ja EN ISO 3746:1995;

e)

mõõdetud helivõimsuse tase — helivõimsuse tase, mis on kindlaks määratud III lisas sätestatud mõõtmistega; mõõdetud väärtused võivad olla määratud kas seda tüüpi seadme ühe masina põhjal või mitme masina andmete keskmisena;

f)

garanteeritud helivõimsuse tase — helivõimsuse tase, mis on kindlaks määratud vastavalt III lisas sätestatud nõuetele, sisaldades tootmiserinevustest ja mõõtmismenetlustest tingitud kõikumist, ning mille kohta tootja või tema volitatud esindaja ühenduses kinnitab, et vastavalt kasutatud ja tehnilistes dokumentides nimetatud mõõtevahenditele seda taset ei ületata;

▼M6

g)

„kriisi seisukohast olulised kaubad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747 ( 2 ) artikli 3 punktis 6 määratletud kriisi seisukohast olulised kaubad;

h)

„siseturu hädaolukorrarežiim“ – määruse (EL) 2024/2747 artikli 3 punktis 3 määratletud siseturu hädaolukorrarežiim.

▼B

Artikkel 4 Turuleviimine

Artikkel 5 Turu järelevalve

Artikkel 6 Vaba liikumine

Artikkel 7 Vastavuse eeldamine

Artikkel 7

Vastavuse eeldamine

Liikmesriigid eeldavad, et artikli 2 lõikes 1 viidatud seadmed, mis kannavad CE märgist ja garanteeritud helivõimsuse taseme tähist ning millega on kaasas EÜ vastavusdeklaratsioon, vastavad käesoleva direktiivi kõigile sätetele.

Artikkel 8 EÜ vastavusdeklaratsioon

Artikkel 9 Nõuetele mittevastav seade

Artikkel 10 Õiguskaitsevahendid

Artikkel 10

Õiguskaitsevahendid

Kõik liikmesriigi poolt vastavalt käesolevale direktiivile võetud meetmed, mis piiravad käesoleva direktiiviga hõlmatud seadmete turuleviimist või kasutuselevõtmist, peavad olema täpselt põhjendatud. Sellisest meetmetest teatatakse niipea kui võimalik asjaomasele poolele, kellele teatatakse samas ka kõnealuses liikmesriigis kehtivate õigusaktide alusel talle võimaldatavatest õiguskaitsevahenditest ja tähtaegadest, mida selliste õiguskaitsevahendite suhtes kohaldatakse.

Artikkel 11 Märgistus

Artikkel 12 Seadmed, mille kohta kehtivad müra normid

Artikkel 12

Seadmed, mille kohta kehtivad müra normid

Allpool loetletud seadmete garanteeritud helivõimsuse tase ei tohi ületada järgnevates tabelites sätestatud piirväärtusi:

—

ehitustõstukid (sisepõlemismootoriga)

Määratlus:

I lisa, punkt 3. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 3

—

tihendusmasinad (ainult vibreerivad ja mittevibreerivad rullid, vibreerivad plaadid, vibreerivad rammid)

Määratlus:

I lisa, punkt 8. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 8

—

kompressorid (< 350 kW)

Määratlus:

I lisa, punkt 9. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 9

—

käsisuruõhuhaamrid ja -kirkad

Määratlus:

I lisa, punkt 10. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 10

—

ehitusvintsid (sisepõlemismootoriga)

Määratlus:

I lisa, punkt 12. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 12

—

buldooserid (< 500 kW)

Määratlus:

I lisa, punkt 16. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 16

—

pinnaseveokid (< 500 kW)

Määratlus:

I lisa, punkt 18. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 18

—

hüdraulilised ja tross-ekskavaatorid (< 500 kW)

Määratlus:

I lisa, punkt 20. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 20

—

ekskavaator-laadurid (< 500 kW)

Määratlus:

I lisa, punkt 21. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 21

—

greiderid (teehöövlid) (< 500 kW)

Määratlus:

I lisa, punkt 23. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 23

—

hüdraulilised pumbajaamad

Määratlus:

I lisa, punkt 29. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 29

—

laadurkopaga prügilatihendajad (< 500 kW)

Määratlus:

I lisa, punkt 31. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 31

—

muruniidukid (välja arvatud põllumajanduslikud ja metsatööstuslikud seadmed ja mitmeotstarbelised mehhanismid, mille põhijõuseade on üle 20 kW)

Määratlus:

: I lisa, punkt 32. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 32

—

murutrimmerid/muru serva trimmerid

Määratlus:

I lisa, punkt 33. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 33

—

sisepõlemismootori, kraanaseadme ja vastukaaluga veoautod (välja arvatud I lisa punkti 36 teises lõigus defineeritud „teised vastukaaluga tõsteveomasinad” kandejõuga kuni 10 tonni)

Määratlus:

I lisa, punkt 36. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 36

—

laadurid (< 500 kW)

Määratlus:

I lisa, punkt 37. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 37

—

iseliikuvad kraanad

Määratlus:

I lisa, punkt 38. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 38

—

motoplokid (< 3 kW)

Määratlus:

I lisa, punkt 40. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 40

—

teekattematerjalide laoturid (välja arvatud teekattematerjalide laoturid kõrgtihenduse tasandusprussidega)

Määratlus:

I lisa, punkt 41. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 41

—

generaatorjaamad (< 400 kW)

Määratlus:

I lisa, punkt 45. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 45

—

tornkraanad

Määratlus:

I lisa, punkt 53. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 53

—

keevitusgeneraatord

Määratlus:

I lisa, punkt 57. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 57

▼M1

Seadme liik	Installeeritud netovõimsus P (kW) Elektriline võimsus P el (1) (kW) Seadme mass m (kg) Lõikelaius L (cm)	Lubatud helivõimsuse tase dB/1 pW
		I etapp Alates 3. jaanuarist 2002	II etapp Alates 3. jaanuarist 2006
Tihendamismasinad (vibrorullid, -plaadid ja rammid)	P ≤ 8	108	105 (2)
	8 < P ≤ 70	109	106 (2)
	P > 70	89 + 11 lg P	86 + 11 lg P (2)
Linttraktoril põhinevad buldooserid, laadurid ja ekskavaator-laadurid	P ≤ 55	106	103 (2)
	P > 55	87 + 11 lg P	84 + 11 lg P (2)
Ratastraktoril põhinevad buldooserid, laadurid, ekskavaator-laadurid, kallurid, greiderid, laadurkopaga prügilatihendajad, sisepõlemismootori, kraanaseadme ja vastukaaluga veoautod, iseliikuvad kraanad, tihendusmasinad (mittevibreerivad rullid), teekattematerjali laoturid, hüdraulilised pumbajaamad	P ≤ 55	104	101 (2) (3)
	P > 55	85 + 11 lg P	82 + 11 lg P (2) (3)
Ekskavaatorid, ehitus-tõstukid kaupade transportimiseks, ehitusvintsid, motoblokid	P ≤ 15	96	93
	P > 15	83 + 11 lg P	80 + 11 lg P
Käsisuruõhuhaamrid ja -kirkad	m ≤ 15	107	105
	15 < m < 30	94 + 11 lg m	92 + 11 lg m (2)
	m ≥ 30	96 + 11 lg m	94 + 11 lg m
Tornkraanad		98 + lg P	96 + lg P
Keevitus- ja elektrigeneraatorid	P el ≤ 2	97 + lg P el	95 + lg P el
	2 <P el ≤ 10	98 + lg P el	96 + lg Pel
	►C1 Pel > 10 ◄	97 + lg P el	95 + lg P el
Kompressorid	P ≤ 15	99	97
Kompressorid	P > 15	97 + 2 lg P	95 + 2 lg P
Muruniidukid ja -trimmerid, muruservatrimmerid	L ≤ 50	96	94 (2)
	50 < L ≤ 70	100	98
	70 < L ≤ 120	100	98 (2)
	L > 120	105	103 (2)
(1) Pel keevitusgeneraatorite jaoks: tavapärane keevitusvool, korrutatuna tavapärase koormuspingega tootja märgitud madalaima võimsusteguri juures. Pel elektrigeneraatorite jaoks: põhivõimsus ISO 8528-1:1993 punkti 13.3.2 kohaselt. (2) Järgmist liiki seadmetele on II etapi arvväärtused üksnes soovituslikud: — käsijuhtimisega vibrorullid, — vibroplaadid (> 3kW), — vibrorammid, — buldooserid (terasroomikutega), — laadurid (terasroomikutega > 55 kW), — sisepõlemismootori, kraanaseadme ja vastukaaluga veoautod, — teekattematerjali laoturid, — sisepõlemismootoriga käsisuruõhuhaamrid ja -kirkad (15 < mass < 30), — muruniidukid ja murutrimmerid/muruservatrimmerid. Lõplikud arvväärtused sõltuvad direktiivi muutmisest artikli 20 lõikes 1 ettenähtud aruande põhjal. Kui muudatusi ei tehta, kohaldatakse I etapi arvväärtusi ka II etapil. (3) Ühemootorilistele liikurkraanadele kohaldatakse I etapi arvnäitajaid kuni 3. jaanuarini 2008. Pärast seda kuupäeva kohaldatakse II etapi arvnäitajaid. Lubatav helivõimsuse tase tuleb ümardada üles- või allapoole lähima täisarvuni (alla 0,5 ümardada allapoole, suurem või võrdne 0,5ga ümardada ülespoole).

▼B

Artikkel 13 Seadmed, millele kantakse ainult müratähis

Artikkel 13

Seadmed, millele kantakse ainult müratähis

Allpool loetletud seadmetele kantakse ainult garanteeritud helivõimsuse tase:

—

tõstetavad töölavad ja korvtõstukid (sisepõlemismootoriga)

Määratlus:

I lisa, punkt 1. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 1

—

võsalõikurid

Määratlus:

I lisa, punkt 2. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 2

—

ehitustõstukid (elektrimootoriga)

Määratlus:

I lisa, punkt 3. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 3

—

ehituse lintsaed

Määratlus:

I lisa, punkt 4. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 4

—

ehituse ketassaepingid

Määratlus:

I lisa, punkt 5. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 5

—

kettsaed, kantavad

Määratlus:

I lisa, punkt 6. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 6

—

kombineeritud kõrgsurve uhtmis- ja imemismasinad

Määratlus:

I lisa, punkt 7. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 7

—

tihendusmasinad (ainult sisepõlemismootori põhimõttel töötavad tambitsad)

Määratlus:

I lisa, punkt 8. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 8

—

betooni- või mördisegurid

Määratlus:

I lisa, punkt 11. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 11

—

ehitusvintsid (elektrimootoriga)

Määratlus:

I lisa, punkt 12. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 12

—

betooni ja mördi transportimise ja paigaldamise masinad

Määratlus:

I lisa, punkt 13. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 13

—

lintkonveierid

Määratlus:

I lisa, punkt 14. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 14

—

autode külmutusseadmed

Määratlus

: I lisa, punkt 15. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 15

—

puurmasinad

Määratlus:

I lisa, punkt 17. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 17

—

seadmed veoautodel paiknevate silode või tsisternide laadimiseks ja tühjendamiseks

Määratlus:

I lisa, punkt 19. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 19

—

ümbertöödeldava klaasi kogumiskonteinerid

Määratlus:

I lisa, punkt 22. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 22

—

murutrimmerid/muruserva trimmerid

Määratlus:

I lisa, punkt 24. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 24

—

hekipügamismasinad

Määratlus:

I lisa, punkt 25. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 25

—

kõrgsurvepesurid

Määratlus:

I lisa, punkt 26. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 26

—

kõrgsurve veejoa masinad

Määratlus:

I lisa, punkt 27. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 27

—

hüdraulilised vasarad

Määratlus:

I lisa, punkt 28. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 28

—

vuugilõikurid

Määratlus:

I lisa, punkt 30. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 30

—

lehepuhurid

Määratlus:

I lisa, punkt 34. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 34

—

lehekogurid

Määratlus:

I lisa, punkt 35. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 35

—

sisepõlemismootori, kraanaseadme ja vastukaaluga veoauto (ainult I lisa punkti 36 teises lõigus defineeritud „teised vastukaaluga tõsteveomasinad” kandejõuga kuni 10 tonni)

Määratlus:

I lisa, punkt 36. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 36

—

mobiilsed prügikonteinerid

Määratlus:

I lisa, punkt 39. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 39

—

teekattematerjalide laoturid (varustatud kõrgtihenduse tasandusprussiga)

Määratlus:

I lisa, punkt 41. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 41

—

rammimisseadmed

Määratlus:

I lisa, punkt 42. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 42

—

torupaigaldajad

Määratlus:

I lisa, punkt 43. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 43

—

roomiktraktor-lumesahad

Määratlus:

I lisa, punkt 44. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 44

—

jõugeneraatorid (≥ 400 kW)

Määratlus:

I lisa, punkt 45. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 45

—

tänavapühkimismasinad

Määratlus:

I lisa, punkt 46. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 46

—

prügiveomasinad

Määratlus:

I lisa, punkt 47. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 47

—

teefreesid

Määratlus:

I lisa, punkt 48. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 48

—

pinnase kobestajad

Määratlus:

I lisa, punkt 49. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 49

—

purustajad

Määratlus:

I lisa, punkt 50. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 50

—

rootorlumekoristajad (iseliikuvad, välja arvatud lisaseadeldised)

Määratlus:

I lisa, punkt 51. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 51

—

assenisaatorid

Määratlus:

I lisa, punkt 52. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 52

—

tranšee-ekskavaatorid

Määratlus:

I lisa, punkt 54. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 54

—

betoonisegistid

Määratlus:

I lisa, punkt 55. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 55

—

veepumbajaamad (mitte veealuseks kasutamiseks)

Määratlus:

I lisa, punkt 56. Mõõtmine: III lisa, B osa, punkt 56.

Artikkel 14 Vastavushindamine

Artikkel 15 Teavitatud asutused

Artikkel 17 Kasutamise reguleerimine

Artikkel 17

Kasutamise reguleerimine

Käesoleva direktiivi sätted ei takista liikmesriikide õigust sätestada asutamislepingu kohaselt:

—

meetmeid, et reguleerida artikli 2 lõikes 1 viidatud seadmete kasutamist piirkondades, mida nad peavad tundlikuks, kaasa arvatud seadmete tööaja piiramine,

—

selliseid nõudeid, mida nad kõnealuste seadmete kasutamisel peavad inimeste kaitse tagamisel vajalikuks, tingimusel, et see ei tähenda seadme muutmist viisil, mida käesolevas direktiivis pole piiritletud.

