+III LISA KONTROLL JA SEIRE KASUTUSAJAL JA JÄRELHOOLDE PERIOODIL

III LISA KONTROLL JA SEIRE KASUTUSAJAL JA JÄRELHOOLDE PERIOODIL



III LISA

KONTROLL JA SEIRE KASUTUSAJAL JA JÄRELHOOLDE PERIOODIL

1.   Sissejuhatus

Käesoleva lisa eesmärk on sätestada minimaalne seirekord, et kontrollida:

— 
kas jäätmed on ladestamiseks vastu võetud kõnealusele prügilaliigile ettenähtud kriteeriumide kohaselt,
— 
protsessid pürgilas toimuvad ootuspärasel viisil,
— 
keskkonnakaitsesüsteemid toimivad kavakohaselt,
— 
prügila loatingimusi täidetakse.

2.   Meteoroloogilised andmed

▼M4 —————

▼B

Kui liikmesriigid otsustavad, et veetaseme mõõtmine on tõhus vahend, mille abil hinnata, kas prügila jäätmemassis tekib nõrgvett või see nõrgub sealt välja, on soovitav, et järgmisi andmeid kogutakse prügila seire käigus või saadakse need lähimast ilmajaamast, nii kaua kui pädev asutus nõuab seda käesoleva direktiivi artikli 13 punkti c kohaselt:



 

Kasutusajal

Järelhoolde perioodil

1.1. Sademete hulk

Iga päev

Igapäevane, lisatud kuu keskmisele

1.2. Temperatuur (minimaalne, maksimaalne, kell 14.00 Kesk-Euroopa aja järgi)

Iga päev

Kuu keskmine

1.3. Valitsev tuule suund ja tugevus

Iga päev

Ei ole nõutav

1.4. Vee aurumine (lüsimeeter) (1)

Iga päev

Igapäevane, lisatud kuu keskmisele

1.5. Õhuniiskus (kell 14.00 Kesk-Euroopa aja järgi)

Iga päev

Kuu keskmine
(1)   

Või mõne muu sobiva meetodi abil.

3.   Heidete andmed: vee, nõrgvee ja gaasi seire

Kui nõrgvett ja pinnavett esineb, tuleb nende proovid võtta iseloomustavates punktides. Nõrgvee proovide võtmine ja mõõtmine (hulk ja koostis) tuleb teha eraldi igas punktis, kust nõrgvesi prügilast välja juhitakse. Viide: proovide võtmise tehnika üldjuhised, ISO 5667-2 (1991).

Kui pinnavett esineb, teostatakse selle seiret vähemalt kahes punktis, üks prügilast ülesvoolu ja teine allavoolu.

Gaasi seire peab olema iseloomustav igas prügila osas. Proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedus on esitatud järgmises tabelis. Nõrgvee ja vee seireks võetakse proov, mis iseloomustab keskmist koostist.

Proovide võtmise sagedust võib kohandada prügila morfoloogia alusel (künkana, täidisena jne). See tuleb loas määratleda.



 

Kasutusajal

Järelhoolde perioodil (3)

2.1. Nõrgvee maht

kuus (1), (3)

kuue kuu tagant

2.2. Nõrgvee koostis (2)

kvartalis (3)

kuue kuu tagant

2.3. Pinnavee maht ja koostis (7)

kvartalis (3)

kuue kuu tagant

2.4. Võimalikud gaasi heitkogused ja atmosfäärirõhk (4) (CH4, COZ, OZ, H2S, Hz jt)

kuus (3), (5)

kuue kuu tagant (6)

(1)   

Proovide võtmise sagedust võib kohandada prügila morfoloogia alusel (künkana, täidisena jne). See tuleb loas määratleda.

(2)   

Mõõdetavad parameetrid ja analüüsitavad ained varieeruvad olenevalt ladestatud jäätmete koostisest; need peavad olema loas sätestatud ja iseloomustama jäätmete leostuvusomadusi.

(3)   

Kui hindamisandmed näitavad, et pikemad ajavahemikud on sama tõhusad, võib neid kohandada. Nõrgvee osas peab elektrijuhtivust mõõtma vähemalt üks kord aastas.

(4)   

Need mõõtmised on seotud peamiselt jäätmetes esineva orgaanilise materjali sisaldusega.

(5)   

CH4, CO2, OZ korrapäraselt, muud gaasid vajaduse korral ladestatud jäätmete koostise alusel nende leostuvusomadustest ülevaate saamiseks.

(6)   

Gaasieemaldussüsteemi tõhusust tuleb korrapäraselt kontrollida.

(7)   

Prügila omaduste alusel võib pädev asutus kindlaks teha, et neid mõõtmisi ei ole vaja teha ja esitab selle kohta aruande direktiivi artiklis 15 ettenähtud viisil.

2.1 ja 2.2 kohaldatakse, kui toimub nõrgvee kogumine (vt lisa 1 punkti 2).

