14 Pädevate asutuste teavitamine rikkumistest

Sisekontrolli raamistiku rakendamisel peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud tagama ülesannete asjakohase lahususe (nt määrates tehingute töötlemisel või teenuste osutamisel konfliktsete toimingute tegemise erinevatele isikutele või usaldades konfliktse tegevuse järelevalve- ja aruandluskohustused eri isikutele) ning looma teabebarjäärid (nt teatavate osakondade füüsilise eraldamisega).

Sisekontrolli funktsioonid peaksid kontrollima, kas sisekontrolli raamistikus sätestatud põhimõtteid, mehhanisme ja menetlusi rakendatakse nende vastutusalasse kuuluvates valdkondades nõuetekohaselt.

Sisekontrolli funktsioonid peaksid esitama juhtorganile korrapäraselt kirjalikke aruandeid tuvastatud oluliste puuduste kohta. Need aruanded peaksid sisaldama iga uue olulise tuvastatud puudusega seotud riske, mõjuanalüüsi, soovitusi ja võetavaid parandusmeetmeid. Juhtorgan peaks sisekontrolli funktsiooni tähelepanekute põhjal tegema õigeaegselt ja mõjusalt järelkontrolli ning nõudma asjakohaseid parandusmeetmeid. Tuleks kehtestada tähelepanekute ja võetud parandusmeetmete ametliku järelkontrolli protsess.

Üldise sisekontrolli raamistiku osana peaks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema terviklik ettevõtteülene riskijuhtimise raamistik, mis hõlmab kõiki äriliine ja siseüksuseid, sh sisekontrolli funktsioone, ning käsitleb põhjalikult kõigi riskipositsioonide majanduslikku sisu. Riskijuhtimise raamistik peaks võimaldama krediidiasutusel või investeerimisühingul teha riskide võtmise kohta teadlikke otsuseid. Riskijuhtimise raamistik peaks hõlmama nii bilansilisi ja bilansiväliseid riske kui ka tegelikke ja tulevasi riske, millega krediidiasutus või investeerimisühing võib silmitsi seista. Riske tuleks hinnata alt ülespoole ja ülevalt allapoole kõiki äriliine arvestades, kasutades järjepidevat terminoloogiat ning ühilduvaid meetodeid krediidiasutuse või investeerimisühingu kui terviku lõikes ja ka konsolideeritud või allkonsolideeritud tasandil. Riskijuhtimise raamistik peaks kajastama kõiki asjakohaseid riske ning piisavat tähelepanu tuleks pöörata nii finantsriskidele kui ka muudele riskidele, muu hulgas krediidiriskile, tururiskile, likviidsusriskile, kontsentratsiooniriskile, tegevusriskile, IT-riskile, maineriskile, juriidilisele riskile, käitusriskile, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse ning teiste finantskuritegudega seotud ja keskkonnaalastele sotsiaalsetele ning üldjuhtimise alastele nõuetele vastavusega seotud riskile ja strateegilistele riskidele.

Krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimise raamistik peaks hõlmama põhimõtteid, menetlusi, riskilimiite ja riskikontrolle, mis võimaldavad äriliini, krediidiasutuse või investeerimisühingu ja konsolideeritud või allkonsolideeritud tasandil riske adekvaatselt, õigeaegselt ja pidevalt tuvastada, mõõta või hinnata, jälgida, juhtida ning maandada ja neist teatada.

Krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimise raamistik peaks sisaldama erisuunised krediidiasutuse või investeerimisühingu strateegiate rakendamise kohta. Asjakohal juhul tuleks nende suunistega kehtestada ja alal hoida asutusesisesed limiidid, mis on kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiisuga ning proportsionaalsed selle usaldusväärse toimimise, majandusliku tugevuse, kapitalibaasi ja strateegiliste eesmärkidega. Krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiil peaks olema kehtestatud limiitidega vastavuses. Riskijuhtimise raamistikus tuleks määratleda protsess, mis tagab riskilimiitide rikkumise korral neist teavitamise, nende käsitlemise ja asjakohase järelkontrollimenetluse.