Artikkel 17a

Artikkel 17b

Artikkel 17c

Artikkel 17d

Artikkel 18

Artikkel 18a III lisa muutmine

Artikkel 18a

III lisa muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18b vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et kohandada seda tehnika arenguga. Kõnealused delegeeritud õigusaktid ei avalda otsest mõju artiklis 12 loetletud seadmete mõõdetud helivõimsuse tasemele, eelkõige lisatakse nendega viited asjakohastele Euroopa standarditele.

Artikkel 18b Delegeeritud volituste rakendamine

Artikkel 19 Komitee volitused

Artikkel 19

Komitee volitused

Komitee:

a)

vahetab teavet ja kogemusi käesoleva direktiivi rakendamise ja praktilise kohandamise kohta ning arutab selles valdkonnas üldist huvi pakkuvaid küsimusi;

▼M3 —————

▼B

c)

sätestab nõuandeid komisjonile artikli 20 lõikes 2 viidatud järelduste ja muudatuste suhtes.

Artikkel 20 Aruanded

Artikkel 21 Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 22 Ülevõtmine siseriiklikusse õigusse ja kohaldamise tähtaeg

Artikkel 23 Jõustumine

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Ühenduse Teatajas avaldamise kuupäeval.

Artikkel 24 Direktiivi adressaadid

Artikkel 24

Direktiivi adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

I LISA SEADMETE MÕISTED

I LISA

SEADMETE MÕISTED

1. Tõstetavad töölavad ja korvtõstukid (sisepõlemismootoriga)

Seade, mis koosneb vähemalt tööplatvormist, väljaulatuvast osast ja šassiist. Tööplatvorm on piirdega platvorm või korv, mida saab koos koormusega liigutada vajalikule töökohale. Väljaulatuv osa on ühendatud šassiiga ja toetab tööplatvormi; see võimaldab tööplatvormi liikumist vajalikule paigale.

2. Võsalõikur

Sisepõlemismootoriga varustatud käes kantav seade, millel on pöörlev metallist või plastikust tera, mis on ette nähtud umbrohu, põõsaste, väikeste puude või selletaolise taimestiku niitmiseks. Lõiketera töötab ligikaudu paralleelselt maaga.

3. Ehitustõstuk

Jõuseadmega varustatud ajutiselt paigaldatav ehitustõstuk, mida võivad kasutada tööstus- või ehitusalale siseneda lubatud isikud ja mis teenindab

i)

kindlaid tasandeid, millel on platvorm,

—

mis on ette nähtud ainult materjalide transpordiks,

—

mis võimaldab peale- ja mahalaadimisel inimeste juurdepääsu,

—

mis võimaldab volitatud isikute juurdepääsu ja liikumist ehituse, demontaaži ja ekspluatatsiooni ajal,

—

mis on juhitav,

—

mis on liikuv vertikaalselt või kuni vertikaali suhtes 15o nurga all,

—

mida toestavad traat, tross, kett, keermega spindel ja mutter, hammaslatt ja hammasratas, hüdrotungraud (otsene või kaudne) või muudetava pikkusega liigendmehhanism,

—

kus mastid võivad vajada või mitte vajada erilise konstruktsiooni tuge, või

ii)

üht ülemist pinda või tööala, mis ulatub juhiku lõpuni (näiteks katus) ja millel on koormust kandev osa,

—

mis on ette nähtud ainult kaupade transpordiks,

—

mis on projekteeritud nii, et peale- või mahalaadimisel või hoolduse, montaaži ja demontaaži ajal poleks vaja sellele astuda,

—

millele inimeste juurdepääs on tõkestatud igal ajal,

—

mis on juhitav,

—

mis on ette nähtud liikumiseks vertikaali suhtes vähemalt 30o nurga all, kuid võib olla kasutatav iga nurga all,

—

mida toetavad terastraadist tross ja positiivne ajamisüsteem,

—

mis on kontrollitav konstantse rõhu tüüpi kontrollseadmega,

—

millele ei mõju ühegi vastukaalu kasutamine,

—

mille maksimaalne arvestuslik koormus on 300 kg,

—

mille maksimaalne kiirus on 1 m/s

—

ja kus juhikud vajavad tuge teistelt konstruktsioonidelt.

4. Ehituse lintsaag

Jõuseadmega masin, kaaluga alla 200 kg, millel on käsietteanne ja mille liikuv pideva lindi kujuline saeleht on kahe või enama juhtratta peale monteeritud.

5. Ehituse ketassaepink

Käsietteandega masin, kaaluga alla 200 kg, mis on varustatud ühe ketassaelehega (mitte tapisaag), mille diameeter on 350–500 mm, mis on tavalise saagimise puhul fikseeritud; seadmel on horisontaalne laud, mis on töötamise ajal tervikuna või osaliselt fikseeritud. Saeketas on monteeritud horisontaalsele mittekallutatavale spindlile, mille asend töö kestel ei muutu. Masinal võib olla ükskõik milline järgmistest tunnustest:

—

seadmed saeketta tõstmiseks või langetamiseks läbi lauaplaadi,

—

masina korpus lauaplaadi all on avatud või kattega ümbritsetud,

—

käsitsi juhitav liikuv lisalaud, mis ei külgne saekettaga.

6. Kantav kettsaag

Jõuseadmega tööriist, mis on ette nähtud puidu saagimiseks saeketiga ja mis koosneb terviklikust kompaktsest käepidemete, jõuallika ja lõikeseadme ühendusest ning on ette nähtud töötamiseks kahe käega.

7. Kombineeritud kõrgsurve uhtmis- ja imemismasin

Sõiduk, mis võib töötada kui kõrgsurve loputaja või kui imemismasin. (Vt ka kõrgsurve uhtmis- ja imemismasin.)

8. Tihendusmasin

Masin, mille tööseadme veeremine, trampimine või vibratsioon tihendab materjale, näiteks killustikku, pinnast või asfaldikatet. Masin võib olla iseliikuv, pukseeritav, ees lükatav või baasmasina lisaseade. Tihendusmasinate alajaotused on järgmised:

—

iseliikuvad rullid: kaasasõitva juhiga tihendusmasinad, millel on üks või mitu metallvaltsi või pneumoratasrulli; operaatori koht on masina lahutamatu osa,

—

lükatavad rullid: kaasasõitva juhiga tihendusmasinad ühe või mitme metallvaltsiga või pneumoratasrullid, mille liikumis-, juhtimis-, pidurdamis- ja vibreerimisseadmed on paigutatud nii, et masinat juhib operaator või toimub see kaugjuhtimise teel,

—

haagisrull: tihendusmasin ühe või mitme metallvaltsiga või pneumoratasrull, millel ei ole sõltumatut juhtimissüsteemi ja kus operaator on traktoril,

—

vibroplaadid ja vibrotambid: tihendusmasinad põhiliselt tasapinnalise tugiplaadiga, mis vibreerivad; neid juhib operaator või on need baasmasina lisaseadmeks,

—

sisepõlemismootori põhimõttel töötavad tambid: tihendusmasinad, peamiselt tasase padjandi kui tihendava tööseadmega, mis on valmistatud liikumiseks põhiliselt vertikaalsuunas plahvatusjõu abil. Masinat juhib operaator.

9. Kompressor

Igasugune vahetatavate seadmetega kasutatav masin, mis surub õhku, gaase või aure kokku kõrgemale rõhule kui sisendrõhk. Kompressor koosneb kompressorist endast, jõumasinast ja juurdekuuluvast komponendist või seadmest, mida on vaja kompressori ohutuks tööks.

Välja on arvatud järgmised seadmete liigid:

—

ventilaatorid, st seadmed, mis panevad õhu tsirkuleerima positiivse rõhuga kuni 110 000 paskalit,

—

vaakumpumbad, st seadmed või abinõud õhu eemaldamiseks kinnisest ruumist rõhuni, mis ei ületa atmosfääri rõhku,

—

gaasiturbiinid.

10. Käsisuruõhuhaamrid ja -kirkad

Igasuguse jõuallikaga suruõhuhaamrid ja kirkad, mida kasutatakse tööks tsiviilehituses ja ehitusplatsidel.

11. Betooni- või mördisegur

Masinad betooni või segu valmistamiseks, sõltumata nende täitmise, segamise ja tühjendamise protsessist. Need võivad olla perioodilise või pideva tööprotsessiga. Betoonisegajaid veomasinal nimetatakse autobetoonisegistiteks (vt mõiste 55).

12. Ehitusvints

Jõuseadmega varustatud ajutiselt paigaldatud tõsteseade, millel on vahendid rippuva koormuse tõstmiseks ja langetamiseks.

13. Betooni ja mördi transportimise ja paigaldamise masin

Seadmed betooni ja segu pumpamiseks ja pihustamiseks segistiga või ilma; transporditav materjal antakse edasi teeninduskohale läbi torude, jaotusseadmete või jaotuspoomi abil. Edasitoimetamine toimub:

—

betooni puhul mehhaaniliselt, kolb- või rootorpumpade abil,

—

mördi puhul mehhaaniliselt kolb-, tigu-, voolik- ja rootorpumpade abil või pneumaatiliselt kompressorite abil kas õhukambriga või ilma.

Need mehhanismid võivad olla monteeritud veomasinatele, treileritele või spetsiaalsetele masinatele.

14. Lintkonveier

Ajutiselt paigutatud masin, mis võimaldab materjale transportida jõumasina poolt veetava lindi abil.

15. Autode külmutusseadmed

Laadungi külmutusruum direktiivis 70/156/EMÜ määratletud sõidukitel kategooriaga N2, N3, O3 ja O4.

Külmutusagregaadi jõuallikas võib olla külmutusagregaadi lahutamatu osa, eraldi sõiduki kerele kinnitatud osa, sõiduki mootor või sõltumatu allikas või kõrval seisev jõuallikas.

16. Buldooser

Ratastel või roomikutel iseliikuv masin tõmbe- või tõukejõu avaldamiseks külgemonteeritud tööseadme kaudu.

17. Puurmasin

Masin, mida kasutatakse ehitusplatsidel aukude puurimiseks

—

löökpuurimise,

—

pöörleva puurimise,

—

pöörleva löökpuurimise abil.

Puurmasinad on puurimise ajal statsionaarselt paigaldatud. Need võivad liikuda ühelt töökohalt teisele omal jõul. Iseliikuvate puurmasinate hulka kuuluvad need, mis on paigutatud veoautodele, ratastega šassiidele, traktoritele, roomikutele või on lohistatavad (vintsi abil veetavad). Kui puurmasin on paigutatud veoautole, traktorile või treilerile või liigub ratastel, võib transportimine toimuda suurematel kiirustel ja avalikult kasutatavatel teedel.

18. Pinnaseveok (dumper)

Ratastel või roomikutel iseliikuv lahtise veokastiga masin, mis kas teisaldab ja laadib materjali maha või laotab seda laiali. Pinnaseveokid võivad olla varustatud lahutamatu iselaadiva seadmega.

19. Seadmed veoautodel paiknevate silode ja tsisternide täitmiseks ja tühjendamiseks

Silo- või tsisternauto juurde kuuluvad jõuallikaga varustatud seadmed, mida kasutatakse vedelike või puistematerjali peale- või mahalaadimiseks pumpade või analoogiliste seadmete abil.

20. Hüdrauliline või tross-ekskavaator (trossplokksidestusega)

Ratastel või roomikutel iseliikuv masin, mille ülemist osa võib pöörata vähemalt 360o ja mis kaevab, pöördub ja puistab materjali noole või teleskoopnoole kopavarre külge kinnitatud kopa abil ilma šassii või alusvankri liigutamiseta kogu töötsükli jooksul.

21. Ekskavaator-laadur

Ratastel või roomikutel iseliikuv masin, mille raam on konstrueeritud nii ette monteeritud laadurkopa kui ka taha monteeritud pöördkopaga ekskavaatori tööseadme kandmiseks. Kui kasutatakse pöördkoppa, siis kaevab masin tavaliselt allpool seisutasandit pöördkopa liikumisega masina suunas. Pöördkopp tõstab, pöörab ja tühjendab kopa, kui masin on paigal. Kui kasutatakse laadurkoppa, siis masin laadib või kaevab masina edasiliikumisel, seejärel tõstab, transpordib ja tühjendab kopa.

22. Ümbertöödeldava klaasi kogumiskonteiner

Suvalisest materjalist konteiner, mida kasutatakse pudelite kogumiseks. Konteineril on vähemalt üks ava pudelite sissepanemiseks ja teine konteineri tühjendamiseks.

23. Greider (teehöövel)

Iseliikuv ratastega masin, millel on esimeste ja tagumiste telgede vahel seadistatav tasandustera, mis lõikab, teisaldab ja laotab pinnast harilikult tasandamise eesmärkidel.

24. Sisepõlemismootoriga murutrimmer/muruserva trimmer

Sisepõlemismootoriga käitatav, kantav, kätega hoitav seade, mis on varustatud painduvast nöörist, jõhvist või samalaadsetest materjalidest painduvate lõikeelementidega, mis ei ole metallist, aga pöörlevad nagu lõiketerad, ja mis on ette nähtud umbrohu, muru või selletaolise pehme taimestiku niitmiseks. Lõikeseade töötab ligikaudu paralleelselt maapinnaga (murutrimmerid) või risti sellega (muru serva trimmerid).

25. Hekipügamismasin

Kätega hoitav, lahutamatu jõuseadmega varustatud seade, mis on ette nähtud ühele operaatorile hekkide ja põõsaste pügamiseks ühe või mitme edasi-tagasi liikuva lõiketera abil.

26. Kõrgsurvepesur

Sõiduk, mis on varustatud seadmega näiteks kanalisatsioonitorude puhastamiseks kõrgsurve veejoa abil. Seade võib olla paigutatud kas sobivale šassiile või ühendatud tema enda šassii konstruktsiooniga. Seade võib olla fikseeritud või demonteeritav nagu vahetatava kere puhul.