4.   Põhjavee kaitse

A.   Proovi võtmine

Mõõtmised peavad andma teavet põhjavee kohta, mida vette juhitud jäätmed tõenäoliselt mõjutavad, kusjuures pealevoolu peab olema vähemalt üks mõõtepunkt ja allavoolu kaks mõõtepunkti. Seda arvu võib suurendada hüdrogeoloogilise eriuuringu põhjal ja kui on vaja varakult kindlaks teha nõrgvee juhuslikku sattumist põhjavette.

Proove tuleb võtta vähemalt kolmes kohas enne jäätmetega täitmist, et kindlaks määrata tulevaste proovide kontrollväärtused. Viide: Põhjavee proovide võtmine, ISO 5667, 11. osa, 1993

B.   Seire

Proovides analüüsitavad parameetrid tuleb saada nõrgvee arvatavast koostisest ja piirkonna põhjavee kvaliteedist. Analüüsiks vajalike parameetrite valimisel tuleb arvesse võtta ainete liikuvust põhjaveetsoonis. Parameetrid võivad hõlmata indikaatorparameetreid, et tagada veekvaliteedi muutuste kiire tuvastamine. ( 8 )



 

Kasutusajal

Järelhoolde perioodil

Põhjavee tase

kuue kuu tagant (1)

Põhjavee koostis (1)

kuue kuu tagant

konkreetsele prügilale omane sagedus (2), (3)

konkreetsele prügilale omane sagedus (2), (3)

(1)   

Kui põhjavee tase kõigub, tuleb sagedust suurendada.

(2)   

Sagedus peab põhinema võimalusel rakendada parendusmeetmeid kahe proovivõtu vahel, kui künnistase on saavutatud, st sagedus tuleb kindlaks määrata põhjavee voolukiirust käsitlevate andmete hindamise alusel.

(3)   

Kui künnistase on saavutatud (vt C), tuleb seda kinnitada teise proovivõtmisega. Kui tase on kinnitatud, tuleb järgida (loas sätestatud) situatsiooniplaani.

C.   Künnistasemed

Kui põhjavee proovi analüüs näitab olulist muutust vee kvaliteedis, tuleb kaaluda võimalust, et põhjavee puhul on ilmnenud artiklites 12 ja 13 nimetatud oluline negatiivne keskkonnamõju. Tuleb kindlaks määrata künnistase, võttes arvesse konkreetset hüdrogeoloogilist ehitust prügila asukohas ja põhjavee kvaliteeti. Künnistase tuleb alati loas sätestada, kui see on võimalik.

Vaatlusi tuleb hinnata kontrollkaartide abil, milles on kinnitatud kontrollieeskirjad ja tasemed igale allavoolu asuvale kaevule. Kontrollitasemed tuleb kindlaks määrata põhjavee kvaliteedi kohalike variatsioonide alusel.

5.   Prügila topograafia: andmed jäätmelademe kohta



 

Kasutusajal

Järelhoolde perioodil

5.1. Jäätmelademe struktuur ja koostis (1)

üks kord aastas

 

5.2. Jäätmelademe taseme vajumine

üks kord aastas

Aastalugem
(1)   

Asjaomase prügila seisundi iseloomustus: jäätmete all olev pindala, jäätmete maht ja koostis, ladestamise viisid, ladestamise aeg ja kestus, prügila vaba mahu arvutus.

▼M3

6.   Metallilise elavhõbedaga seotud erinõuded

Metallilise elavhõbeda vaheladustamise suhtes kauem kui üheks aastaks kohaldatakse järgmisi nõudeid.

A. 

Seire-, kontrolli- ja hädaolukorra nõuded

Hoidlasse paigaldatakse elavhõbedaaurude pidevseiresüsteem, mille tundlikkus on vähemalt 0,02 mg elavhõbedat/m3. Andurid pannakse kogumiskoha põrandale ja lae alla. Seiresüsteemi kuulub visuaalne ja akustiline häiresüsteem. Süsteemi hooldatakse kord aastas.

Volitatud isik kontrollib visuaalselt hoidlat ja mahuteid vähemalt kord kuus. Kui tuvastatakse leke, võtab käitaja viivitamata kõik vajalikud meetmed, et vältida elavhõbedaheidet keskkonda ja taastada elavhõbedahoidla ohutus. Igasugust leket loetakse artikli 12 punktis b nimetatud oluliseks negatiivseks keskkonnamõjuks.

Hoidlas on olemas hädaolukorra lahendamise plaan ja metallilise elavhõbeda käitlemiseks vajalikud kaitsevahendid.

B. 

Andmete säilitamine

Kõik dokumendid, mis sisaldavad II lisa punktis 6 ja käesoleva punkti alapunktis A nimetatud teavet, sealhulgas mahutiga kaasas olev tunnistus ning dokumendid, milles käsitletakse metallilise elavhõbeda hoidlast väljaviimist ja ärasaatmist pärast vaheladustamist ning sihtkohta ja kavandatavat käitlemist, kuuluvad säilitamisele vähemalt kolm aastat pärast ladustamise lõppu.

1. Ülevaade

,

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • Builddate: 04.08.2024 00:00:00 -Doknr: CELEX:31999L0031
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.