27. Kõrgsurve veejoa masin

Düüsidega või teiste kiirust suurendavate avadega masin, millest vesi ja sellele lisatud aine väljub vaba joana. Kõrgsurve veejoa masinad koosnevad põhiliselt ajamist, survegeneraatorist, voolikutest, pihustus-seadmetest, ohutusmehhanismidest, kontroll- ja mõõteseadmetest. Kõrgsurve veejoa masin võib olla mobiilne või statsionaarne:

—

mobiilsed kõrgsurve veejoa masinad on liikuvad, kergelt transporditavad, ette nähtud erinevatel kohtadel kasutamiseks ja seepärast üldiselt varustatud oma šassiiga või paigutatud sõidukile; varustuse kõik vajalikud voolikud on painduvad ja kergelt lahtivõetavad,

—

statsionaarseid kõrgsurve veejoa masinaid on ette nähtud kasutada ühel kohal pika aja jooksul, aga neid on sobivate vahenditega võimalik teisaldada; enamasti on need lohistatavad või karkassile paigutatavad ja nende voolikud on võimalik lahti võtta.

28. Hüdrauliline vasar

Seade, mis kasutab baasmasina hüdraulilist jõuallikat, et kiirendada (vahel gaasi abil) tööelementi liigutavat kolbi. Kolvi liikumise kineetiline energia suunatakse tööelemendi kaudu materjalisse ja see põhjustab materjali purunemise. Hüdraulilised vasarad vajavad funktsioneerimiseks rõhu all olevat õli. Kompleksset seadet baasmasin/vasar juhib operaator, kes istub tavaliselt baasmasina kabiinis.

29. Hüdrauliline pumbajaam

Iga masin, mis surub vedelikke suurema rõhuni kui sisendrõhk, ja on kasutatav vahetatavate tööseadmetega. Selle koosseisus on jõuallikas, pump, reservuaar (võib ka puududa) ja abivahendid (kontrollseadeldised, õlirõhu kaitseventiil).

30. Vuugilõikur

Mobiilne masin, mis on ette nähtud soonte lõikamiseks betooni, asfalti ja nendesarnastesse teekatetesse. Lõikeriistaks on suure kiirusega pöörlev ketas. Vuugilõikurid on

—

käsitsi liigutatavad,

—

käsitsi, mehaanilise abiga või

—

jõuseadme abil liikuvad.

31. Laadurkopaga prügilatihendaja

Iseliikuv ratastega tihendusmasin, millele on ette monteeritud laadija tõstemehhanismiga frontaalkopp. Masinal on terasvaltsid eelkõige pinnase (mulla), prügila ja sanitaarjäätmete tihendamiseks, teisaldamiseks, tasandamiseks ja laadimiseks.

32. Muruniiduk

Lükatav või kaasasõitva juhiga masin muru niitmiseks või masin rohtu lõikava lisaseadmega, kus lõikeelement töötab ligikaudu maapinnaga paralleelselt ja kasutab maapinda lõikekõrguse määramiseks rataste, õhupadja või kopeertalla abil ning on varustatud sisepõlemis- või elektrimootoriga. Lõikeseadmeks on:

—

jäik lõikeelement,

—

kiududest või muust materjalist kui metall valmistatud vabalt pöörlevad lõikurid, mille igaühe kineetiline energia on üle 10 J; kineetiline energia on määratletud vastavalt EN 786:1997, lisa B.

Muruniiduk võib ka olla lükatav või kaasasõitva juhiga masin või rohtu lõikava lisaseadmega masin, kus lõikeelement pöörleb horisontaalse telje ümber, lõigates statsionaarse lõikelati või noaga (silinderniiduk).

33. Elektriline murutrimmer/muruserva trimmer

Elektrimootoriga, lükatav või käes hoitav muruniidumasin kiududest või muust materjalist kui metall valmistatud vabalt pöörlevate lõikuritega, mille igaühe kineetiline energia on kuni 10 J, ja mis on ette nähtud muru või samalaadse pehme taimestiku niitmiseks. Lõikeseade töötab ligikaudu paralleelselt maapinnaga (murutrimmerid) või risti sellega (muruserva trimmerid). Kineetiline energia on määratletud vastavalt EN 786:1997, lisa B.

34. Lehepuhur

Mootori jõul töötav masin muru, jalgteede, teede, tänavate jne puhastamiseks lehtedest ja muust materjalist suure kiirusega liikuva õhujoa abil. See võib olla kantav (käeshoitav) või mittekantav, kuid liikuv.

35. Lehekogur

Mootori jõul töötav masin lehtede ja muu prügi kogumiseks imiseadme abil, koosneb masina sees vaakumit tekitavast jõuallikast, imiotsikust ja konteinerist kogutud materjali jaoks. Lehekogur võib olla kantav (käeshoitav) või mittekantav, kuid liikuv.

36. Sisepõlemismootori, kraanaseadme ja vastukaaluga veoauto

Ratastel, sisepõlemismootoriga varustatud tõsteveoautod vastukaalu ja tõsteseadmega (mast, teleskoopnool või liigendnool). Need võivad olla:

—

maastikuveomasinad (ratastel, vastukaaluga veomasinad, mis on ette nähtud eelkõige tegutsemiseks ettevalmistamata looduslikul pinnasel või segipööratud pinnasel, nt ehitusplatsidel),

—

teised vastukaaluga tõsteveomasinad, välja arvatud konteinerite jaoks ettenähtud.

37. Laadur

Iseliikuv ratastel või roomikutel masin, mille esiosale on monteeritud kopa tõstemehhanism koos kopa kallutusmehhanismiga ning mis masina edasi liikudes kaevab, laadib, transpordib, tõstab ja laadib maha materjali.

38. Iseliikuv kraana

Oma jõuseadmega noolkraana, mis on võimeline liikuma koormaga või ilma, vajamata selleks kindlaid liikumisteid, ja mille stabiilsuse tagab raskusjõud. Kraana liigub ratastel või roomikutel või muul moel. Tööasendis võib see olla toetatud tugikäppadega või muude abivahenditega, mis suurendavad ta stabiilsust. Iseliikuva kraana ülemine osa võib olla täispöördeline, piiratud pöördeulatusega või mittepöörduv. Kraanal on tavaliselt üks või mitu vintsi ja/või hüdrosilindriga nool raskuse tõstmiseks ja langetamiseks. Iseliikuvad kraanad on varustatud kas teleskoopnoolega, liigendnoolega, sõrestiknoolega või nende kombinatsiooniga sellise arvestusega, et need oleksid hõlpsasti allalastavad. Tõstetavad raskused on riputatud noole külge konksutraaversi või muu eriotstarbelise raskuste tõstmise lisaseadmega.

39. Mobiilne prügikonteiner

Asjakohaselt kavandatud ratastel konteiner, mis on ette nähtud ajutiseks prügihoidmiseks ja varustatud kaanega.

40. Motoplokk (mootorkultivaator)

Liikurmasin, mis on ette nähtud käies juhtimiseks ja on

—

tugiratastega või ilma ning mille tööelement toimib nagu kobestamisvahend ja kindlustab masina edasiliikumise (mootorkultivaator),

—

edasiveetav ühe või mitme otseselt mootorilt käitatava rattaga ning varustatud kobestamisseadmega (veoratastega mootorkultivaator).

41. Teekattematerjalide laotur

Liikuv tee-ehitusmasin, mida kasutatakse tee ehitusmaterjalide (bituumensegud, betoon ja kruus) kihtide laotamiseks teele. Sellised laoturid võivad olla varustatud kõrgtihenduse tasandusprussiga.

42. Rammimisseade

Vaiade paigaldamise ja väljatõmbamise seade või masinate ja seadmete komplekt (löökvasar, väljatõmbajad, vibro- või staatilise toimega vaiade süvistajad ja väljatõmbajad), mille koosseisus võivad olla

—

rammimisseade, mis koosneb baasmasinast (roomikutel, ratastel või rööbastel), kiikuvast raamipukist ja juhtsüsteemist,

—

abivahendid, näiteks vaiapead, löögikaitsepead, äärikud, vaiapikendid, kinnitusrakised, vaia käsitsemise seadmed, vaia juhikud, mürakatted ja löögi ning vibratsiooni summutamisvahendid, jõuseadmed/generaatorid ja teenindava personali tõsteseadmed või -platvormid.

43. Torupaigaldaja

Roomikutel või ratastel liikurmasin, mis on ette nähtud torude käsitsemiseks ja paigaldamiseks ning torustiku seadmete kandmiseks. Masinal, mis on projekteeritud traktori baasil, on spetsiaalselt projekteeritud komponendid, nagu veermik, kere, vastukaal, nool ja tõstmise-langetamise mehhanism ning vertikaalselt pöörlev külgnool.

44. Roomiktraktor-lumesahk

Roomikutel liikurmasin, mida kasutatakse temale paigaldatud tööseadme abil lume ja jää teisaldamiseks.

45. Generaatorjaam (avariigeneraator)

Igasugune seade, mis koosneb sisepõlemismootorist ja selle poolt käivitatavast generaatorist, mis tagab püsiva varustatuse elektrienergiaga.

46. Tänavapühkimismasin

Pühkmete kogumismasin, millel on imisüsteem pühkmete sisseimemiseks, mis lähevad seejärel suure kiirusega liikuva õhujoa või mehaanilise kogumissüsteemi abil edasi prügi kogumispunkrisse. Pühkimis- ja kogumisseadmed võivad olla paigutatud veoauto šassiile või ühendatud tema konstruktsiooniga. Tööseade võib olla nii statsionaarne kui ka vahetatav.

47. Prügiveomasin

Sõiduk, mis on ette nähtud kodumajapidamise ja suuremõõtmeliste jäätmete kogumiseks ja transpordiks, kusjuures laadimine toimub konteinerite abil või käsitsi. Sõiduk võib olla varustatud tihendamisseadmega. Prügiveomasinal on kabiiniga šassii, mille peale on paigutatud kere. See võib olla varustatud konteinerit tõstva seadmega.

48. Teefrees (teekattefrees)

Liikurmasin, mida kasutatakse materjali eemaldamiseks sillutatud pindadelt mootori jõul töötava silindri abil, mille külge on kinnitatud lõiketerad; lõikamise ajal trummel pöörleb.

49. Pinnase kobestaja

Lükatav või kaasasõitva juhiga mootori jõul töötav masin, mis määrab lõikesügavuse maapinna järgi ja on varustatud agregaadiga, mis on sobiv aedade, parkide ja muude selliste alade murupinna lõhestamiseks või kobestamiseks.

50. Purustaja

Mootori jõul töötav masin, mis on ette nähtud kasutamiseks statsionaarselt, millel on üks või mitu lõikeseadet suuremõõduliste orgaaniliste materjalide peenestamiseks. Enamasti koosneb see täiteavast (mida võib hoida rakis), mille kaudu materjal sisestatakse, seadmest, mis purustab materjali ükskõik mis meetodil (lõikamine, raiumine, muljumine jne), ja tühjenduskaldrennist, mille kaudu peenestatud materjal väljub. Juurde võib olla lisatud kogumisseade.

51. Rootorlumekoristaja

Masin, mille abil koristatakse lumi liikumisteedelt pöörleva seadise abil, mis paneb lume liikvele, ja ventilaatorite abil, mis eemaldavad selle.

52. Assenisaator

Sõiduk, mis on varustatud seadmega, mis vaakumi abil kogub vett, muda, kõntsa, jäätmeid või muud sellist materjali kanalisatsioonitorustikest või analoogilistest seadmetest. Seade võib olla paigutatud veoauto šassiile või ühendatud tema enda konstruktsiooniga. Seadmed võivad olla nii statsionaarsed kui ka vahetatavad.

53. Tornkraana

Pöörlev noolkraana, mille nool asub tööasendis vertikaalselt oleva torni ülemises osas. Jõuseadmega varustatud seade raskuste tõstmiseks, langetamiseks, ümberpaigutamiseks tõsteraadiuse muutmise, pöördumise ja kogu seadme liikumise abil. Eri tüüpi tornkraanad teostavad mitmeid, kuid mitte tingimata kõiki neid liikumisi. Tornkraana võib olla statsionaarne, horisontaalselt liikuv või roniv.

54. Tranšee-ekskavaator

Roomikutel või ratastel, kaasasõitva juhiga või käies juhitav liikurmasin, millel on ette või taha paigaldatud kaevemehhanism ja seadis, mis on ette nähtud eelkõige tranšeede kaevamiseks pideva tööprotsessina masina liikumise ajal.

55. Betoonisegisti

Betoonisegistiga varustatud veoauto valmissegatud kuivbetoonsegu transportimiseks betoonitehasest ehitusplatsile; veoauto liikumise ajal võib trummel pöörelda või seista paigal. Trummel tühjendatakse ehitusplatsil trumli pöörlemise teel. Trummel pannakse pöörlema veoauto põhimootori või lisamootori abil.

56. Veepumbajaam (veepump)

Masin, mis koosneb veepumbast endast ja ajamisüsteemist. Veepump on masin vee tõstmiseks madalamalt energiatasemelt kõrgemale.

57. Keevitusgeneraator

Pöörlev seade, mis toodab keevitusvoolu.

II LISA EÜ VASTAVUSDEKLARATSIOON

II LISA

EÜ VASTAVUSDEKLARATSIOON

EÜ vastavusdeklaratsioon peab sisaldama järgmisi üksikasju:

—

valmistaja või tema ühenduses asuva volitatud esindaja nimi ja aadress,

—

tehnilist dokumentatsiooni säilitava isiku nimi ja aadress,

—

seadme kirjeldus,

—

järgitud vastavushindamise protseduur ja vajaduse korral asjaga tegelenud teavitatud asutuse nimi ja aadress,

—

seda tüüpi esindava seadme mõõdetud helivõimsuse tase,

—

selle seadme garanteeritud helivõimsuse tase,

—

viide käesolevale direktiivile,

—

deklaratsioon, et seade vastab käesoleva direktiivi nõuetele,

—

kui vaja, vastavusdeklaratsioon(id) ja viited teistele ühenduse direktiividele, mida on kohaldatud,

—

deklareerimise koht ja kuupäev,

—

andmed selle isiku kohta, kes on volitatud juriidiliselt siduvale deklaratsioonile valmistaja või tema ühenduses asuva volitatud esindaja eest alla kirjutama.

III LISA

VÄLITINGIMUSTES KASUTATAVATE SEADMETE TEKITATAVA ÕHUMÜRA MÕÕTMISE MEETODID

Sissejuhatus

Käesolev lisa sisaldab õhumüra mõõtmise meetodeid, mida kasutatakse välitingimustes kasutatavate seadmete helivõimsustaseme määramiseks.

Käesoleva lisa A osas on sätestatud müraemissiooni põhistandard ja selle üldised täiendused, mille alusel mõõdetakse müraallikat ümbritseval mõõtepinnal helirõhutaset ja arvutatakse selle allika tekitatud helivõimsustase.

Käesoleva lisa B osas on sätestatud seadmepõhine mürakatse eeskiri, mis esitatakse kas viitena konkreetsele standardile või kohaldatavate katse- ja töötingimuste kirjeldusena, mille hulka kuulub:

a)

katsekeskkond;

b)

keskkonnakorrektsiooni (K2A) väärtus;

c)

mõõtepinna kuju ja mõõtmed,

d)

kasutatavate mikrofonide arv ja asukohad,

e)

nõuded seadme paigalduse kohta,

f)

summaarse helivõimsustaseme arvutamise meetod, kui tuleb teha mitu katset eri töötingimustes.

Teatavat tüüpi seadmete katsetamisel kasutavad liidu tootjad või nende volitatud esindajad müra põhistandardit ja käesoleva lisa A osa üldisi täiendusi ning B osas sätestatud seadmepõhist mürakatse eeskirja. B osas esitatud mürakatse eeskirjade otstarve on täiendada A osas sätestatud tehnilist kirjeldust, võttes arvesse eri seadmekategooriate omadusi. Kui B osas esitatud mürakatse eeskirjadega on ette nähtud võimalus valida erinevate alternatiivsete tehniliste lahenduste vahel, kasutavad liidu tootjad või nende volitatud esindajad A osas sätestatud tehnilisele kirjeldusele vastavaid lahendusi. A ja B osa vahelise vastuolu korral on ülimuslikud B osa sätted.

Kui mõne seadmekategooria seadmemudeli suhtes B osas või selles osutatud standardites sätestatud mürakatse eeskirju ei kohaldata, määravad liidu tootjad või nende volitatud esindajad garanteeritud helivõimsustaseme vastavalt A osas osutatud müra põhistandardile ja kohaldatavatele lisadele.

Kui käesolevas lisas või III lisa versioonis, mida kohaldati enne 22. mai 2025 sätestatud müramõõtmismeetodite kasutamine põhjustaks toote nõuetele vastavuse kaks erinevat olukorda, st seadme garanteeritud helivõimsustase ületab ühe meetodiga arvutatult artiklis 12 sätestatud lubatud helivõimsustaseme, kuid teise meetodi korral mitte, määravad liidu tootjad või nende volitatud esindajad artiklis 12 loetletud seadmete mõõdetud helivõimsustaseme ja garanteeritud helivõimsustaseme vastavalt meetoditele, mis on sätestatud III lisa versioonis, mida kohaldati enne 22. mai 2025, kuni artiklis 12 sätestatud lubatud helivõimsustasemed on muudetud. Sellisel juhul kasutavad teavitatud asutused ja turujärelevalveasutused ka meetodit, mis on sätestatud III lisa versioonis, mida kohaldati enne 22. mai 2025, et teha mürakatseid, kui need on nõutavad kohaldatavas vastavushindamismenetluses.

A OSA

MÜRA PÕHISTANDARD

Liidu tootjad või nende volitatud esindajad kasutavad helivõimsustaseme LWA mõõtmiseks müra põhistandardit EN ISO 3744:2010, arvestades A osas sätestatud üldisi täiendusi. Liidu tootjad või nende volitatud esindajad kohaldavad kõiki standardi EN ISO 3744:2010 punkte, kui A osas või käesoleva lisa B osas esitatud mürakatse eeskirjas ei ole sätestatud teisiti.

1. Müraallika käitamine katse ajal

1.1. Ventilaatori kiirus

Kõik seadme mootorile või selle hüdrosüsteemile paigaldatud ventilaatorid peavad katse ajal töötama. Liidu tootjad või nende volitatud esindajad määravad ventilaatori kiiruse vastavalt punktide a–d nõuetele, märgivad ventilaatori kiiruse katseprotokolli ja kasutavad seda edasistes mõõtmistes. Ventilaatorid ei tohi katsete ajal töötada tagurpidirežiimis.

a)

Ventilaatori ajam, mis on otse ühendatud mootori või hüdrosüsteemiga

Ventilaatori ajam, mis on otse ühendatud mootori või selle hüdrosüsteemiga, peab katse ajal töötama.

b)

Ventilaatori ajam mitme erineva kiirusega

Ventilaatorit, millel on mitu erinevat töökiirust, katsetatakse ühel järgmistest viisidest:

i)

selle maksimaalsel töökiirusel või

ii)

esimesel katsel on ventilaator seatud nullkiirusele ja teisel katsel on ventilaator seatud maksimumkiirusele.

Punkti ii kohaldamisel arvutatakse saadud pinna A-sageduskorrektsiooniga helirõhutase LpA, ühendades mõlemad katsetulemused järgmise valemi abil:

▼C2

LpA = 10 lg (0,3 × 100,1 LpA, 0 % + 0,7 × 100,1 LpA,100 %)

▼M4

kus

—

LpA,0 % on pinna A-sageduskorrektsiooniga helirõhutase, mis on mõõdetud ventilaatori nullkiirusel;

—

LpA,100 % on pinna A-sageduskorrektsiooniga helirõhutase, mis on mõõdetud ventilaatori maksimumkiirusel.

c)

Ventilaatori ajam sujuvalt muudetava kiirusega

Kui ventilaator töötab sujuvalt muudetava kiirusega, tehakse katse kas vastavalt punkti 1.1 alapunktile b või ventilaatori kiirusel vähemalt 70 % maksimumkiirusest.

Viskostaatilised ventilaatorid, mida reguleeritakse automaatselt mootori temperatuuriga, loetakse töötavaks sujuvalt muudetaval kiirusel, olenemata sellest, kust juhtsignaal pärineb;

d)

Rohkem kui ühe ventilaatoriga seadmed

Kui masinal on rohkem kui üks ventilaator, peavad kõik ventilaatorid töötama vastavalt kas punktis a, b või c sätestatud tingimustel.

1.2. Jõumasinaga seadme katsetamine koormuseta

Enne koormuseta jõumasinate tekitatava müra mõõtmist soojendavad liidu tootjad või nende volitatud esindajad seadme mootorit ja hüdrosüsteemi vastavalt kasutusjuhendile ning järgivad ohutusnõudeid.

Liidu tootjad või nende volitatud esindajad mõõdavad müra liikumatu seadmega, tööseadmeid ja liikurmehhanismi kasutamata. Mõõtmise tarbeks töötab mootor tühikäigul ( 6 ) mitte vähem kui nimikiirusel, mis vastab nimivõimsusele ( 7 ).

Kui masinat varustatakse energiaga generaatori või võrguvoolu abil, siis toitevoolu sagedus, mis on ette nähtud tootja poolt, peab olema stabiilne täpsusega ± 1 Hz, kui masin on varustatud asünkroonmootoriga, ja toitepinge peab olema täpsusega ± 1 % nimipingest, kui masin on varustatud kommutaatormootoriga. Toitepinget mõõdetakse mitte-eemaldatava kaabli või juhtme pistikul või eemaldatava kaabli korral masina sisendil. Generaatori toitevoolu lainekuju peab olema lähedane sellele, mida saadakse vooluvõrgust.

Kui masinal on mitu pingevahemikku, teevad liidu tootjad või nende volitatud esindajad mõõtmised kõrgeimas märgistatud pingevahemikus. Kui pingevahemik on 220–240 V, tehakse katse 230 V juures.

Kui masin töötab ühe või mitme aku abil, peab aku olema laetud vähemalt 70 % ulatuses selle mahutavusest.

Kasutatava nimikiiruse ja vastava netovõimsuse esitab seadme tootja või tema volitatud esindaja liidus katsearuandes.

Kui seadmel on mitu mootorit, peavad need mõõtmiste ajal töötama samaaegselt. Kui see ei ole võimalik, mõõdetakse iga võimaliku mootorikombinatsiooni mürataset.

1.3. Jõumasinaga seadme katsetamine koormusega

Enne koormatud mootoriga seadmete tekitatava müra mõõtmist soojendavad liidu tootjad või nende volitatud esindajad seadme mootori (ajamisüsteemi) ja hüdrosüsteemi vastavalt kasutusjuhendile üles ning järgivad ohutusnõudeid. Liidu tootjad või nende volitatud esindajad ei tohi mõõtmise ajal kasutada signaalseadmeid, näiteks hoiatussignaali või tagurdussignaali.

Liidu tootjad või nende volitatud esindajad registreerivad mõõtmise ajal seadme pöörlemis- või liikumiskiiruse ja märgivad selle katseprotokolli.

Kui seadmed on varustatud mitme mootori või agregaadiga, peavad need mootorid või agregaadid töötama mõõtmiste ajal samaaegselt. Kui see ei ole võimalik, mõõdavad tootjad iga võimaliku mootorite või agregaatide kombinatsiooni müra.

Liidu tootjad või nende volitatud esindajad kehtestavad iga koormusega seadmetüübi jaoks konkreetsed käitamistingimused. Konkreetsetes käitamistingimustes peab võimaluse korral tekkima tegelikele töötingimustele sarnane mõju ja pinge.

1.4. Käsiseadmete katsetamine

Liidu tootjad või nende volitatud esindajad kehtestavad igat liiki käsiseadmetele tavapärased töötingimused, mille mõju ja pinge oleks sarnane tegelike töötingimustega.

2. Pinna helirõhutaseme kindlakstegemine

Liidu tootjad või nende volitatud esindajad mõõdavad pinna helirõhutaset vähemalt kolm korda. Kui vähemalt kaks mõõdetud väärtustest ei erine üle 1 dB, ei ole rohkem mõõtmisi vaja teha. Kui see nii ei ole, jätkavad liidu tootjad või nende volitatud esindajad mõõtmisi seni, kuni nad saavad kaks väärtust, mis ei erine teineteisest rohkem kui 1 dB võrra. Pinna A-sageduskorrektsiooniga helirõhutase, mida liidu tootjad või nende volitatud esindajad helivõimsustaseme arvutamiseks kasutavad, on kahe teineteisest mitte üle 1 dB erineva suurima väärtuse aritmeetiline keskmine.

Võimaluse korral mõõdavad liidu tootjad või nende volitatud esindajad müra kõigis mikrofoni asukohtades üheaegselt. See on eriti tähtis dünaamiliste katsete puhul. Kui see ei ole võimalik, pööravad liidu tootjad või nende volitatud esindajad erilist tähelepanu sellele, et tagada katsekeskkonnas stabiilsed tingimused ning minimeerida soovimatuid kõikumisi masina või muude tegurite tekitatavas müras, sealhulgas taustmüra ja tuule kiirus.

3. Esitatav teave

Katsearuanne, mida nõutakse V lisa punktis 3, VI lisa punktis 3, VII lisa punktis 2 ning VIII lisa punktides 3.1 ja 3.3 sätestatud tehnilises dokumentatsioonis, peab sisaldama katsetatava müraallika identifitseerimiseks vajalikke tehnilisi andmeid, mürakatse eeskirja ning katses kasutatud ja selle käigus saadud akustilisi andmeid.

Katsetatava müraallika A-sageduskorrektsiooniga helivõimsustase esitatakse ümardatuna lähima täisarvuni (alla 0,5 ümardatakse väiksema täisarvuni; 0,5 ja üle selle ümardatakse suurema täisarvuni).

Kui liidu tootjad või nende volitatud esindajad kasutavad helivõimsuse taseme määramiseks käesoleva lisa sissejuhatuse viimases lõigus sätestatud põhjustel ja tingimustel meetodeid, mis on sätestatud III lisa versioonis, mida kohaldati enne 22. mai 2025, registreerivad liidu tootjad või nende volitatud esindajad katseprotokollis andmed mõlemat liiki meetodite kohaselt tehtud mõõtmiste kohta, st meetodid, mis on sätestatud III lisa versioonis, mida kohaldati enne 22. mai 2025, ja käesolevas lisas sätestatud meetodid.

Selliste seadmemudelite puhul, millest esimene lasti turule või võeti kasutusele enne 22. mai 2025, aktsepteerivad asjaomased riiklikud asutused ja teavitatud asutused käesoleva direktiivi artikli 14 lõikes 1 osutatud menetluste kohase vastavushindamise tarbeks ja selliste toodete tehnilise dokumentatsiooni nõuete täitmiseks, nagu on sätestatud käesoleva direktiivi V lisa punktis 3, VI lisa punktis 3, VII lisa punktis 2 ning VIII lisa punktides 3.1 ja 3.3, kuni 22. mai 2025 tehnilisi aruandeid müra mõõtmise kohta meetodite kohaselt, mis on sätestatud III lisa versioonis, mida kohaldati enne 22. mai 2028.

4. Keskkonnakorrektsioon K2A

Liidu tootjad või nende volitatud esindajad määravad keskkonnakorrektsiooni K2A vastavalt standardi EN ISO 3744:2010 punktile 4.3.

Kui K2A ≤ 0,5 dB, võib selle jätta arvestamata.

Kui K2A > 4 dB, ei vasta katsekeskkond käesoleva direktiivi nõuetele ja seda tuleb muuta.

Liidu tootjad või nende volitatud esindajad kasutavad keskkonnakorrektsiooni tehnilist kirjeldust, mis on sätestatud käesoleva lisa B osas osutatud eriseadmete mürakatse eeskirjas, kui selline tehniline kirjeldus on olemas.

B OSA

ERISEADMETE MÜRAKATSE EESKIRI

0. SEADMED, MIDA KATSETATAKSE KOORMUSETA

Katsetamispiirkond

Heli peegeldav pind betoonkatte või mittepoorse asfaltkattega

Keskkonnakorrektsioon K2A

K2A = 0

Mõõtepind/mikrofoni asukohtade arv/mõõtekaugus

a)

Kui baasrööptahuka suurim mõõde ei ületa 8 m:

poolkera/kuus mikrofoni asukohta vastavalt standardi EN ISO 3744:2010 F lisale.

b)

Kui baasrööptahuka suurim mõõde ületab 8 m: rööptahukas vastavalt standardile EN ISO 3744:2010 mõõtekaugusega

d = 1 m

Katsed koormuseta

Mürakatsed tehakse vastavalt käesoleva lisa A osa punktile 1.2.

Vaatlusaeg/summaarse helivõimsustaseme määramine mitmesuguste töötingimuste korral

Vaatlusaeg peab olema vähemalt 15 sekundit või vähemalt kolm masina töötsüklit.

1. TÕSTETAVAD SISEPÕLEMISMOOTORIGA TÖÖLAVAD

EN 280–1:2022, punkt 4.12.2

2. VÕSALÕIKURID

EN ISO 22868:2021

3. EHITUSTÕSTUKID KAUPADE VEOKS

Vt nr 0.

Mootori geomeetriline keskpunkt asetatakse poolkera keskpunkti kohale. Tõstuk liigub koormuseta ja väljub vajaduse korral poolkerast punkti 1 suunas.

4. EHITUSE LINTSAED

EN ISO 19085-16:2021, punkt 6.2.2.

Kasutatakse standardil EN ISO 3744:2010 põhinevat mõõtemeetodit.

5. EHITUSE KETASSAEPINGID

Mõõtepind/mikrofoni asukohtade arv/mõõtekaugus

ISO 7960:1995, A lisa, mõõtekaugus d = 1 m

Katse koormusega

ISO 7960:1995, A lisa (ainult punkt A2(b))

Vaatlusaeg

ISO 7960:1995, A lisa.

6. KETTSAED, KANTAVAD

a) Sisepõlemismootoriga töötavad seadmed

EN ISO 22868:2021

b) Elektrimootoriga töötavad seadmed

EN 62841-4–1:2020, I lisa

7. KOMBINEERITUD KÕRGSURVE-UHTMISMASINAD JA ASSENISAATORID

Kui on võimalik töötada mõlema seadmega samaaegselt, tehakse seda vastavalt B osa punktidele nr 26 ja 52. Kui see pole võimalik, mõõdetakse müratasemed eraldi ja esitatakse kõrgemad väärtused.

8. TIHENDUSMASINAD

a) Vibroplaadid ja vibrorammid

EN 500–4: 2011, punkt 5.10.1

b) Rattad

EN 474–13:2022, punkt 4.6

9. KOMPRESSORID

EN ISO 2151:2008

Vaatlusaeg on vähemalt 15 sekundit.

10. KÄSISURUÕHUHAAMRID JA -KIRKAD

a) Sisepõlemismootoriga töötavad seadmed

Mõõtepind/mikrofoni asukohtade arv/mõõtekaugus

Poolkera/kuus mikrofoni asukohta vastavalt standardi EN ISO 3744:2010 F lisale ja järgmisele tabelile, sõltuvalt seadme massist, nagu on kirjas tabelis:

Seadme mass m (kg)

Poolkera raadius (m)

z mikrofoni asendite 2, 4, 6 ja 8 jaoks (m)

m < 10

m ≥ 10

2

4

0,75

1,50

Seadme paigaldamine

Kõiki seadmeid katsetatakse vertikaalasendis.

Kui katsetataval seadmel on õhu väljalaskeava, paigutatakse selle telg võrdsele kaugusele kahe mikrofoni asukohast. Toiteallika müra ei tohi mõjutada katsetatava seadme müra mõõtmist.

Seadme toestamine

Seade kinnitatakse katse ajaks maasse kaevatud ja betoneeritud süvendis olevasse kuubikujulisse betoonplokki paigutatud tugivahendi külge.

Katsete ajal võib seadme ja tugivahendi vahele paigutada terasest vahetüki. Vahetükk peab moodustama kindla ühenduse seadme ja tugivahendi vahel. Need nõuded on esitatud joonisel 10.1.

Ploki omadused

Plokk peab olema kuubikujuline, küljepikkusega 0,6 m ± 2 mm ja võimalikult korrapärane. See peab olema valmistatud sardbetoonist ja põhjalikult vibreeritud kuni 0,20 m kihtide kaupa, et vältida liigsettimist.

Betooni kvaliteet

Betooni kvaliteet peab vastama standardi EN 206:2013+A2:2021 kvaliteedile C 50/60.

Plokk sarrustatakse 8 mm läbimõõduga ribideta terasvarrastega, iga varras teistest eraldi; konstruktsiooni on selgitatud joonisel 10.2.

Tugivahend

Tugivahend kinnitatakse plokki ja see koosneb tambitsast, mille läbimõõt on 178–220 mm, ja tugivahendi padruniosast, mis on samasugune, nagu katsetatava seadme juures tavaliselt kasutatakse, ning vastab standardile ISO 1180:1983/Add 1:1985, kuid on küllalt pikk, et oleks võimalik praktilist katset teha.

Need kaks komponenti ühendatakse sobiva meetodiga tervikuks. Tugivahend kinnitatakse plokki nii, et tambitsa põhi oleks 0,30 m kaugusel ploki ülapinnast (vt joonis 10.2).

Plokk peab jääma mehhaaniliselt terveks, eriti punktis, kus tugivahend ja betoon puutuvad kokku. Enne ja pärast iga katset kontrollitakse, kas betooni kinnitatud tugivahend on betooniga kindlalt ühendatud.

Ploki paigutamine

Plokk paigutatakse süvendisse, mis on üleni betoneeritud ja kaetud kaitsva plaadiga vähemalt 100 kg/m2, nagu on näidatud joonisel 10.3, nii et kaitsva plaadi ülemine pind on maapinnaga ühetasane. Parasiitmüra vältimiseks isoleeritakse plokk süvendi põhjast ja külgedelt elastsete klotsidega, mille piirsagedus ei tohi olla suurem kui pool katsetatava seadme löögisagedust (lööki sekundis).

Tugivahendi padruni jaoks kaitsvas plaadis olev ava peab olema nii väike kui võimalik ja elastse helikindla tihendiga.

Katse koormusega

Katseseade ühendatakse tugivahendiga.

Seadet katsetatakse stabiilsetes tingimustes, kus akustiline stabiilsus on samasugune nagu tavakasutuses.

Katseseadet käitatakse maksimaalsel võimsusel, mis on määratud ostjale antavas juhendis.

Vaatlusaeg

Vaatlusaeg on vähemalt 15 sekundit.

Joonis 10.1

Vahetüki skeem

Joonis 10.2

Katseplokk

Joonis 10.3

Katseseade

Väärtus A peab olema selline, et kaitsev plaat, mis toetub elastsele klotsile J, oleks maapinnaga ühetasa.

b) Elektrimootoriga töötavad seadmed

EN IEC 62841-2–6:2020, EN IEC 62841-2–6:2020/A11:2020, I lisa, punkt I.2

c) Pneumaatiliselt või hüdrauliliselt käitatavad seadmed

sama, mis sisepõlemismootoriga käitatavatel seadmetel.

11. BETOONI- NING MÖRDISEGISTID

Katse koormusega

Segamisseadeldis (trummel) täidetakse nimimahutavuseni liivaga, mille terad on 0–3 mm ja niiskus 4–10 %.

Segamisseadeldis peab töötama vähemalt nimikiirusel.

Vaatlusaeg

Vaatlusaeg on vähemalt 15 sekundit.

12. EHITUSVINTSID

a) Sisepõlemismootoriga töötavad seadmed

Vt nr 0.

Mootori geomeetriline keskpunkt asetatakse poolkera keskpunkti kohale; vints ühendatakse, kuid koormust ei rakendata.

b) Elektrimootoriga töötavad seadmed

EN 14492-2:2019, M lisa

13. BETOONI JA MÖRDI VEDAMISE JA PRITSIMISE MASINAD

EN 12001:2012, C lisa

14. KONVEIERILINDID

Vt nr 0.

Mootori geomeetriline keskpunkt asetatakse poolkera keskpunkti kohale. Lint liigub koormuseta ja väljub vajaduse korral poolkerast punkti 1 suunas.

15. SÕIDUKITEL OLEVAD JAHUTUSSEADMED

Katse koormusega

Jahutusseadmed paigaldatakse tegelikku või simuleeritud laoruumi ning mürataset mõõdetakse statsionaarses asendis, nii et jahutusseadme kõrgus vastab ettenähtud paigaldusnõuetele, nagu on sätestatud ostjale antavas juhendis. Jahutusseadme jõuallikas töötab režiimis, mis tagab juhendis ettenähtud külmutuskompressori ja ventilaatori maksimaalse kiiruse. Kui jahutusseadme jõuallikas on veoki mootor, ei tohi katse käigus kasutada seda mootorit, vaid jahutusseade ühendatakse sobiva elektrilise jõuallikaga. Mõõtmise ajaks kõrvaldatakse veoki liikuvad osad.

Kui sõiduki kaubaruumi külmkambrisse paigaldatud jahutusseadmed võivad kasutada mitut jõuallikat, katsetatakse iga jõuallikat eraldi. Mõõtetulemustes peab kajastuma vähemalt töörežiim, mille korral tekib maksimaalne helivõimsuse tase.

Vaatlusaeg

Vaatlusaeg on vähemalt 15 sekundit.

16. BULDOOSERID

ISO 6395:2008, kusjuures töö- ja katsetingimused on sätestatud selle standardi C lisas.

17. PUURTORNID

a) Mobiilsed puurtornid

EN 16228-2:2014+A1:2021, punkt 5.12

b) Suundpuurimisseadmed

EN 16228-3:2014+A1:2021, punkt 5.15

c) Vahetatavad abiseadmed puurimiseks

EN 16228-7:2014+A1:2021, punkt 5.3

d) Muud puurimisseadmed

EN 16228-1:2014+A1:2021, punkt 5.27.2.2

18. KALLURAUTOD

ISO 6395:2008, kusjuures töö- ja katsetingimused on sätestatud selle standardi F lisas.

19. SEADMED VEOKITELE PAIGUTATUD SILODE JA TSISTERNIDE TÄITMISEKS JA TÜHJENDAMISEKS

Kompressorite ja vaakumpumpade kohta vt nr 9.

Vedelikupumpade kohta vt nr 56.

20. EKSKAVAATORID

ISO 6395:2008, kusjuures töö- ja katsetingimused on sätestatud selle standardi B lisas.

21. EKSKAVAATOR-LAADURID

ISO 6395:2008, kusjuures töö- ja katsetingimused on sätestatud selle standardi E lisas.

22. ÜMBERTÖÖDELDAVA KLAASI KOGUMISKONTEINERID

Selle mürakatse eeskirja kohaselt kasutatakse mikrofoni asukohtades helirõhutaseme mõõtmiseks üksiku mürasündmuse ajas integreeritud helirõhutaset LE, nagu on määratletud EN ISO 3744:2010 punktis 3.4.

Keskkonnakorrektsioon K2A

Mõõtmised välitingimustes

K2A = 0

Mõõtmised ruumis

Konstandi K2A väärtus, mis on määratud EN ISO 3744:2010 A lisa kohaselt, peab olema ≤ 2,0 dB ja sel juhul jäetakse K2A arvestamata.

Töötamistingimused katse ajal

Müra mõõdetakse täieliku tsükli kestel, mille alguses on konteiner tühi ja mille lõpus on sellesse visatud 120 pudelit.

Klaaspudelid määratletakse järgmiselt:

—

maht: 75 cl;

—

mass: 370 ± 30 g.

Operaator hoiab iga pudelit kaelast, põhi täiteava poole, ja lükkab selle õrnalt täiteavast läbi konteineri keskme suunas, vältides võimaluse korral pudeli puutumist vastu seinu. Pudelite viskamiseks kasutatakse vaid üht täiteava, mis asub mikrofoni asendile 12 kõige lähemal.

Vaatlusaeg/summaarse helivõimsustaseme määramine mitmesuguste töötingimuste korral

Üksiku mürasündmuse ajas integreeritud A-sageduskorrektsiooniga helirõhutase mõõdetakse kuues mikrofoni asukohas korraga iga konteinerisse visatud klaaspudeli puhul.

Üksiku mürasündmuse ajas integreeritud keskmine A-sageduskorrektsiooniga helivõimsustase üle kogu mõõtepinna arvutatakse vastavalt standardi EN ISO 3744:2010 punktile 8.2.2.

Üksiku mürasündmuse ajas integreeritud keskmine A-sageduskorrektsiooniga helirõhutase kõigi 120 klaaspudeli kohta arvutatakse üksikute mürasündmuste A-sageduskorrektsiooniga ajas integreeritud helirõhutasemete logaritmilise keskmisena üle kogu mõõtepinna.

23. GREIDERID

ISO 6395:2008, kusjuures töö- ja katsetingimused on sätestatud selle standardi G lisas.

24. MURUTRIMMERID/MURUSERVATRIMMERID

Vt nr 2.

25. HEKITRIMMERID

a) Sisepõlemismootoriga töötavad seadmed

EN ISO 22868:2021

b) Elektrimootoriga töötavad seadmed

EN IEC 62841-4–2:2019, I lisa punkt I.2

26. KÕRGSURVE-UHTMISMASINAD

Katse koormusega

Kõrgusurve-uhtmismasinat katsetatakse paigalseisul. Mootor ja abiseadmed töötavad tootja poolt seadmete tööks ettenähtud kiirusel. Kõrgsurvepumbad pannakse tööle tootja poolt ettenähtud maksimumkiirusel ja -rõhul. Sobivat otsakut kasutades hoitakse rõhulangetusklapp täpselt reageerimispunktis. Veejoa müra otsakus ei tohi mõjutada mõõtetulemusi.

Vaatlusaeg

Vaatlusaeg on vähemalt 30 sekundit.

27. KÕRGSURVEPESURID

a) Seadmed nimirõhuga ≤ 35 MPa

EN 60335-2–79:2012, CC lisa

b) Seadmed nimirõhuga > 35 MPa

EN 1829-1:2010, punkt 6.8

28. HÜDRAULILISED VASARAD

Mõõtepind/mikrofoni asukohtade arv/mõõtekaugus

Poolkera/kuus mikrofoni asukohta vastavalt standardi EN ISO 3744:2010 F lisale,/r = 10 m

Seadme paigaldamine

Katseteks kinnitatakse hüdrauliline vasar kandurile ja kasutatakse spetsiaalset katseplokki. Joonisel 28.1 on esitatud selle parameetrid ja joonis 28.2 näitab kanduri asendit.

Kandur

Katsetatava vasara kandur peab vastama nõuetele, mis esitatakse vasara tehnilises kirjelduses, eriti kaaluvahemiku, hüdroväljundi võimsuse, õli vooluhulga ja tagasivoolutoru vasturõhu nõuetele.

Paigaldus

Mehhaaniline paigaldus ja ühendused (voolikud, torud jne) peavad vastama vasara tehnilistes andmetes esitatud nõuetele. Paigalduseks vajalike torude ja mitmesuguste mehhaaniliste komponentide põhjustatud oluline müra tuleb kõrvaldada. Kõigi komponentide ühendused peavad olema jäigad.

Vasara stabiilsus ja staatiline hoidejõud

Vasar kinnitatakse kindlalt kanduri külge, et see oleks sama stabiilne kui normaalsetes töötingimustes. Vasar peab töötama püstiasendis.

Instrument

Mõõtmistel kasutatakse nüri instrumenti. Instrumendi pikkus peab vastama joonisel 28.1 (katseplokk) esitatud nõuetele.

Katse koormusega

Hüdrosisendi võimsus ja õli vooluhulk

Hüdrovasara töötingimusi reguleeritakse vajaduse korral, mõõdetakse ja edastatakse andmed koos vastavate tehnilise spetsifikatsiooni näitajatega. Katsetatavat vasarat kasutatakse nii, et saavutatakse 90 % või rohkem vasara maksimaalsest hüdrosisendi võimsusest ja õli vooluhulgast.

Tuleb jälgida, et ps ja Q mõõteahela mõõtemääramatus püsiks ± 5 % piires, nii et hüdrosisendi võimsuse saaks määrata täpsusega ± 10 %. Eeldades lineaarset korrelatsiooni hüdrosisendi võimsuse ja tekkiva helivõimsuse vahel, tähendaks see, et helivõimsustaseme määramise hälve on alla ± 0,4 dB.

Vasara võimsusele mõju avaldavad reguleeritavad komponendid

Kõigi salvestite, kesksete rõhuventiilide ja teiste võimalike reguleeritavate komponentide eelseadistamine peab jääma tehnilistes andmetes esitatud piiridesse. Kui valida saab rohkem kui ühe fikseeritud löögisageduse vahel, tehakse mõõtmised kõigi seadetega. Esitatakse maksimum- ja miinimumväärtused.

Suurused, mida tuleb mõõta

ps keskmine hüdrorõhk vasara töö ajal, mõõdetuna vähemalt 10 löögi põhjal;

Q sissevooluklapi õli vooluhulga keskmine väärtus, mõõdetuna samal ajal kui ps;

T õli temperatuur peab mõõtmiste ajal olema vahemikus +40 kuni +60 °C. Sissevooluklapi korpuse temperatuur peab enne mõõtmiste alustamist olema stabiliseerunud harilikul töötemperatuuril;

Pa kõigi salvestite eeltäidetud gaasi rõhud mõõdetakse staatilises olekus (sissevooluklapp ei tööta) stabiilsel keskkonnatemperatuuri +15 kuni +25 °C. Keskkonnatemperatuur ja salvesti eeltäidetud gaasi rõhk mõõdetakse ja registreeritakse koos.

Parameetrid, mida hinnatakse mõõdetud töötööparameetrite põhjal

PIN, vasara sissevooluklapi hüdrosisendi võimsus, PIN = ps × Q

Hüdraulilise toiterõhu mõõtmine, ps:

—

ps mõõdetakse vasara sisendavale nii lähedal kui võimalik;

—

ps mõõdetakse rõhumõõdikuga (minimaalne läbimõõt: 100 mm; täpsusklass ± 1,0 % FSO)

Vasara sissevooluklapi õli vooluhulk, Q

—

Q mõõdetakse nii, et toiterõhu voolik on vasara sissevooluklapile võimalikult lähedal;

—

Q mõõdetakse elektrilise kulumõõturiga (täpsusega ± 2,5 % vooluhulga lugemist).

Õlitemperatuuri mõõtepunkt, T

—

T mõõdetakse kanduri õlipaagi või vasaraga ühendatud hüdrovooliku juures. Mõõtepunkt märgitakse aruandesse.

—

Temperatuuri lugemi täpsus peab olema vahemikus ± 2 °C tegelikust väärtusest.

Vaatlusaeg/summaarse helivõimsustaseme määramine

Vaatlusaeg on vähemalt 15 sekundit.

Mõõtmisi korratakse kolm korda, vajaduse korral rohkem. Lõpptulemuseks võetakse aritmeetiline keskmine kahest suurimast väärtusest, mis ei erine teineteisest rohkem kui 1 dB.

Joonis 28.1

Joonis 28.2

Tähised

d Instrumendi läbimõõt (mm)

d1 Alasi läbimõõt, 1 200 ± 100 mm

d2 Alasi tugikonstruktsiooni siseläbimõõt, ≤ 1 800 mm

d3 Katseploki põhja läbimõõt, ≤ 2 200 mm

d4 Instrumendi avause läbimõõt põrandas, ≤ 350 mm

d5 Instrumendi tihendi läbimõõt, ≤ 1 000 mm

h1 Nähtav instrumendi pikkus korpuse alumise ääre ja instrumendi tihendi ülapinna vahel (mm) h1 = d ± d/2

h2 Instrumendi tihendi paksus üle põrandapinna, ≤ 20 mm (kui instrumendi tihend asub põranda sees, siis ei ole selle paksus piiratud; tihend võib olla valmistatud vahtkummist)

h3 Põrandapinna ja alasi ülapinna vaheline kaugus = 250 ± 50 mm

h4 Isoleeriva vahtkummist põrandatihendi paksus, ≤ 30 mm

h5 Alasi paksus, 350 ± 50 mm

h6 Instrumendi läbitungivus, ≤ 50 mm

Kui katseplokina kasutatakse teist järku pinda, siis on selle maksimaalne pikkus 0,89 × vastav läbimõõt.

Põranda ja alasi vahelise tühja ruumi võib täita elastse vahtkummiga või mõne muu heli neelava materjaliga, mille tihedus on < 220 kg/m3.

29. HÜDRAULILISED PUMBAJAAMAD

Seadme paigaldamine

Hüdrauliline pumbajaam paigaldatakse heli peegeldavale tasapinnale; jalastele kinnitatud hüdrauliline pumbajaam asetatakse 0,4 m kõrgustele tugedele, kui tootjapoolsed paigaldustingimused ei näe ette teisiti.

Katse koormusega

Katsete ajal instrumente hüdraulilise pumbajaamaga ei ühendata.

Hüdrauliline pumbajaam viiakse tööolukorda tootja määratud korras. See töötab oma nimikiirusel ja -rõhul. Nimikiirus ja nimirõhk peavad olema samad, mis ostjale antavas juhendis.

Vaatlusaeg

Vaatlusaeg on vähemalt 15 sekundit.

30. VUUGILÕIKURID

a) Jalakäija juhitavad põrandalõikemasinad

EN 13862:2021, punkt 4.10.2

b) Kantavad käeshoitavad sisepõlemismootoriga seadmed, mis on paigaldatud liikuvale alusele ja mida kasutatakse põrandalõikurina

EN ISO 19432-1:2020, punkt 4.19.2

c) Muud vuugilõikurid

Katse koormusega

Vuugilõikur varustatakse suurima võimaliku lõikekettaga, mille tootja on ette näinud ostjale antavas juhendis. Mootor peab töötama maksimumpööretel lõikeketta tühikäigul.

Vaatlusaeg

Vaatlusaeg on vähemalt 15 sekundit.

31. JÄÄTMETIHENDUSMASINAD

ISO 6395:2008, kusjuures töö- ja katsetingimused on sätestatud selle standardi H lisas.

32. MURUNIIDUKID

a) Sisepõlemismootoriga rootor- ja trummelmuruniidukid

EN ISO 5395-1:2013, EN ISO 5395-1:2013/A1:2018, punkt 4.3, teine taane

Keskkonnakorrektsioon K2A

Kui K2A ≤ 0,5 dB, võib selle jätta arvestamata.

b) Elektrimootoriga rootor- ja trummelmuruniidukid, millel on seisu- või istekoht juhi jaoks või mida juhib jalakäija

EN IEC 62841-4–3:2021, EN IEC 62841-4–3:2021/A11:2021, I lisa, punkt I.2

33. MURUTRIMMERID/MURUSERVATRIMMERID

EN 50636-2–91:2014, CC lisa

34. LEHEPUHURID

a) Sisepõlemismootoriga töötavad seadmed

EN ISO 22868:2021

b) Elektrimootoriga töötavad seadmed

EN 50636-2–100:2014, CC lisa

35. LEHEKOGURID

Vt nr 34.

36. KRAANASEADMEGA VEOKID

EN 12053:2001+A1:2008

37. LAADURID

ISO 6395:2008, kusjuures töö- ja katsetingimused on sätestatud selle standardi D lisas.

38. LIIKURKRAANAD

EN 13000:2010+A1:2014, punkt 5.3

39. MOBIILSED PRÜGIKONTEINERID

Katsetamispiirkond

—

Heli peegeldav pind betoonkatte või mittepoorse asfaltkattega

—

Laboriruum, kus heli peegeldava pinna kohal on vaba ruum

Keskkonnakorrektsioon K2A

Mõõtmine välitingimustes

K2A = 0

Mõõtmised siseruumis

Konstandi K2A väärtus, mis on määratud EN ISO 3744:2010 A lisa kohaselt, peab olema ≤ 2,0 dB ja sel juhul jäetakse K2A arvestamata.

Mõõtepind/mikrofoni asukohtade arv/mõõtekaugus

Poolkera/kuus mikrofoni asukohta vastavalt standardi EN ISO 3744:2010 F lisale,/r = 3 m

Töötamistingimused katse ajal

Kõik mõõtmised tehakse tühja konteineriga.

Katse nr 1: kaane vaba kinnilangemine konteineri korpusele

Et vältida mõõtmise mõjutamist, peab operaator seisma konteineri taga (hingede poolel). Kaas lastakse lahti keskkohast, et see kukkumisel ei kõverduks.

Mõõtmine koosneb järgmisest tsüklist, mida korratakse 20 korda:

—

kõigepealt tõstetakse kaas vertikaalasendisse;

—

kaas lastakse lahti ettepoole, võimaluse korral seda lükkamata, nii et operaator on liikumatult konteineri taga, kuni kaas on sulgunud;

—

pärast täielikku sulgumist tõstetakse kaas algasendisse.

Märkus. Kui vaja, võib operaator kaane tõstmiseks ajutiselt liikuda.

Katse nr 2: kaane täielik avamine

Et vähendada operaatori mõju mõõtmistele, peab ta seisma neljarattaliste konteinerite taga (hingede pool) või kaherattaliste konteinerite paremal küljel (mikrofoni asendite 10 ja 12 vahel). Kaas lastakse lahti selle keskkohast või võimalikult keskkoha lähedalt.

Et konteiner ei liiguks, blokeeritakse selle rattad katse ajaks. Kaherattaliste konteinerite puhul ja selleks, et vältida konteineri põrkumist, võib operaator toetada konteinerit, asetades käe selle ülaservale.

Mõõtmisel on järgmised tsüklid:

—

kõigepealt avatakse kaas horisontaalasendisse;

—

kaas lastakse lahti ilma seda lükkamata;

—

pärast täielikku avanemist ja enne võimalikku tagasipõrkamist tõstetakse kaas algasendisse.

Katse nr 3: konteineri veeretamine mööda kunstlikku ebatasast teed

Selle katse jaoks kasutatakse kunstlikku katserada, mis jäljendab ebatasast maapinda. Katserajaks on kaks paralleelset terasvõrgust riba (pikkusega 6 m ja laiusega 400 mm), mis on kinnitatud heli peegeldava pinna külge umbes iga 20 cm tagant. Ribadevahelist kaugust kohandatakse vastavalt konteineri tüübile, et rattad veereksid rajal kogu tee pikkuses. Paigaldamistingimused peavad kindlustama lameda pinna. Kui vaja, kinnitatakse rada maapinnale elastse materjaliga, et vältida parasiitmüra tekkimist.

Märkus. Iga riba võib koosneda mitmest 400 mm laiusest osast.

Nõuetekohase raja näidis on esitatud joonistel 39.1 ja 39.2. Operaator seisab kaane hingedepoolsel küljel.

Mõõtmine tehakse punktide A ja B vahel nii, et operaator veab konteinerit piki kunstlikku rada ühtlase kiirusega umbes 1 m/s (kaugus 4,24 m – vt joonis 39.3), kuni kaherattalise konteineri rattatelg või neljarattalise konteineri esirataste telg jõuab punkti A või punkti B. Seda tegevust korratakse kolm korda mõlemas suunas.

Katse käigus peab kaherattalise konteineri puhul nurk konteineri ja raja vahel olema 45°. Neljarattalise konteineri puhul peab operaator kindlustama kõigi rataste asjakohase kontakti rajaga.

Vaatlusaeg/summaarse helivõimsustaseme määramine mitmesuguste töötamistingimuste korral

Katsed nr 1 ja 2: Kaane vaba kinnilangemine konteineri korpusele ja kaane täielik avamine

Kui võimalik, tehakse mõõtmised kuues mikrofoni asukohas korraga. Vastasel juhul reastatakse igas mikrofoni asukohas mõõdetud helirõhutasemed kasvavas järjekorras ja arvutatakse helivõimsustasemed, ühendades iga mikrofoniga mõõdetud näitajad vastava reaga.

Üksiku mürasündmuse ajas integreeritud A-sageduskorrektsiooniga helirõhutase mõõdetakse igaühe kohta kaane 20 sulgemisest ja 20 avamisest igas mõõtepunktis. Helivõimsustasemed LWAshutting ja LWAopening arvutatakse saadud viie kõige suurema väärtuse ruutkeskmise põhjal.

Katse nr 3: Konteineri veeretamine mööda kunstlikku ebatasast teed

Vaatlusaeg T on võrdne ajaga, mida on vaja punktide A ja B vahelise maa läbimiseks mööda teed.

Helivõimsustase LWArolling on kuue üksteisest vähem kui 2 dB võrra erineva väärtuse keskmine. Kui kuus mõõtetulemust seda kriteeriumi ei täida, siis korratakse tsüklit nii palju kordi kui vaja.

Summaarne helivõimsustase arvutatakse nii:

LWA = 10 log 1/3 (100,1 LWAshutting + 100,1 LWAopening + 100,1 LWArolling)

Joonis 39.1

Veeretamistee joonis

Joonis 39.2

Veeretamistee ehitus ja paigaldamine

Joonis 39.3

Mõõtedistants

40. MOOTORKULTIVAATORID

Vt nr 32.

Instrument ühendatakse mõõtmise ajaks lahti või võetakse ära.

41. TEEKATTELAOTURID

EN 500–6:2006+A1:2008, punkt 5.17

42. RAMMIMISSEADE

a) Vundamendirajamisseadmed

EN 16228-4:2014+A1:2021, punkt 5.8

b) Vahetatavad abiseadmed vaiade paigaldamiseks

EN 16228-7:2014+A1:2021, punkt 5.3

c) Muud seadmed vaiade paigaldamiseks

EN 16228-1:2014+A1:2021, punkt 5.27.2.2

43. TORUPAIGALDID

ISO 6393:2008

44. ROOMIKTRAKTOR-LUMESAHAD

ISO 6393:2008, samade menetluste ja töötingimustega, mida on kirjeldatud buldooserite puhul. Katsepind peab olema kõva peegeldav pind (standardi ISO 6393:2008 punkt 5.3.2).

45. GENERAATORID

EN ISO 8528-10:2022

Kasutatakse standardil EN ISO 3744:2010 põhinevat mõõtemeetodit.

46. TÄNAVAPÜHKIMISMASINAD

a) Teehooldusmasinad

EN 17106-2:2021, punkt 4.3

b) Muud välitingimustes kasutatavad pühkimismasinad

EN 60335-2–72:2012, DD lisa

47. PRÜGIKOGUMISSÕIDUKID

EN 1501-4:2023

48. TEEFREESID

EN 500–2:2006+A1:2008, punkt 5.17

49. KOBESTID

a) Sisepõlemismootoriga töötavad seadmed

EN 13684:2018, punkt 5.16.2

b) Elektrimootoriga töötavad seadmed

EN IEC 62841-4–7:2022, EN IEC 62841-4–7:2022/A11:2022, I lisa, punkt I.2

50. PURUSTAJAD/HAKKURID

a) Aias kasutatavad käsitsi etteandega hekseldid/veskid

i)

Sisepõlemismootoriga töötavad seadmed

EN 13683:2003+A2:2011, punkt 5.10.2

EN 13683:2003+A2:2011/AC:2013

ii)

Elektrimootoriga töötavad seadmed

EN 50434:2014, punkt 20.107.2

b) Metsanduses kasutatavad horisontaalse käsitsi etteandega puiduhakkurid

EN 13525:2020, punkt 5.5

c) Metsanduses kasutatavad vertikaalse käsitsi etteandega puiduhakkurid, metsanduses kasutatavad mehaanilise (vertikaalse ja horisontaalse) etteandega puiduhakkurid ja muud hekseldid/veskid

Katse koormusega

Purustajat/hakkurit katsetatakse ühe või mitme puutüki hakkimisel.

Töötsükli jooksul hakitakse ümmargune vähemalt 1,5 m pikkune ühest otsast teritatud puitlatt (kuiv mänd või vineer), mille läbimõõt on ligikaudu võrdne maksimaalse läbimõõduga, mida purustaja/hakkur on projekteeritud hakkima ja mis on märgitud ostjale antavasse juhendisse.

Vaatlusaeg/summaarse helivõimsustaseme määramine

Vaatlusaeg lõpeb siis, kui purustamisalal ei ole enam materjali, kuid see ei tohi ületada 20 sekundit. Kui mõlemad variandid on võimalikud, registreeritakse kõrgem helivõimsustase.

51. PÖÖRLEVATE SEADMETEGA LUMESAHAD

a) Maanteel kasutatavad lumekoristusmasinad

EN 17106-3–1:2021, punkt 4.2

b) Jalakäija juhitavad ja juhiistmega lumepuhurid

i)

Sisepõlemismootoriga töötavad seadmed

EN ISO 8437-4:2021, A lisa

ii)

Elektrimootoriga töötavad seadmed:

Enne katse algust käitatakse masinat maksimumkiirusel ja koormuseta 10 minutit. Kogur või puhur määritakse vastavalt tootja juhistele.

Katse käigus tuleb kogur või puhur sisse lülitada ja tühjendada. Katse tehakse paigalseisval masinal maksimumkiirusel ja koormuseta.

Masinate müra mõõdetakse, asetades need katsepinnale nii, et nende põhiosade (v.a käepidemed jne) geomeetrilise keskme projektsioon langeks kokku mikrofonide asukohtade koordinaatsüsteemi lähtepunktiga. Kui kasutatakse tehispinda, asetatakse ka see nii, et selle geomeetriline kese langeb kokku ka mikrofonide asukohtade koordinaatsüsteemi lähtepunktiga. Masina pikitelg asub x-teljel. Mõõtmine tehakse ilma operaatorita.

Mõõtmiste ajal peab masin töötama stabiilsetes tingimustes. Kui müraemissioon on püsiv, peab mõõtevahemik olema vähemalt 15 sekundit. Kui mõõtmised tehakse oktaav- või 1/3 oktaavribades, peab vaatlusaeg olema vähemalt 30 s sagedusribade puhul, mille kesksagedus on 160 Hz või alla selle, ja 15 s sagedusribade puhul, mille kesksagedus on 200 Hz või üle selle.

52. ASSENISAATORID

Katse koormusega

Assenisaatorit katsetatakse paigalseisul. Mootor ja abiseadmed töötavad tootja poolt seadmete tööks ettenähtud kiirusel. Vaakumpumbad töötavad tootja poolt ettenähtud maksimumkiirusel. Imiseade töötab nii, et siserõhk on võrdne atmosfäärirõhuga (0 % vaakum). Imiava voolumüra ei tohi mõõtetulemustele mõju avaldada.

Vaatlusaeg

Vaatlusaeg on vähemalt 15 sekundit.

53. TORNKRAANAD

EN 14439:2006+A2:2009, punkt 6.4.1

54. EKSKAVAATORID

ISO 6393:2008

55. SEGURAUTOD

EN 12609:2021, B lisa

56. VEEPUMBAD

EN ISO 20361:2019, EN ISO 20361:2019/A11:2020

Kasutatakse standardil EN ISO 3744:2010 põhinevat mõõtemeetodit.

Vaatlusaeg on vähemalt 15 sekundit.

57. KEEVITUSGENERAATORID

EN ISO 8528-10:2022

Kasutatakse standardil EN ISO 3744:2010 põhinevat mõõtemeetodit.

IV LISA CE-VASTAVUSMÄRGISE JA GARANTEERITUD HELIVÕIMSUSE TASEME TÄHISE NÄIDIS

IV LISA

CE-VASTAVUSMÄRGISE JA GARANTEERITUD HELIVÕIMSUSE TASEME TÄHISE NÄIDIS

CE-vastavusmärgis peab sissaaldama suurtähti „CE” alljärgneval kujul:

Kui CE-vastavusmärgist vähendatakse või suurendatakse vastavalt seadme suurusele, tuleb säilitada eespool toodud joonise proportsioonid. CE-vastavusmärgise osad peavad olema ühekõrgused ega või olla väiksemad kui 5 mm.

Garanteeritud helivõimsuse taseme tähisel peab olema garanteeritud helivõimsuse arvväärtus dB-des, märk LWA ja piktogramm järgmisel kujul:

Kui tähist vastavalt seadme suurusele vähendatakse või suurendatakse, tuleb säilitada eespool toodud joonise proportsioonid. Tähise kõrgus peaks siiski olema vähemalt 40 mm.

V LISA TOODANGU SISEKONTROLL

V LISA

TOODANGU SISEKONTROLL

1. Käesolev lisa kirjeldab menetlust, mille abil tootja või tema volitatud esindaja ühenduses, kes täidab punktis 2 sätestatud kohustusi, tagab ja deklareerib, et asjaomane seade vastab käesoleva direktiivi nõuetele. Tootja või tema volitatud esindaja ühenduses peab kinnitama igale seadmele CE-vastavusmärgise ja garanteeritud helivõimsuse taseme tähise, nagu on nõutud artiklis 11, ning koostama kirjaliku EÜ vastavusdeklaratsiooni, nagu on nõutud artiklis 8.

2. Tootja või tema volitatud esindaja ühenduses peab koostama punktis 3 kirjeldatud dokumentatsiooni ja hoidma seda asjakohase siseriikliku asutuse käsutuses kontrolli eesmärkidel vähemalt 10 aastat pärast seda, kui toote valmistamine on lõpetatud. Tootja või tema volitatud esindaja ühenduses võib usaldada tehnilise dokumentatsiooni hoidmise teisele isikule. Sel juhul tuleb selle isiku nimi ja aadress kanda EÜ vastavusdeklaratsioonile.

3. Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama hinnata seadme vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. See peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni:

—

tootja või tema ühenduses asuva volitatud esindaja nimi ja aadress,

—

seadme kirjeldus,

—

toode,

—

kaubanimi,

—

tüüp, seeriad ja numbrid,

—

tehnilised andmed seadme identifitseerimiseks ja müra hindamiseks, vajaduse korral koos skeemidega ja kirjelduste või seletustega, mida on vaja skeemidest arusaamiseks,

—

viide käesolevale direktiivile,

—

vastavalt käesoleva direktiivi sätetele teostatud müramõõtmise tehniline aruanne,

—

kasutatud tehnilised seadmed ja toodangu varieerumisest tingitud määramatuse hindamise tulemused ning nende vahekord garanteeritud helivõimsuse tasemega.

4. Tootja peab tarvitusele võtma kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess alati kindlustaks toodetava seadme vastavuse punktides 2 ja 3 viidatud tehnilisele dokumentatsioonile ning käesoleva direktiivi nõuetele.

VI LISA TOODANGU SISEKONTROLL TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI HINDAMISEGA JA PERIOODILISE KONTROLLIGA

VI LISA

TOODANGU SISEKONTROLL TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI HINDAMISEGA JA PERIOODILISE KONTROLLIGA

1.

Käesolev lisa kirjeldab menetlusi, millega tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja, kes täidab punktides 2, 5 ja 6 sätestatud kohustusi, tagab ja deklareerib, et kõnealune seade vastab käesoleva direktiivi nõuetele. Tootja või tema volitatud esindaja ühenduses peab kinnitama igale seadmele CE-vastavusmärgise ja garanteeritud helivõimsuse taseme tähise, nagu on nõutud artiklis 11, ja koostama kirjaliku EÜ vastavusdeklaratsiooni, nagu on nõutud artiklis 8.

2.

Tootja või tema volitatud esindaja ühenduses peab koostama punktis 3 kirjeldatud dokumentatsiooni ja hoidma seda asjakohase siseriikliku asutuse käsutuses kontrolli eesmärkidel vähemalt 10 aastat pärast seda, kui toote valmistamine on lõpetatud. Tootja või tema volitatud esindaja ühenduses võib usaldada tehnilise dokumentatsiooni hoidmise teisele isikule. Sel juhul tuleb selle isiku nimi ja aadress kanda EÜ vastavusdeklaratsioonele.

3.

Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama hinnata seadme vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. See peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni:

—

tootja või tema ühenduses asuva volitatud esindaja nimi ja aadress,

—

seadme kirjeldus,

—

toode,

—

kaubanimi,

—

tüüp, seeriad ja numbrid,

—

tehnilised andmed seadme identifitseerimiseks ja müra hindamiseks, vajaduse korral koos skeemidega ja kirjelduste või seletustega, mida on vaja skeemidest arusaamiseks,

—

viide käesolevale direktiivile,

—

vastavalt käesoleva direktiivi sätetele teostatud müramõõtmise tehniline aruanne,

—

kasutatud tehnilised seadmed ja toodangu varieerumisest tingitud määramatuse hindamise tulemused ning nende vahekord garanteeritud helivõimsuse tasemega.

4.	Tootja peab tarvitusele võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et tootmisprotsess kindlustaks toodetava seadme vastavuse punktides 2 ja 3 viidatud tehnilisele dokumentatsioonile ning käesoleva direktiivi nõuetele.

5.

Hindamine teavitatud asutuse poolt enne turuleviimist.

Tootja või tema volitatud esindaja ühenduses esitab tehnilise dokumentatsiooni koopia enda poolt valitud teavitatud asutusele, enne kui seadme esimene eksemplar viiakse turule või võetakse kasutusele.

Kui on kahtlusi tehnilise dokumentatsiooni usutavuses, teatab teavitatud asutus sellest vastavalt tootjale või tema volitatud esindajale ühenduses ja teeb vajaduse korral või laseb teha muudatusi tehnilisse dokumentatsiooni või vajalikuks osutuda võivaid katseid.

Pärast seda, kui teavitatud asutus on välja andnud ametliku teate, mis kinnitab, et tehniline dokumentatsioon vastab käesoleva direktiivi nõuetele, võib tootja või tema volitatud esindaja ühenduses kooskõlas artiklitega 11 ja 8 kinnitada seadmele CE-vastavusmärgise ja koostada EÜ vastavusdeklaratsiooni, kandes nende eest täielikku vastutust.

6.

Teavitatud asutuse hinnang tootmisprotsessis

Tootja või tema volitatud esindaja ühenduses haarab edaspidi tootmisfaasi kaasa teavitatud asutuse, valides ühe järgmistest menetlustest:

—

teavitatud asutus viib läbi perioodilisi kontrolle, et jälgida toodetavate seadmete jätkuvat vastavust tehnilisele dokumentatsioonile ja käesoleva direktiivi nõuetele; eelkõige keskendub teavitatud asutus järgmistele asjaoludele:

—

seadmete korrektsele ja täielikule märgistusele vastavalt artiklile 11,

—

EÜ vastavusdeklaratsiooni koostamisele vastavalt artiklile 8,

—

kasutatud tehniliste seadmete ja toodangu varieerumisest tingitud määramatuse hindamise tulemustele ja selle vahekorrale garanteeritud helivõimsuse tasemega.

Tootja või tema volitatud esindaja ühenduses peab võimaldama teavitatud asutusele vaba juurdepääsu kogu sisemisele dokumentatsioonile, mis puudutab neid menetlusi, siseauditite tegelikke tulemusi ja võimalikke läbiviidud korrigeerivaid tegevusi.

Ainult siis, kui eespool nimetatud kontrollimised ei anna rahuldavaid tulemusi, viib teavitatud asutus omal äranägemisel ja oma kogemuste alusel läbi asjakohase seadmetüübi kas lihtsustatud või III lisa sätete kohase täieliku mürauuringu,

—

teavitatud asutus kontrollib või laseb toodet kontrollida juhuslike ajavahemike järel. Teavitatud asutuse poolt valmisseadmete hulgast valitud näidist tuleb kontrollida asjakohaste III lisas sätestatud mürauuringute kohaselt või teha võrdväärsed katsed, et kontrollida vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Toote kontrollimine peab sisaldama järgmisi aspekte:

—

seadme korrektne ja täielik märgistamine vastavalt artiklile 11,

—

EÜ vastavusdeklaratsiooni koostamine vastavalt artiklile 8.

Mõlema menetluse puhul määrab kontrollimiste sageduse teavitatud asutus, võttes arvesse eelnevaid hindamistulemusi, vajadust jälgida korrigeerivaid tegevusi ja muid kontrollimiste sagedust mõjutavaid seiku, nagu aastane toodang ja tootja üldine usaldatavus garanteeritud väärtuste säilitamisel; siiski viiakse kontroll läbi vähemalt kord kolme aasta jooksul.

Kui on kahtlusi tehnilise dokumentatsiooni usutavuses või tootmise käigus sellest kinnipidamises, peab teavitatud asutus teatama sellest tootjale või tema volitatud esindajale ühenduses.

Neil juhtudel, kui kontrollitud seadmed ei vasta käesoleva direktiivi sätetele, peab teavitatud asutus teatama sellest teda volitanud liikmesriigile.

VII LISA SEADME VASTAVUSTÕENDAMINE

VII LISA

SEADME VASTAVUSTÕENDAMINE

1.

Käesolev lisa kirjeldab menetlust, mille abil tootja või tema volitatud esindaja ühenduses tagab ja tunnistab, et seade, mille kohta on välja antud punktis 4 viidatud sertifikaat, vastab käesoleva direktiivi nõuetele. Tootja või tema volitatud esindaja ühenduses peab kinnitama seadmele CE-vastavusmärgise koos artiklis 11 nõutud lisateabega ja koostama artiklis 8 viidatud EÜ vastavusdeklaratsiooni.

2.

Seadme vastavustõendamise taotluse esitab tootja või tema volitatud esindaja ühenduses tema poolt valitud teavitatud asutusele.

Selles taotluses peab olema:

—

tootja nimi ja aadress, ning kui taotluse esitab volitatud esindaja, siis lisaks ka tema nimi ja aadress,

—

kirjalik tunnistus, et sama taotlust ei ole esitatud ühelegi teisele teavitatud asutusele,

—

tehniline dokumentatsioon, mis vastab allpool esitatud nõuetele:

—

seadme kirjeldus,

—

kaubanimi,

—

tüüp, seeriad ja numbrid,

—

tehnilised andmed seadme identifitseerimiseks ja müra hindamiseks, vajaduse korral koos skeemidega ja kirjelduste või seletustega, mida on vaja skeemidest arusaamiseks,

—

viide käesolevale direktiivile.

3.	Teavitatud asutus peab: — kontrollima, kas seade on valmistatud vastavuses tehnilise dokumentatsiooniga, — taotlejaga kokku leppima koha suhtes, kus viiakse läbi käesoleva direktiivi kohased mürakatsed, — vastavalt käesolevale direktiivile teostama või laskma teostada vajalikud mürakatsed.

4.	Kui seadmed vastavad käesoleva direktiivi sätetele, peab teavitatud asutus taotlejale välja andma vastavussertifikaadi, nagu on kirjeldatud X lisas. Kui teavitatud asutus keeldub vastavussertifikaati välja andmast, siis peab ta teatama keeldumise üksikasjalikud põhjused.

5.	Tootja või tema volitatud esindaja ühenduses peab hoidma koos tehnilise dokumentatsiooniga vastavussertifikaadi koopiaid 10 aastat sellest kuupäevast kui seade viidi turule.

VIII LISA TÄIELIK KVALITEEDITAGAMINE

VIII LISA

TÄIELIK KVALITEEDITAGAMINE

1.

Käesolev lisa kirjeldab menetlust, mille abil tootja, kes vastab punkt 2 nõuetele, tagab ja tunnistab, et asjaomane seade vastab käesoleva direktiivi nõuetele. Tootja või tema volitatud esindaja ühenduses peab igale tootele kinnitama CE-vastavusmärgise koos artiklis 11 nõutud lisateabega ja koostama artiklis 8 viidatud EÜ vastavusdeklaratsiooni.

2.	Tootja peab punktis 3 ettenähtud projekteerimise, tootmise ning lõpptoodangu kontrollimise ja katsetuse jaoks välja töötama kvaliteeditagamise süsteemi ja alluma punktis 4 ettenähtud järelevalvele.

3.

Kvaliteeditagamise süsteem

3.1.

Tootja peab enda valitud teavitatud asutusele esitama taotluse, et tema kvaliteeditagamise süsteem kinnitataks.

Taotluses peab olema:

—

kogu asjakohane teave kõnealuse toodanguliigi kohta, sealhulgas kõigi juba kavandamis- või tootmisjärgus olevate seadmete tehniline dokumentatsioon, mis peab sisaldama järgmist teavet:

—

tootja või tema ühenduses asuva volitatud esindaja nimi ja aadress,

—

seadme kirjeldus,

—

toode,

—

kaubanimi,

—

tüüp, seeriad ja numbrid,

—

tehnilised andmed seadme identifitseerimiseks ja müra hindamiseks, vajaduse korral koos skeemidega ning kirjelduste ning seletustega, mida on vaja skeemidest arusaamiseks,

—

viide käesolevale direktiivile,

—

käesoleva direktiivi sätete kohaselt teostatud müramõõtmise tehniline aruanne,

—

kasutatud tehnilised seadmed ja toodangu varieerumisest tingitud määramatuse hindamise tulemused ja selle vahekord garanteeritud helivõimsuse tasemega,

—

EÜ vastavusdeklaratsiooni koopia,

—

kvaliteeditagamise süsteemiga seotud dokumentatsioon.

3.2.

Kvaliteeditagamise süsteem peab tagama, et toode vastab tema suhtes kohaldatavate direktiivide nõuetele.

Kõik tootja poolt vastuvõetud põhimõtted, nõuded ja sätted dokumenteeritakse järjekindlalt ja täpselt kirjalike kvaliteedimeetmete, menetluste ja eeskirjadena. Kvaliteeditagamise süsteemi dokumentatsioon peab võimaldama ühtset arusaamist kvaliteedipoliitikast ja sellistest menetlustest nagu kvaliteediprogrammid, plaanid, käsiraamatud ja aruanded.

3.3.

Selles peab olema piisavalt kirjeldatud eelkõige:

—

kvaliteedi eesmärgid ja organisatsiooniline struktuur, juhatuse vastutus ja volitused kavandamise ja toote kvaliteedi osas,

—

tehniline dokumentatsioon, mis koostatakse iga toote jaoks ja sisaldab vähemalt punktis 3.1. nimetatud tehnilise dokumentatsiooni kohta nõutavat teavet,

—

kavandamise kontroll ja tehnika, protsessid ning süstemaatilised tegevused, mida kasutatakse kõnealuste seadmete kategooriasse kuuluvate toodete kavandamist kontrollides,

—

tehnika, protsessid ja süstemaatilised tegevused, mida kasutatakse valmistamisel, kvaliteedi kontrollimisel ja kvaliteedi tagamisel,

—

vaatlused ja katsed, mida tuleb läbi viia enne tootmist, selle kestel ja peale tootmist ning nende läbiviimise sagedus,

—

kvaliteedi aruanded, sellised nagu kontrollimise aruanded ja katsete andmed, kalibreerimise andmed, asjaomaste isikute kvalifikatsiooni aruanded jne,

—

vahendid, et jälgida nõutud kavandamise ning toote kvaliteedi saavutamist ning kvaliteeditagamise süsteemi efektiivset toimimist.

Teavitatud asutus peab hindama kvaliteeditagamise süsteemi, et kindlaks määrata, kas see vastab punktis 3.2 viidatud nõuetele. Kvaliteeditagamise süsteemid, mis rakendavad standardit EN ISO 9001, on eeldatavasti vastavuses nende nõuetega.

Hindavas meeskonnas peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi kõnealuste tehniliste seadmete hindamisel. Hindamismenetluse ajal tuleb seoses hindamisega külastada tootja territooriumi.

Otsusest tuleb teatada tootjale. Teatis peab sisaldama kontrolli põhjal tehtud järeldusi ja põhjendatud otsust hindamise kohta.

3.4.

Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteeditagamise süsteemist tulenevaid kohustusi ja säilitama seda süsteemi, et see toimiks asjakohaselt ja efektiivselt.

Tootja või tema volitatud esindaja ühenduses teatab kvaliteeditagamise süsteemi kinnitanud teavitatud asutusele kõikidest kavatsetud ajakohastamistest kvaliteeditagamise süsteemis.

Teavitatud asutus peab hindama esitatud muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteeditagamise süsteem jääb endiselt vastavusse punktis 3.2. viidatud nõuetega või on vaja uut hindamist.

Ta peab oma otsusest tootjale teatama. Teatis peab sisaldama kontrollimise järeldusi ja põhjendatud otsust hindamise kohta.

4.

Järelevalve teavitatud asutuse vastutusel

4.1. Järelevalve eesmärk on teha kindlaks, et tootja täidab korrapäraselt kohustusi, mis tulenevad kinnitatud kvaliteeditagamise süsteemist.

4.2. Tootja peab lubama teavitatud asutust kontrolli eesmärkidel siseneda kavandamise, tootmise, kontrolli, katsetamise ja säilitamise ruumidesse ning varustama teda kogu vajaliku teabega, kuhu kuulub eelkõige:

—

kvaliteeditagamise süsteemi dokumentatsioon,

—

kvaliteedi aruanded, mis on ette nähtud kvaliteeditagamise süsteemi kavandamist puudutavas osas, sellised nagu analüüside tulemused, arvutused, katsed jne,

—

kvaliteedi aruanded, mis on ette nähtud kvaliteeditagamise süsteemi tootmist puudutavas osas, sellised nagu kontrolli ettekanded ja katsete andmed, kalibreerimise andmed, asjaomaste isikute kvalifikatsiooni aruanded jne.

4.3. Teavitatud asutus peab korrapäraselt läbi viima auditeid, et olla kindel, et tootja järgib ja kohaldab kvaliteeditagamise süsteemi, ja andma auditi ettekande tootjale.

4.4. Lisaks võib teavitatud asutus teha ootamatuid visiite tootja juurde. Selliste visiitide ajal võib teavitatud asutus vajaduse korral korraldada katseid või lasta neid korraldada, et kontrollida, kas kvaliteeditagamise süsteem töötab korralikult. Teavitatud asutus peab esitama tootjale visiidi aruande ja katse aruande, juhul kui see korraldati.

5.

Tootja peab vähemalt 10 aastat pärast viimase seadme valmistamist hoidma siseriikliku ametiasutuse käsutuses:

—

dokumentatsiooni, millele on viidatud käesoleva lisa punkti 3.1 teises taandes,

—

punkti 3.4 teises lõigus viidatud teated ajakohastamise kohta,

—

teavitatud asutuse otsused ja ettekanded, millele on viidatud punkti 3.4 viimases lõigus ja punktides 4.3 ning 4.4.

6.	Iga teavitatud asutus peab andma teistele teavitatud asutustele asjakohast teavet, mis käsitleb kvaliteeditagamise süsteemi kinnituste väljaandmist või tühistamist.

IX LISA MIINIMUMNÕUDED, MIDA LIIKMESRIIGID PEAVAD TEAVITATUD ASUTUSE PUHUL ARVESSE VÕTMA

IX LISA

MIINIMUMNÕUDED, MIDA LIIKMESRIIGID PEAVAD TEAVITATUD ASUTUSE PUHUL ARVESSE VÕTMA

1. Kontrollimise eest vastutav asutus, selle direktor ega personal ei tohi olla seadme kavandaja, ehitaja, tarnija või paigaldaja ega ühegi sellise osapoole volitatud esindaja. Nad ei tohi ei otseselt ega volitatud esindajatena olla seotud selliste seadmete kavandamise, ehitamise, turustamise või ekspluatatsiooniga ega esindada sellise tegevusega hõivatud osapooli. See ei takista tehnilise informatsiooni vahetamist tootja ja asutuse vahel.

2. Asutus ja selle personal peab hindama ja kontrollima professionaalse aususe ja tehnilise pädevuse kõrgeimal tasemel ning olema vaba igasugusest survest ja mõjutustest, eelkõige finantsilistest, mis võiks suunata nende otsuseid või nende töö tulemusi, eriti nende isikute või isikute grupi poolt, kes on huvitatud kontrollimistulemustest.

3. Asutusel peab olema vajalik personal ja vajalikud seadmed, et sooritada õigesti kontrolli ja järelevalvega seotud tehnilisi ja administratiivseid ülesandeid; tal peab olema ka juurdepääs seadmetele, mida on vaja igasuguse erilise kontrollimise jaoks.

4. Personalil, kes vastutab kontrolli eest, peavad olema:

—

suured tehnilised ja erialased kogemused,

—

rahuldavad teadmised nõuetest, mille alusel hinnata tehnilist dokumentatsiooni,

—

rahuldavad teadmised tehtavatele katsetele esitatavate nõuete kohta ja küllaldased praktilised kogemused selliste katsete tegemiseks,

—

oskused koostada sertifikaate, ettekandeid ja aruandeid, mida nõutakse katse teostamise autentiseerimiseks.

5. Kontrolliva personali erapooletus peab olema garanteeritud. Selle töötasu ei tohi sõltuda tehtud katsete arvust ega katsete tulemustest.

6. Asutus peab võtma vastutuskindlustuse, kui tema kindlustust ei ole enese peale võtnud riik kooskõlas siseriiklike seadustega või kui liikmesriik ise ei ole otseselt vastutav katsete eest.

7. Asutuse personal peab kinni pidama ametisaladuste hoidmise nõudest kogu teabe suhtes, mis on saadud katsete läbiviimisel käesoleva direktiivi kohaselt või mingi selle direktiivi jõustamiseks antud siseriikliku sätte alusel (välja arvatud vastastikku pädevad administratiivasutused riigis, kus asutus tegutseb).

X LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/14/EÜ, 8. mai 2000, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid