+EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ►M9 liidus ◄ kasvuhoonegaaside ►C3 lubatud heitkoguse ühikutega ◄ kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (EMPs kohaldatav tekst)
---+I PEATÜKK
------+Artikkel 1 Sisu
------+Artikkel 2 Reguleerimisala
---------+Artikkel 2 1.
---------+Artikkel 2 2.
---------+Artikkel 2 3.
------+Artikkel 3 Mõisted
---+II PEATÜKK
------+Artikkel 3a Kohaldamisala
------+Artikkel 3b Lennutegevused
------+Artikkel 3c Lennunduse►C3lubatud heitkoguse ühikute◄üldkogus
---------+Artikkel 3c 1.
---------+Artikkel 3c 3.
---------+Artikkel 3c 3a.
---------+Artikkel 3c 4.
---------+Artikkel 3c 5.
---------+Artikkel 3c 6.
---------+Artikkel 3c 7.
---------+Artikkel 3c 8.
------+Artikkel 3d Lennunduse►C3lubatud heitkoguse ühikute◄enampakkumise teel eraldamise meetod
---------+Artikkel 3d 1.
---------+Artikkel 3d 1a.
---------+Artikkel 3d 3.
---------+Artikkel 3d 4.
---------+Artikkel 3d 5.
------+Artikkel 3g Seire- ja aruandluskavad
------+Artikkel 3ga Kohaldamisala meretranspordi tegevusala puhul
---------+Artikkel 3ga 1.
---------+Artikkel 3ga 2.
---------+Artikkel 3ga 3.
------+Artikkel 3gb Meretranspordiga seotud nõuete järkjärguline kehtestamine
------+Artikkel 3gc Sätted ELi HKSi kulude ülekandmiseks laevandusettevõtjalt mõnele teisele üksusele
------+Artikkel 3gd Meretranspordist pärit heitkoguse seire ja aruandlus
------+Artikkel 3ge Meretranspordist pärit heitkoguse kontrolli ja akrediteerimise reeglid
------+Artikkel 3gf Laevandusettevõtjale määratud haldav asutus
---------+Artikkel 3gf 1.
---------+Artikkel 3gf 2.
---------+Artikkel 3gf 3.
---------+Artikkel 3gf 4.
------+Artikkel 3gg Aruandlus ja läbivaatamine
---------+Artikkel 3gg 1.
---------+Artikkel 3gg 2.
---------+Artikkel 3gg 3.
---------+Artikkel 3gg 4.
---------+Artikkel 3gg 5.
---+III PEATÜKK
------+Artikkel 3h Kohaldamisala
------+Artikkel 4 Kasvuhoonegaaside►C3heiteload◄
------+Artikkel 5 Kasvuhoonegaaside►C3heitelubade◄taotlemine
------+Artikkel 6 Kasvuhoonegaaside►C3heitelubade◄tingimused ja sisu
---------+Artikkel 6 1.
---------+Artikkel 6 2.
------+Artikkel 7 Käitistega seotud muudatused
------+Artikkel 8 Kooskõlla viimine direktiiviga 2010/75/EL
------+Artikkel 9 ►M9Liidu◄►C3lubatud heitkoguse ühikute◄üldkogus
------+Artikkel 9a ►M9Liidu◄►C3lubatud heitkoguse ühikute◄üldkoguse kohandamine
---------+Artikkel 9a 1.
---------+Artikkel 9a 2.
---------+Artikkel 9a 3.
---------+Artikkel 9a 4.
------+Artikkel 10 ►C3Lubatud heitkoguse ühikute◄müük enampakkumisel
---------+Artikkel 10 1.
---------+Artikkel 10 1a.
---------+Artikkel 10 2.
---------+Artikkel 10 3.
---------+Artikkel 10 4.
---------+Artikkel 10 5.
---------+Artikkel 10 6.
------+Artikkel 10a ►M9Liidu◄üleminekueeskirjad►C3lubatud heitkoguse ühikute◄tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil
---------+Artikkel 10a 1.
---------+Artikkel 10a 1a.
---------+Artikkel 10a 2.
---------+Artikkel 10a 5.
---------+Artikkel 10a 5a.
---------+Artikkel 10a 5b.
---------+Artikkel 10a 6.
---------+Artikkel 10a 7.
---------+Artikkel 10a 8.
---------+Artikkel 10a 8a.
---------+Artikkel 10a 8b.
---------+Artikkel 10a 9.
---------+Artikkel 10a 11.
---------+Artikkel 10a 19.
---------+Artikkel 10a 20.
---------+Artikkel 10a 21.
---------+Artikkel 10a 22.
------+Artikkel 10b Üleminekumeetmed teatavate energiamahukate tööstusharude toetamiseks süsinikdioksiidi lekke korral
---------+Artikkel 10b 1.
---------+Artikkel 10b 2.
---------+Artikkel 10b 3.
---------+Artikkel 10b 4.
---------+Artikkel 10b 5.
------+Artikkel 10c Lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise võimalus üleminekuperioodil energiasektori moderniseerimiseks
---------+Artikkel 10c 1.
---------+Artikkel 10c 2.
---------+Artikkel 10c 3.
---------+Artikkel 10c 4.
---------+Artikkel 10c 5.
---------+Artikkel 10c 6.
---------+Artikkel 10c 7.
------+Artikkel 10ca Varajasem tähtaeg lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks üleminekuperioodil energiasektori moderniseerimiseks
------+Artikkel 10d Moderniseerimisfond
---------+Artikkel 10d 1.
---------+Artikkel 10d 2.
---------+Artikkel 10d 3.
---------+Artikkel 10d 4.
---------+Artikkel 10d 5.
---------+Artikkel 10d 6.
---------+Artikkel 10d 7.
---------+Artikkel 10d 8.
---------+Artikkel 10d 9.
---------+Artikkel 10d 10.
---------+Artikkel 10d 11.
---------+Artikkel 10d 12.
------+Artikkel 10e Taaste- ja vastupidavusrahastu
---------+Artikkel 10e 1.
---------+Artikkel 10e 2.
---------+Artikkel 10e 3.
---------+Artikkel 10e 4.
---------+Artikkel 10e 5.
---------+Artikkel 10e 6.
---------+Artikkel 10e 7.
------+Artikkel 10f „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõte
------+Artikkel 11 Riiklikud rakendusmeetmed
---------+Artikkel 11 1.
---------+Artikkel 11 2.
---------+Artikkel 11 3.
---+IV PEATÜKK
------+Artikkel 11a ►M9ELi HKSi◄raames projektitegevusest saadud THVde ja HVÜde kasutamine enne rahvusvahelise kliimamuutuste lepingu jõustumist
---------+Artikkel 11a 1.
---------+Artikkel 11a 2.
---------+Artikkel 11a 3.
---------+Artikkel 11a 5.
---------+Artikkel 11a 6.
---------+Artikkel 11a 7.
---------+Artikkel 11a 8.
------+Artikkel 11b Projektitegevused
---------+Artikkel 11b 1.
---------+Artikkel 11b 2.
---------+Artikkel 11b 3.
---------+Artikkel 11b 4.
---------+Artikkel 11b 5.
---------+Artikkel 11b 6.
------+Artikkel 12 ►C3Lubatud heitkoguse ühikute◄üleandmine, tagastamine ja kehtetuks tunnistamine
---------+Artikkel 12 1.
---------+Artikkel 12 1a.
---------+Artikkel 12 2.
---------+Artikkel 12 3.
---------+Artikkel 12 3-e.
---------+Artikkel 12 3-d.
---------+Artikkel 12 3-c.
---------+Artikkel 12 3-b.
---------+Artikkel 12 3-a.
---------+Artikkel 12 3a.
---------+Artikkel 12 3b.
---------+Artikkel 12 4.
---------+Artikkel 12 5.
---------+Artikkel 12 6.
---------+Artikkel 12 7.
---------+Artikkel 12 8.
---------+Artikkel 12 9.
------+Artikkel 13 Lubatud heitkoguse ühikute kehtivusaeg
------+Artikkel 14 Heitkoguste seire ja aruandlus
---------+Artikkel 14 1.
---------+Artikkel 14 2.
---------+Artikkel 14 3.
---------+Artikkel 14 4.
---------+Artikkel 14 5.
---------+Artikkel 14 6.
------+Artikkel 15 Tõendamine ja akrediteerimine
------+Artikkel 15a Teabe avalikustamine ja ametisaladus
------+Artikkel 16 Karistused
---------+Artikkel 16 1.
---------+Artikkel 16 2.
---------+Artikkel 16 3.
---------+Artikkel 16 3a.
---------+Artikkel 16 4.
---------+Artikkel 16 5.
---------+Artikkel 16 6.
---------+Artikkel 16 7.
---------+Artikkel 16 8.
---------+Artikkel 16 9.
---------+Artikkel 16 10.
---------+Artikkel 16 11.
---------+Artikkel 16 11a.
---------+Artikkel 16 12.
------+Artikkel 17 Teabele juurdepääs
------+Artikkel 18 Pädev asutus
------+Artikkel 18a Haldav liikmesriik
---------+Artikkel 18a 1.
---------+Artikkel 18a 2.
---------+Artikkel 18a 3.
---------+Artikkel 18a 4.
---------+Artikkel 18a 5.
------+Artikkel 18b Komisjoni, EMSA ja muude asjaomaste organisatsioonide abi
---------+Artikkel 18b 1.
---------+Artikkel 18b 2.
------+Artikkel 19 Registrid
---------+Artikkel 19 1.
---------+Artikkel 19 2.
---------+Artikkel 19 3.
---------+Artikkel 19 4.
------+Artikkel 20 Põhihaldaja
---------+Artikkel 20 1.
---------+Artikkel 20 2.
---------+Artikkel 20 3.
------+Artikkel 21 Liikmesriikide aruanded
---------+Artikkel 21 1.
---------+Artikkel 21 2.
---------+Artikkel 21 3.
---------+Artikkel 21 4.
------+Artikkel 21a Suutlikkuse suurendamisega seotud tegevuse toetamine
------+Artikkel 22 Lisade muudatused
------+Artikkel 22a Komiteemenetlus
---------+Artikkel 22a 1.
---------+Artikkel 22a 2.
------+Artikkel 23 Delegeeritud volituste rakendamine
---------+Artikkel 23 1.
---------+Artikkel 23 2.
---------+Artikkel 23 3.
---------+Artikkel 23 4.
---------+Artikkel 23 5.
---------+Artikkel 23 6.
------+Artikkel 24 Täiendavate tegevusalade ja gaaside ühepoolse lisamise kord
---------+Artikkel 24 1.
---------+Artikkel 24 2.
---------+Artikkel 24 3.
------+Artikkel 24a Heitkoguste vähendamise projektide ühtlustatud eeskirjad
---------+Artikkel 24a 1.
---------+Artikkel 24a 3.
------+Artikkel 25 Seosed muude kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemidega
---------+Artikkel 25 1.
---------+Artikkel 25 1a.
---------+Artikkel 25 1b.
------+Artikkel 25a Kolmandate riikide meetmed lennunduse kliimamõju vähendamiseks
---------+Artikkel 25a 1.
---------+Artikkel 25a 2.
---------+Artikkel 25a 3.
---------+Artikkel 25a 4.
---------+Artikkel 25a 5.
---------+Artikkel 25a 6.
---------+Artikkel 25a 7.
---------+Artikkel 25a 8.
------+Artikkel 26 Direktiivi 96/61/EÜ muutmine
------+Artikkel 27 Väikeste käitiste väljaarvamine samaväärsete meetmete alusel
---------+Artikkel 27 1.
---------+Artikkel 27 2.
---------+Artikkel 27 3.
---------+Artikkel 27 4.
------+Artikkel 27a Vähem kui 2 500 tonni heitkoguseid tekitavate käitiste valikuline väljaarvamine
---------+Artikkel 27a 1.
---------+Artikkel 27a 2.
---------+Artikkel 27a 3.
------+Artikkel 28 Kohandamine pärast rahvusvahelise kliimamuutuste lepingu heakskiitmist►M9liidu◄poolt
---------+Artikkel 28 1.
---------+Artikkel 28 2.
---------+Artikkel 28 3.
---------+Artikkel 28 4.
---------+Artikkel 28 5.
------+Artikkel 28a Enne ICAO ülemaailmse turupõhise meetme kohustuslikku rakendamist kohaldatavad erandid
---------+Artikkel 28a 1.
---------+Artikkel 28a 2.
---------+Artikkel 28a 3.
---------+Artikkel 28a 4.
---------+Artikkel 28a 5.
------+Artikkel 28b ICAO ülemaailmse turupõhise meetme rakendamist puudutav komisjoni aruanne ja läbivaatamine
---------+Artikkel 28b 1.
---------+Artikkel 28b 2.
---------+Artikkel 28b 3.
------+Artikkel 28c Ülemaailmse turupõhise meetme seiret, aruandlust ja tõendamist käsitlevad sätted
------+Artikkel 29 Aruanne CO2turu parema toimimise tagamiseks
------+Artikkel 29a Ülemääraste hinnakõikumiste korral võetavad meetmed
---------+Artikkel 29a 1.
---------+Artikkel 29a 2.
---------+Artikkel 29a 3.
------+Artikkel 30 Läbivaatamine tulenevalt Pariisi kokkuleppe rakendamisest ja arengutest teiste tähtsamate majandusriikide süsinikuturgudel
---------+Artikkel 30 1.
---------+Artikkel 30 2.
---------+Artikkel 30 3.
---------+Artikkel 30 4.
---------+Artikkel 30 5.
---------+Artikkel 30 6.
---------+Artikkel 30 7.
---------+Artikkel 30 8.
---+IVa PEATÜKK HEITKOGUSTEGA KAUPLEMISE SÜSTEEM HOONETE, MAANTEETRANSPORDI JA MUUDE SEKTORITE JAOKS
------+Artikkel 30a Kohaldamisala
------+Artikkel 30b Kasvuhoonegaaside heiteload
---------+Artikkel 30b 1.
---------+Artikkel 30b 2.
---------+Artikkel 30b 3.
---------+Artikkel 30b 4.
---------+Artikkel 30b 5.
---------+Artikkel 30b 6.
------+Artikkel 30c Liidu piires lubatud heitkoguse ühikute kogus
---------+Artikkel 30c 1.
---------+Artikkel 30c 2.
---------+Artikkel 30c 3.
---------+Artikkel 30c 4.
------+Artikkel 30d Lubatud heitkoguse ühikute müük enampakkumisel III lisas osutatud tegevusala jaoks
---------+Artikkel 30d 1.
---------+Artikkel 30d 2.
---------+Artikkel 30d 3.
---------+Artikkel 30d 4.
---------+Artikkel 30d 5.
---------+Artikkel 30d 6.
---------+Artikkel 30d 7.
------+Artikkel 30e Lubatud heitkoguse ühikute üleandmine, tagastamine ja kehtetuks tunnistamine
---------+Artikkel 30e 1.
---------+Artikkel 30e 2.
---------+Artikkel 30e 3.
---------+Artikkel 30e 4.
------+Artikkel 30f Heitkoguste seire, aruandlus ja kontroll ning akrediteerimine
---------+Artikkel 30f 1.
---------+Artikkel 30f 2.
---------+Artikkel 30f 3.
---------+Artikkel 30f 4.
---------+Artikkel 30f 5.
---------+Artikkel 30f 6.
---------+Artikkel 30f 7.
---------+Artikkel 30f 8.
------+Artikkel 30g Haldamine
------+Artikkel 30h Ülemäärase hinnatõusu korral võetavad meetmed
---------+Artikkel 30h 1.
---------+Artikkel 30h 2.
---------+Artikkel 30h 3.
---------+Artikkel 30h 4.
---------+Artikkel 30h 5.
---------+Artikkel 30h 6.
---------+Artikkel 30h 7.
---------+Artikkel 30h 8.
---------+Artikkel 30h 9.
------+Artikkel 30i Käesoleva peatüki läbivaatamine
------+Artikkel 30j Menetlused III lisas osutatud tegevusala ühepoolseks laiendamiseks muudele, II ja III peatükiga hõlmamata sektoritele
---------+Artikkel 30j 1.
---------+Artikkel 30j 2.
------+Artikkel 30k Hoonete ja maanteetranspordi puhul ning muudes sektorites heitkogustega kauplemise edasilükkamine 2028. aastani erakordselt kõrgete energiahindade korral
---------+Artikkel 30k 1.
---------+Artikkel 30k 2.
---+IVb PEATÜKK TEADUSLIK NÕUANNE JA RAHASTAMISE NÄHTAVUS
------+Artikkel 30l Teaduslik nõuanne
------+Artikkel 30m Teave, teavitamine ja avalikustamine
---------+Artikkel 30m 1.
---------+Artikkel 30m 2.
---------+Artikkel 30m 3.
---+V PEATÜKK
------+Artikkel 31 Rakendamine
---------+Artikkel 31 1.
---------+Artikkel 31 2.
------+Artikkel 32 Jõustumine
------+Artikkel 33 Adressaadid
---+I LISA TEGEVUSALADE LIIGID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE KÄESOLEVAT DIREKTIIVI
---+II LISA ARTIKLITES 3 JA 30 NIMETATUD KASVUHOONEGAASID
---+IIa LISA Protsendimäärad, mille võrra suurendatakse liikmesriikide poolt vastavalt artikli 10 lõike 2 punktile a enampakkumisel müüdavaid►C3lubatud heitkoguse ühikuid◄►M9liidu◄solidaarsuse ja majanduskasvu eesmärgil, et vähendada heitkoguseid ja kohaneda kliimamuutuste mõjudega
---+IIb LISA
---+III LISA IVa PEATÜKIGA HÕLMATUD TEGEVUSALAD
---+IIIa LISA LINEAARSE VÄHENDAMISTEGURI KOHANDAMINE VASTAVALT ARTIKLI 30c LÕIKELE 2
---+IV LISA ARTIKLI 14 LÕIKES 1 NIMETATUD JÄRELEVALVE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED
---+V LISA ARTIKLIS 15 NIMETATUD TÕENDAMISKRITEERIUMID
 English - European Union - Environment - Sustainability -

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ►M9 liidus ◄ kasvuhoonegaaside ►C3 lubatud heitkoguse ühikutega ◄ kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/87/EÜ,

13. oktoober 2003,

millega luuakse ►M9  liidus ◄ kasvuhoonegaaside ►C3  lubatud heitkoguse ühikutega ◄ kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

1. Ülevaade

,
I PEATÜKK I PEATÜKK
II PEATÜKK II PEATÜKK
III PEATÜKK III PEATÜKK
IV PEATÜKK IV PEATÜKK
IVa PEATÜKK HEITKOGUSTEGA KAUPLEMISE SÜSTEEM HOONETE, MAANTEETRANSPORDI JA MUUDE SEKTORITE JAOKS IVa PEATÜKK HEITKOGUSTEGA KAUPLEMISE SÜSTEEM HOONETE, MAANTEETRANSPORDI JA MUUDE SEKTORITE JAOKS
IVb PEATÜKK TEADUSLIK NÕUANNE JA RAHASTAMISE NÄHTAVUS IVb PEATÜKK TEADUSLIK NÕUANNE JA RAHASTAMISE NÄHTAVUS
V PEATÜKK V PEATÜKK
I LISA TEGEVUSALADE LIIGID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE KÄESOLEVAT DIREKTIIVI



I LISA

TEGEVUSALADE LIIGID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE KÄESOLEVAT DIREKTIIVI

▼M15

1.

Käesolev direktiiv ei hõlma käitisi või käitiste osi, mida kasutatakse uute toodete ja protsesside uurimiseks, arendamiseks ja katsetamiseks. Käesolev direktiiv ei hõlma selliseid käitisi, mille puhul artikli 11 lõike 1 teises lõigus osutatud eelneval asjaomasel viieaastasel ajavahemikul on artikli 14 kohaselt sätestatud kriteeriumidele vastava biomassi põletamisel tekkinud heitkogused keskmiselt moodustanud üle 95 % kasvuhoonegaaside keskmisest koguheitest.

▼M4

2.

Allpool esitatud künnisväärtused on üldjuhul tootmisvõimsuse või toodangu väärtused. Kui samas käitises tegeldakse mitme samasse kategooriasse kuuluva tegevusalaga, siis nende tegevusalade võimsused liidetakse.

▼M15

3.

Kui selleks, et langetada otsus käitise lisamise kohta ELi HKSi, arvutatakse tema summaarne nimisoojusvõimsus, liidetakse kõigi selle osaks olevate selliste tehniliste üksuste nimisoojusvõimsused käitise piires, kus põletatakse kütuseid. Kõnealusteks üksusteks võivad muu hulgas olla igat tüüpi katlad, põletid, turbiinid, soojendid, sulatusahjud, jäätmepõletusseadmed, särdamisahjud, põletusahjud, ahjud, kuivatid, mootorid, kütuseelemendid, keemilise silmuspõletamise seadmed, tõrvikpõletid ning termilise või katalüütilise järelpõletamise seadmed. Selle arvutuse juures ei võeta arvesse seadmeid nimisoojusvõimsusega alla 3 MW.

▼M4

4.

Kui üksust kasutatakse tegevusalal, mille jaoks künnisväärtus ei ole väljendatud summaarse nimisoojusvõimsusena, on selle tegevuse künnisväärtus ►M9  ELi HKSi ◄ lisamise otsuse jaoks ülimuslik.

5.

Kui käitises leitakse olevat ületatud käesolevas lisas nimetatud tegevuse võimsuse künnisväärtus, võetakse kasvuhoonegaaside ►C3  heiteloas ◄ arvesse kõik üksused, kus põletatakse kütuseid, välja arvatud üksused, mis on ette nähtud ohtlike või olmejäätmete põletamiseks.

6.

Alates 1. jaanuarist 2012 lisatakse reguleerimisalasse kõik lennud, mis saabuvad lennuväljale või lahkuvad lennuväljalt, mis asub selle liikmesriigi territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut.



Tegevusalad

Kasvuhoonegaasid

▼M15

Kütuste põletamine käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW (v.a ohtlike või olmejäätmete põletamisega tegelevad käitised)

Alates 1. jaanuarist 2024 kütuste põletamine olmejäätmete põletamise käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW, artiklite 14 ja 15 tähenduses

Süsinikdioksiid

Õli rafineerimine põletusseadmetega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW

Süsinikdioksiid

▼M4

Koksi tootmine

Süsinikdioksiid

Metallimaakide (sh sulfiidmaagid) särdamine või paagutamine, sh granuleerimine

Süsinikdioksiid

▼M15

Raua või terase tootmine (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvalu, tootmisvõimsusega üle 2,5 tonni tunnis

Süsinikdioksiid

▼M4

Raudmetallide (sh ferrosulamite) tootmine või töötlemine, mille puhul käitatakse põletusseadmeid, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW. Töötlemine hõlmab muu hulgas valtsimispinke, järelsoojendeid, lõõmutusahje, sepikodasid, valukodasid, pindamist ja dekapeerimist

Süsinikdioksiid

▼M15

Primaaralumiiniumi või alumiiniumoksiidi tootmine

Süsinikdioksiid ja perfluorosüsivesinikud

▼M4

Alumiiniumi teisene tootmine, mille puhul käitatakse põletusseadmeid, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW

Süsinikdioksiid

Värviliste metallide tootmine või töötlemine, sh sulamite tootmine, puhastamine, valamine jne, mille puhul kasutatakse põletusseadmeid, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW (sh kütused redutseerijatena)

Süsinikdioksiid

Tsemendiklinkri tootmine pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 500 tonni ööpäevas või muudes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas

Süsinikdioksiid

Lubja tootmine või dolomiidi ja magnesiidi kaltsineerimine pöördahjudes või muudes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas

Süsinikdioksiid

Klaasi, sh klaaskiu tootmine sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas

Süsinikdioksiid

Keraamiliste toodete valmistamine põletamise teel, eelkõige katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani põletamine tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas

Süsinikdioksiid

Mineraalvilla tootmine isoleerimismaterjalina, kasutades klaasi, kivi või räbu, sulatusvõimsusega üle 20 tonni päevas

Süsinikdioksiid

▼M15

Kipsi kuivatamine või kaltsineerimine või kipsplaatide ja muude kipstoodete tootmine tootmisvõimsusel üle 20 tonni kaltsineeritud kipsi või kuivatatud teisest kipsi ööpäevas

Süsinikdioksiid

▼M4

Paberimassi tootmine puidust või muust kiulisest materjalist

Süsinikdioksiid

Paberi või papi tootmine tootmisvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas

Süsinikdioksiid

▼M15

Tahma tootmine, mis hõlmab orgaaniliste ainete, nt õlide, tõrvade, krakkimis- ja destilleerimisjääkide koksistamist, tootmisvõimsusel üle 50 tonni ööpäevas

Süsinikdioksiid

▼M4

Lämmastikhappe tootmine

Süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid

Adipiinhappe tootmine

Süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid

Glüoksaali ja glüoksüülhappe tootmine

Süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid

Ammoniaagi tootmine

Süsinikdioksiid

Pakendamata orgaaniliste põhikemikaalide tootmine krakkimise, reformingu, täieliku või osalise oksüdeerimise või samalaadsete protsesside abil tootmisvõimsusega üle 100 tonni päevas

Süsinikdioksiid

▼M15

Vesiniku (H2) ja sünteesgaasi tootmine tootmisvõimsusel üle 5 tonni päevas

Süsinikdioksiid

▼M4

Naatriumkarbonaadi (Na2CO3) ja naatriumvesinikkarbonaadi (NaHCO3) tootmine

Süsinikdioksiid

Kasvuhoonegaaside kogumine käesoleva direktiiviga hõlmatud käitistest, et neid transportida ja geoloogiliselt säilitada direktiivi 2009/31/EÜ kohaselt lubatud säilitamiskohas

Süsinikdioksiid

▼M15

Kasvuhoonegaaside transportimine geoloogiliseks säilitamiseks direktiivi 2009/31/EÜ kohaselt lubatud säilitamiskohta, välja arvatud heitkogused, mis on hõlmatud käesoleva direktiivi kohase muu tegevusalaga

Süsinikdioksiid

▼M4

Kasvuhoonegaaside geoloogiline säilitamine direktiivi 2009/31/EÜ kohaselt lubatud säilitamiskohas

Süsinikdioksiid

Lennundus
Lennud, mis väljuvad lennuväljalt või saabuvad lennuväljale, mis asub selle liikmesriigi territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut.
Kõnealune tegevus ei hõlma:
a)  lende, mis sooritatakse eranditult muude riikide kui liikmesriikide lähetuses viibiva valitseva monarhi ja tema lähimate pereliikmete, riigipeade, valitsusjuhtide ja valitsuse ministrite transpordi eesmärgil, kui see on lennuplaanis tõendatud asjakohase staatusega;
b)  sõjalisi lende, mida sooritavad sõjalennukid, ning tolli ja politsei tegevusega seotud lende;
c)  otsingu- ja päästelende, tuletõrje-, humanitaarabi- ja kiirabilende asjaomase pädeva asutuse volitusel;
d)  lende, mis sooritatakse eranditult Chicago konventsiooni 2. lisas kindlaksmääratud visuaal-lennureeglite järgi;
e)  lende, mis lõpevad samal lennuväljal, kust õhusõiduk õhku tõusis ja mille jooksul ei tehtud vahemaandumisi;
f)  õppelende, mida sooritatakse eranditult lennukijuhi litsentsi omandamise või lennumeeskonna liikmete hindamise eesmärgil, kui see on tõendatud asjakohase märkusega lennuplaanis tingimusel, et lendu ei kasutata reisijate ja/või kauba transpordiks või õhusõidukite positsioneerimiseks või vedamiseks;
g)  lende, mida sooritatakse eranditult teadusuuringute eesmärgil või õhusõidukite või nii õhus kui ka maa peal kasutatavate seadmete kontrollimiseks, katsetamiseks või sertifitseerimiseks;
h)  lende, mida sooritavad õhusõidukid, mille maksimaalne stardimass on alla 5 700  kg;
i)  lende, mida sooritatakse seoses määrusega (EMÜ) nr 2408/92 ette nähtud avaliku teenuse osutamise kohustusega asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 määratletud äärepoolseimate piirkondade lennuliinidel või sellistel lennuliinidel, mille maht ei ületa ►M14  50 000  ◄ istekohta aastas;
j)  lende, mis kuuluksid tegevusala alla vaid käesoleva punkti osas ja mida sooritab kommertslennuettevõtja:

— kelle lendude arv kolmel järjestikusel neljakuulisel perioodil on vähem kui 243 lendu perioodi kohta või

— kelle tekitatud iga-aastane heitkogus kokku on alla 10 000 tonni aastas.


Punktides l ja m osutatud lende, mis sooritatakse eranditult liikmesriikide lähetuses viibivate valitsevate monarhide ja nende lähimate pereliikmete, riigipeade, valitsusjuhtide ja valitsuse ministrite transpordi eesmärgil, ei tohi käesoleva punkti alusel välja jätta; ►M11  
k)  1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2030 lende, mis kuuluksid tegevusala alla vaid käesoleva punkti osas ja mida sooritab muu kui kommertslende käitav õhusõidukikäitaja, kelle lendude iga-aastane koguheide on alla 1 000 tonni CO2 (sh punktides l ja m osutatud lendude tekitatud heitkogused);  ◄
►M10  l)  lennud Šveitsis asuvatelt lennuväljadelt EMPs asuvatele lennuväljadele; ◄ ►M11  
m)  lennud Ühendkuningriigis asuvatelt lennuväljadelt EMPs asuvatele lennuväljadele.  ◄ ►M14  
Kahes eri riigis, mis on loetletud artikli 25a lõike 3 kohaselt vastu võetud rakendusaktis, asuvate lennuväljade vahel toimuvad lennud ning Šveitsi või Ühendkuningriigi ja artikli 25a lõike 3 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud riikide vahelised lennud, ja artikli 12 lõigete 6 ja 8 ning artikli 28c kohaldamisel kõik muud kahes erinevas kolmandas riigis asuvate lennuväljade vahel toimuvad lennud, mida sooritavad õhusõiduki käitajad, kes vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
a)  õhusõiduki käitajal on mõne liikmesriigi poolt välja antud lennuettevõtja sertifikaat või ta on registreeritud mõnes liikmesriigis, kaasa arvatud asjaomase liikmesriigi äärepoolseimad piirkonnad, sõltkonnad ja territooriumid, ning
b)  nad tekitavad alates 1. jaanuarist 2021 üle 10 000 tonni CO2 heitkoguseid aastas, käitades lennukeid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on üle 5 700  kg ja mis teostavad käesoleva lisaga hõlmatud lende, välja arvatud sellised lennud, mille lähte- ja sihtkoht on ühes ja samas liikmesriigis, kaasa arvatud sama liikmesriigi äärepoolseimad piirkonnad; käesoleva punkti kohaldamisel ei võeta arvesse järgmist liiki lendude heitkoguseid:
i)  riiklikud lennud;
ii)  humanitaarabilennud;
iii)  lennud arstiabi osutamiseks;
iv)  sõjalised lennud;
v)  tuletõrjelennud;
vi)  lennud, mis eelnevad või järgnevad humanitaarabi-, meditsiinilisele või tuletõrjelennule, tingimusel et sellised lennud toimusid sama õhusõidukiga ja nendega oli vaja läbi viia asjaomane humanitaarabi-, meditsiiniline või tuletõrjetegevus, või tuli õhusõiduk pärast neid tegevusi ümber paigutada järgmise tegevuse jaoks.  ◄

Süsinikdioksiid

▼M15

Meretransport

Määrusega (EL) 2015/757 hõlmatud meretranspordi tegevus välja arvatud kõnealuse määruse artikli 2 lõikega 1a ja 31. detsembrini 2026 artikli 2 lõikega 1b hõlmatud meretranspordi tegevus

Süsinikdioksiid;

alates 1. jaanuarist 2026: metaan ja dilämmastikoksiid
II LISA ARTIKLITES 3 JA 30 NIMETATUD KASVUHOONEGAASID



▼C1

II LISA

▼B

ARTIKLITES 3 JA 30 NIMETATUD KASVUHOONEGAASID

Süsinikdioksiid (CO2)

Metaan (CH4)

Dilämmastikoksiid (N2O)

Fluorosüsivesinikud (HFC)

Perfluorosüsivesinikud (PFC)

Väävelheksafluoriid (SF6)
IIa LISA Protsendimäärad, mille võrra suurendatakse liikmesriikide poolt vastavalt artikli 10 lõike 2 punktile a enampakkumisel müüdavaid►C3lubatud heitkoguse ühikuid◄►M9liidu◄solidaarsuse ja majanduskasvu eesmärgil, et vähendada heitkoguseid ja kohaneda kliimamuutuste mõjudega



IIa LISA

Protsendimäärad, mille võrra suurendatakse liikmesriikide poolt vastavalt artikli 10 lõike 2 punktile a enampakkumisel müüdavaid ►C3  lubatud heitkoguse ühikuid ◄ ►M9  liidu ◄ solidaarsuse ja majanduskasvu eesmärgil, et vähendada heitkoguseid ja kohaneda kliimamuutuste mõjudega



 

Liikmesriigi osa

▼M9 —————

▼M4

Bulgaaria

53 %

Tšehhi Vabariik

31 %

Eesti

42 %

Kreeka

17 %

Hispaania

13 %

▼A1

Horvaatia

26 %

▼M9 —————

▼M4

Küpros

20 %

Läti

56 %

Leedu

46 %

▼M9 —————

▼M4

Ungari

28 %

Malta

23 %

Poola

39 %

Portugal

16 %

Rumeenia

53 %

Sloveenia

20 %

Slovakkia

41 %

▼M9 —————
IIb LISA



IIb LISA

A osa

ARTIKLI 10 LÕIKE 1 KOLMANDALE LÕIGULE VASTAVATE MODERNISEERIMISFONDI VAHENDITE JAOTUS



 

Osa

Bulgaaria

5,84  %

Tšehhi

15,59  %

Eesti

2,78  %

Horvaatia

3,14  %

Läti

1,44  %

Leedu

2,57  %

Ungari

7,12  %

Poola

43,41  %

Rumeenia

11,98  %

Slovakkia

6,13  %

B osa

ARTIKLI 10 LÕIKE 1 NELJANDALE LÕIGULE VASTAVATE MODERNISEERIMISFONDI VAHENDITE JAOTUS



 

Osa

Bulgaaria

4,9  %

Tšehhi

12,6  %

Eesti

2,1  %

Kreeka

10,1  %

Horvaatia

2,3  %

Läti

1,0  %

Leedu

1,9  %

Ungari

5,8  %

Poola

34,2  %

Portugal

8,6  %

Rumeenia

9,7  %

Slovakkia

4,8  %

Sloveenia

2,0  %
III LISA IVa PEATÜKIGA HÕLMATUD TEGEVUSALAD



III LISA

IVa PEATÜKIGA HÕLMATUD TEGEVUSALAD



Tegevusalad

Kasvuhoonegaasid

Hoonete, maanteetranspordi ja muudes sektorites põletamiseks kasutatavate kütuste tarbimisse lubamine. Tegevusala ei hõlma järgmist:

a)  I lisas loetletud tegevusaladel kasutatavate kütuste tarbimisse lubamine, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse põletamiseks kasvuhoonegaaside transportimisel nende geoloogiliseks säilitamiseks (nagu on märgitud kõnealuse lisa tabelis kahekümne seitsmendal real) või kui neid kasutatakse põletamiseks käitistes, mis on välja arvatud käesoleva direktiivi artikli 27a kohaselt;

b)  selliste kütuste tarbimisse lubamine, mille heitekoefitsient on null;

c)  ohtlike või olmejäätmete kütusena tarbimisse lubamine.

Hoonete ja maanteetranspordi sektorites esinevad järgmised heiteallikad, mis on kindlaks määratud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suunistes kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, tehes määratlustes vajalikud muudatused järgmiselt:

a)  soojuse ja elektri koostootmine (allikakategooria kood 1A1a ii) ja küttejaamad (allikakategooria kood 1A1a iii), kui nad toodavad soojust käesoleva punkti alapunktides c ja d nimetatud kategooriate jaoks kas otse või kaugküttevõrkude kaudu;

Süsinikdioksiid

b)  maanteetransport (allikakategooria kood 1A3b), välja arvatud põllumajandussõidukite kasutamine kattega teedel;

c)  kaubanduslik/institutsiooniline sektor (allikakategooria kood 1A4a);

d)  eluasemesektor (allikakategooria kood 1A4b).

Muude sektorite puhul esinevad järgmised heiteallikad, mis on kindlaks määratud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suunistes kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta:

a)  energeetikasektor (allikakategooria kood 1A1), välja arvatud käesoleva lisa punkti 2 alapunktis a täpsustatud kategooriad;

b)  töötlev tööstus ja ehitus (allikakategooria kood 1A2).

 
IIIa LISA LINEAARSE VÄHENDAMISTEGURI KOHANDAMINE VASTAVALT ARTIKLI 30c LÕIKELE 2



IIIa LISA

LINEAARSE VÄHENDAMISTEGURI KOHANDAMINE VASTAVALT ARTIKLI 30c LÕIKELE 2

1. Kui IVa peatüki kohaselt aastate 2024–2026 kohta teatatud keskmised heitkogused on üle 2 % suuremad kui artikli 30c lõike 1 kohaselt määratud 2025. aasta koguse väärtus ja kui nimetatud erinevused ei ole tingitud vähem kui 5 % erinevusest IVa peatüki kohaselt teatatud heitkoguste ja IVa peatükiga hõlmatud sektorites UNFCCC allikakategooriatest pärit liidu 2025. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuriandmete vahel, siis arvutatakse lineaarne vähendamistegur, kohandades artikli 30c lõikes 1 osutatud lineaarset vähendamistegurit.

2. Punkti 1 kohane kohandatud lineaarne vähendamistegur määratakse kindlaks järgmiselt:

LRFadj = 100%* [MRV[2024-2026] – (ESR[2024] - 6* LRF[2024]* ESR[2024])]/ (5* MRV[2024-2026]), kus
LRFadj on kohandatud lineaarne vähendamistegur;
MRV[2024–2026] on IVa peatüki kohaste tõendatud heitkoguste keskmine aastatel 2024–2026;
ESR[2024] on IVa peatükiga hõlmatud sektorite jaoks artikli 30c lõike 1 kohaselt määratud 2024. aasta heitkoguste väärtus;
LRF[2024] on artikli 30c lõikes 1 osutatud lineaarne vähendamistegur.
IV LISA ARTIKLI 14 LÕIKES 1 NIMETATUD JÄRELEVALVE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED



IV LISA

ARTIKLI 14 LÕIKES 1 NIMETATUD JÄRELEVALVE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED

▼M2

A OSA –   Paiksetest käitistest tulenevate heitkoguste seire ja aruandlus

▼B

Süsinikdioksiidi heitkoguste järelevalve

▼C3

Heitkoguseid seiratakse arvutamise või mõõtmise teel.

▼B

Arvutamine

Heitkoguste arvutamisel kasutatakse valemit:

Andmed tegevuse kohta × ►C3  heitekoefitsient ◄ × oksüdatsioonikoefitsient

Tegevust käsitlevaid andmeid (kasutatud kütus, toodangu määr jne) kontrollitakse tarnimist käsitlevate andmete või mõõtmise alusel.

Kasutatakse heakskiidetud ►C3  heitekoefitsiente ◄ . Kõikide kütuseliikide puhul aktsepteeritakse tegevuspõhiseid ►C3  heitekoefitsiente ◄ . Standardkoefitsiente aktsepteeritakse kõikide kütuseliikide puhul, välja arvatud mittekaubanduslikud kütuseliigid (jäätmekütus nagu rehvid ja tööstusprotsesside gaasid). Kivisöe kohta tuleb veel edasi arendada maavarapõhised standardväärtused ja maagaasi kohta EL või tootjariigi standardkoefitsiendid. Rafineerimissaaduste suhtes võib kohaldada IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change – valitsustevaheline kliimamuutuste rühm) standardväärtusi. ►M15  Direktiiviga (EL) 2018/2001 biomassi kasutamise suhtes kehtestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastava biomassi heitekoefitsient, koos käesoleva direktiivi alusel kohaldamiseks tehtud vajalike kohandustega, mis on sätestatud käesoleva direktiivi artiklis 14 osutatud rakendusaktides, on null. ◄

Kui ►C3  heitekoefitsient ◄ ei võta arvesse asjaolu, et osa söest ei ole oksüdeerunud, kasutatakse täiendavat oksüdatsioonikoefitsienti. Kui tegevuspõhised ►C3  heitekoefitsiendid ◄ on välja arvutatud ja need võtavad oksüdeerumist arvesse, ei pea oksüdatsioonikoefitsienti kohaldama.

▼M15

Kasutatakse direktiivi 2010/75/EL kohaselt välja töötatud standardväärtusega oksüdatsioonikoefitsiente, välja arvatud juhul, kui käitaja suudab tõendada, et tegevuspõhised koefitsiendid on täpsemad.

▼B

Iga tegevusala, käitise ja kütuseliigi kohta tehakse eraldi arvutused.

Mõõtmine

Heitkoguste mõõtmisel kasutatakse standard- või heakskiidetud metoodikat ja mõõtmistulemused kinnitatakse täiendava heitkoguste arvutamisega.

Muude kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve

▼M9

Kasutatakse standard- või heakskiidetud metoodikat, mille komisjon on välja töötanud koostöös asjaomaste sidusrühmadega ja vastu võtnud artikli 14 lõike 1 kohaselt.

▼B

Heitkogustest aru andmine

Kõik käitajad lisavad käitist käsitlevasse aruandesse järgmise teabe:

A. 

Käitise tunnusandmed, sealhulgas:

— 
käitise nimi;
— 
käitise aadress, seahulgas sihtnumber ja riik;
— 
I lisas loetletud käitise tegevusalade liik ja arv;
— 
kontaktisiku aadress, telefon, faks ja elektronpost; ja
— 
käitise ja võimaliku emaettevõtja omaniku nimi.
B. 

Iga ettevõtte tegevuskohas tehtava I lisas loetletud tegevuse puhul, millega seonduvaid heitkoguseid arvutatakse:

— 
tegevusandmed;
— 
►C3  heitekoefitsiendid ◄ ;
— 
oksüdatsioonikoefitsiendid;
— 
koguheide; ja
— 
mõõtemääramatus.
C. 

Iga ettevõtte tegevuskohas tehtava I lisas loetletud tegevuse puhul, millega seonduvaid heitkoguseid mõõdetakse:

— 
koguheide;
— 
teave mõõtmismetoodika usaldusväärsuse kohta; ja
— 
mõõtemääramatus.
D. 

Põlemisest tulenevate heitkoguste puhul peab aruanne sisaldama ka oksüdatsioonikoefitsienti, välja arvatud juhul, kui tegevuspõhise ►C3  heitekoefitsiendi ◄ väljatöötamisel on juba oksüdeerumist arvesse võetud.

Liikmesriigid võtavad meetmeid, et kooskõlastada aruandmise nõuded olemasolevate aruandmise nõuetega, et vähendada ettevõtete aruandluskoormust.

▼M2

B OSA –   Lennutegevustest tulenevate heitkoguste seire ja aruandlus

Süsinikdioksiidi heitkoguste seire

Heitkoguseid seiratakse arvutuste abil. Heitkoguste arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

kütusekulu × heitekoefitsient

Kütusekulu hõlmab kütust, mida tarbib abijõuallikas. Võimaluse korra kasutatakse iga lennu tegelikku kütusekulu, mis arvutatakse välja järgmise valemi abil:

kütusekogus õhusõiduki kütusepaakides pärast õhusõiduki pardale võetava kütuse tankimise lõppu – kütusekogus õhusõiduki kütusepaakides pärast seda, kui pardale võetava kütuse tankimine järgmise lennu tarbeks on lõppenud + selle järgmise lennu tarbeks pardale võetav kütus.

Kui andmed tegeliku kütusekulu kohta ei ole kättesaadavad, kasutatakse kütusekulu hindamiseks standardset astmelist meetodit, mis tugineb parimale kättesaadavale teabele.

Kasutatakse standardseid valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) heitekoefitsiente, mis on võetud IPCC 2006. aasta seirejuhistest või nende hilisematest ajakohastatud versioonidest, välja arvatud juhul, kui tegevuspõhised heitekoefitsiendid, mille on tunnustatud analüütilisi meetodeid kasutades määratlenud sõltumatud akrediteeritud laboratooriumid, on täpsemad. ►M15  Direktiiviga (EL) 2018/2001 biomassi kasutamise suhtes kehtestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastava biomassi heitekoefitsient, koos käesoleva direktiivi alusel kohaldamiseks tehtud vajalike kohandustega, mis on sätestatud käesoleva direktiivi artiklis 14 osutatud rakendusaktides, on null. ◄ ►M14  Lennukipetrooleumi (Jet A1 või Jet A) heitekoefitsient on 3,16 (t CO2/t kütust). ◄

▼M14

Heide, mis on pärit direktiivi (EL) 2018/2001 artiklile 25 vastavatest muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud kütustest, milles kasutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinikku, liigitatakse neid kütuseid kasutavate õhusõiduki käitajate puhul heitevabaks, kuni käesoleva direktiivi artikli 14 lõikes 1 osutatud rakendusakt on vastu võetud.

▼M2

Iga lennu ja iga kütuse kohta tehakse eraldi arvutused.

Heitkoguste aruandlus

Iga õhusõiduki käitaja esitab artikli 14 lõike 3 kohaselt koostatavas aruandes järgmised andmed:

A. 

Õhusõiduki käitaja tuvastamiseks vajalikud andmed, sealhulgas:

— 
õhusõiduki käitaja nimi;
— 
haldav liikmesriik;
— 
aadress, sealhulgas sihtnumber ja riik, ning, juhul kui see on erinev, kontaktaadress haldavas liikmesriigis;
— 
aruandlusperioodil õhusõiduki käitaja poolt I lisas nimetatud lennutegevuste sooritamiseks kasutatud õhusõidukite registreerimisnumbrid ja tüübid;
— 
selle lennuettevõtja sertifikaadi ja lennutegevusloa number ja väljaandev asutus, mille alusel õhusõiduki käitaja teostas I lisas nimetatud lennutegevust;
— 
kontaktisiku aadress, telefon, faks ja elektronpost ning
— 
õhusõiduki omaniku nimi.
B. 

Iga kütuseliigi puhul, mille heitkogused arvutatakse:

— 
kütusekulu;
— 
►C3  heitekoefitsient ◄ ;
— 
heitkoguste koguhulk kõigilt aruandlusperioodil õhusõiduki käitaja teostatud lendudelt, mis kuuluvad I lisas nimetatud lennutegevuste alla;
— 
järgmiste lendude heitkoguste koguhulk:
— 
kõik aruandlusperioodil õhusõiduki käitaja teostatud lennud, mis kuuluvad I lisas nimetatud lennutegevuste alla ja mis väljusid liikmesriigi territooriumil asuvalt lennuväljalt ning saabusid liikmesriigi territooriumil asuvale lennuväljale;
— 
kõik muud aruandlusperioodil õhusõiduki käitaja teostatud lennud, mis kuuluvad selliste I lisas nimetatud lennutegevuste alla;
— 
heitkoguste koguhulk aruandlusperioodil õhusõiduki käitaja teostatud lendudelt, mis kuuluvad I lisas nimetatud lennutegevuste alla ning mis:
— 
väljusid igast liikmesriigist ning
— 
saabusid igasse liikmesriiki kolmandast riigist;
— 
määramatus.

Tonnkilomeetrite andmete seire artiklite 3e ja 3f kohaldamiseks

►C3  Lubatud heitkoguse ühikute ◄ eraldamise taotlemiseks vastavalt artikli 3e lõikele 1 või artikli 3f lõikele 2 arvutatakse lennutegevuse hulk tonnkilomeetrites, kasutades järgmist valemit:

tonnkilomeetrid = vahemaa × nimikoormus

kus:

„vahemaa” tähendab väljumiskoha lennuvälja ja sihtkoha lennuvälja vahelist kaugust mööda suurringjoont, millele lisatakse kindlaksmääratud faktorina 95 km, ja

„nimikoormus” tähendab transporditava kauba, posti ja reisijate kogumassi.

Nimikoormuse arvutamisel lähtutakse järgmisest:

— 
reisijate arv tähendab pardal viibivate inimeste arvu, välja arvatud meeskonnaliikmed;
— 
õhusõiduki käitaja võib asjakohaste lendude puhul massi ja tasakaalu käsitlevates dokumentides sisalduvate reisijate ja registreeritud pagasi suhtes kohaldada kas tegelikku ehk standardmassi või siis vaikeväärtust, mis on 100 kg iga reisija ja tema registreeritud pagasi kohta.

Tonnkilomeetrite andmete aruandlus artiklite 3e ja 3f kohaldamiseks

Iga õhusõiduki käitaja esitab artikli 3e lõike 1 või artikli 3f lõike 2 kohaselt koostatavas taotluses järgmised andmed:

A. 

Õhusõiduki käitaja tuvastamiseks vajalikud andmed, sealhulgas:

— 
õhusõiduki käitaja nimi;
— 
haldav liikmesriik;
— 
aadress, sealhulgas sihtnumber ja riik, ning, juhul kui see on erinev, kontaktaadress haldavas liikmesriigis;
— 
õhusõidukite registreerimisnumbrid ja tüübid, mida kasutatakse taotlusega hõlmatud aasta jooksul I lisas nimetatud lennutegevuste sooritamiseks õhusõiduki käitaja poolt;
— 
lennuettevõtja sertifikaadi ja lennutegevusloa, mille alusel õhusõiduki käitaja teostas I lisas nimetatud lennutegevusi, number ja väljaandev asutus;
— 
kontaktisiku aadress, telefon, faks ja elektronpost ning
— 
õhusõiduki omaniku nimi.
B. 

Tonnkilomeetrite andmed:

— 
lendude arv lennuväljade paari kohta;
— 
reisijakilomeetrite arv lennuväljade paari kohta;
— 
tonnkilomeetrite arv lennuväljade paari kohta;
— 
reisijate ja registreeritud pagasi kaalu arvutamiseks valitud meetod;
— 
kõikide I lisas nimetatud lennutegevustega hõlmatud ja aruandega seotud aasta jooksul õhusõiduki käitaja teostatud lendude tonnkilomeetrite koguarv.

▼M15

C OSA

III lisas osutatud tegevusalale vastavate heitkoguste seire ja aruandlus

Heitkoguste seire

Heitkoguseid seiratakse arvutuste abil.

Arvutamine

Heitkoguste arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

tarbimisse lubatud kütus × heitekoefitsient

Tarbimisse lubatud kütus hõlmab reguleeritud üksuse poolt tarbimisse lubatud kütuse kogust.

Kasutatakse standardseid valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) heitekoefitsiente, mis on võetud IPCC 2006. aasta inventuurisuunistest või nende inventuurisuuniste hilisematest ajakohastatud versioonidest, välja arvatud juhul, kui kütusepõhised heitekoefitsiendid, mille on määranud sõltumatud akrediteeritud laboratooriumid tunnustatud analüütiliste meetodite abil, on täpsemad.

Iga reguleeritud üksuse ja iga kütuse kohta tehakse eraldi arvutused.

Heitkoguste aruandlus

Iga reguleeritud üksus esitab oma aruandes järgmise teabe:

A. 

Reguleeritud üksuse tuvastamiseks vajalikud andmed, sealhulgas:

— 
reguleeritud üksuse nimi;
— 
reguleeritud üksuse aadress, seahulgas sihtnumber ja riik;
— 
reguleeritud üksuse pool tarbimisse lubatud kütuse liik ja tegevused, mille kaudu ta kütuse tarbimisse lubab, sealhulgas kasutatav tehnoloogia;
— 
kontaktisiku aadress, telefon, faks ja e-posti aadress ning
— 
reguleeritud üksuse ja võimaliku emaettevõtja omaniku nimi.
B. 

III lisas osutatud sektorites põletamiseks kasutatava iga tarbimisse lubatud kütuseliigi puhul, mille heitkogused arvutatakse:

— 
tarbimisse lubatud kütuse kogus;
— 
heitekoefitsiendid;
— 
koguheide;
— 
tarbimisse lubatud kütuse lõppkasutus(ed) ning
— 
määramatus.

Liikmesriigid võtavad meetmeid, et kooskõlastada aruandlusnõuded olemasolevate aruandlusnõuetega, et vähendada ettevõtjate aruandluskoormust.

▼B

V LISA ARTIKLIS 15 NIMETATUD TÕENDAMISKRITEERIUMID



V LISA

ARTIKLIS 15 NIMETATUD TÕENDAMISKRITEERIUMID

▼M2

A OSA –   Paiksetest käitistest tulenevate heitkoguste tõendamine

▼B

Üldpõhimõtted

1. Igast I lisas loetletud tegevusalast tulenevaid heitkoguseid tuleb tõendada.

2. Tõendamisel võetakse arvesse artikli 14 lõikele 3 vastavat aruannet ja eelneva aasta seireandmeid. Tõendamisel käsitletakse järelevalvesüsteemide usaldusväärsust, usutavust ja täpsust ning heitkogustega seotud andmeid ja teavet, eelkõige:

a) 

esitatud andmeid tegevuse kohta ja seonduvaid mõõtmisi ja arvutusi;

b) 

►C3  heitekoefitsientide ◄ valikut ja kasutamist;

c) 

arvutusi, mille tulemusel määratakse üldised heitkogused; ja

d) 

kui kasutatakse mõõtmist, mõõtmismetoodika valiku ja kasutamise asjakohasust.

3. Teatatud heitkoguseid võib tõendada üksnes juhul, kui usaldusväärsed ja usutavad andmed võimaldavad heitkoguseid piisava kindlusega määrata. Piisava kindluse saavutamiseks peab käitaja näitama, et:

a) 

esitatud andmetes ei esine vastuolusid;

b) 

andmete kogumine on toimunud kooskõlas kehtivate teadusstandarditega; ja

c) 

käitiste asjaomased registrid on täielikud ja järjepidevad.

4. Tõendajale tagatakse juurdepääs kõikidele tõendamise objektiga seotud tegevuskohtadele ja andmetele.

5. Tõendaja võtab arvesse, kas käitis on registreeritud ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS).

Metoodika

Strateegiline analüüs

6. Tõendamise aluseks on igasuguse käitises tehtava tegevuse strateegiline analüüs. See eeldab, et tõendajal on ülevaade kõikidest tegevusaladest ja nende olulisusest heitkoguste seisukohast.

Protsessi analüüs

7. Esitatud teabe tõendamine toimub võimaluse korral käitise tegevuskohas. Tõendaja teeb esitatud andmete usaldusväärsuse kindlakstegemiseks pistelisi kontrolle.

Riskianalüüs

8. Tõendaja hindab kõiki käitise heitkoguste allikaid, et teha kindlaks iga käitise ►C3  koguheidet ◄ mõjutavat allikat käsitlevate andmete usaldusväärsus.

9. Analüüsi alusel määratleb tõendaja selgelt suurema eksimise ohuga allikad ja muud järelevalve- ja aruandlusmenetluse aspektid, mis võivad tõenäoliselt üldiste heitkoguste määramisega seotud vigade tekkimisele kaasa aidata. See hõlmab eelkõige ►C3  heitekoefitsientide ◄ valikut ja eri allikatest pärinevate heitkoguste taseme määramiseks vajalikke arvutusi. Erilist tähelepanu pööratakse suure eksimise ohuga allikatele ja järelevalvemenetluse eespool nimetatud aspektidele.

10. Tõendaja võtab arvesse kõiki tõhusaid riskide ohjamise meetodeid, mida käitaja ebakindluse vähendamiseks kasutab.

Aruandmine

11. Tõendaja koostab valideerimisprotsessi aruande, milles märgitakse, kas artikli 14 lõikele 3 vastav aruanne on rahuldav. Kõnealuses aruandes täpsustatakse kõik tehtava töö seisukohast olulised küsimused. Kui tõendaja arvates ei ole ►C3  koguheite ◄ hulk esitatud märkimisväärselt ebatäpselt, võib koostada deklaratsiooni, et artikli 14 lõikele 3 vastav aruanne on rahuldav.

Tõendaja pädevusele esitatavad miinimumnõuded

12. Tõendaja on käitajast sõltumatu, täidab oma ülesandeid usaldusväärselt, objektiivselt ja professionaalselt ning tunneb:

a) 

käesoleva direktiivi sätteid, samuti asjaomaseid standardeid ja suuniseid, mille komisjon on artikli 14 lõike 1 kohaselt vastu võtnud;

b) 

tõendatavate tegevusaladega seotud õigusnorme; ja

c) 

käitise heitkoguste kõikide allikatega, eelkõige andmete kogumise, mõõtmise, arvutamise ja esitamisega seotud teabe kujunemist.

▼M2

B OSA –   Lennutegevustest tulenevate heitkoguste tõendamine

13. Lisas sätestatud üldpõhimõtteid ja metoodikat kohaldatakse I lisas nimetatud lennutegevuste alla kuuluvate lendude heitkoguste aruannete tõendamisel.

Sel eesmärgil:

a) 

käsitatakse lõikes 3 tehtud viidet käitajale viitena õhusõiduki käitajale ning nimetatud lõike punktis c tehtud viidet käitisele käsitatakse viitena õhusõidukile, mida kasutatakse aruandega hõlmatud lennutegevuste sooritamiseks;

b) 

käsitatakse lõikes 5 tehtud viidet käitisele viitena õhusõiduki käitajale;

c) 

käsitatakse lõikes 6 tehtud viidet käitises teostatud tegevustele viitena aruandega hõlmatud lennutegevustele, mille teostab õhusõiduki käitaja;

d) 

käsitatakse lõikes 7 tehtud viidet käitise tegevuskohale viitena tegevuskohale, mida õhusõiduki käitaja kasutab aruandega hõlmatud lennutegevuste sooritamiseks;

e) 

käsitatakse lõigetes 8 ja 9 tehtud viiteid käitise heitkoguste allikale viidetena õhusõidukitele, mille eest vastutab õhusõiduki käitaja, ning

f) 

käsitatakse lõigetes 10 ja 12 tehtud viiteid käitajale viidetena õhusõiduki käitajale.

Lennutegevusest tulenevate heitkoguste aruande tõendamise lisasätted

14. Tõendaja teeb eelkõige kindlaks, et:

a) 

kõik lennud, mis kuuluvad I lisas nimetatud lennutegevuste alla, on arvesse võetud. Selle ülesande täitmisel on tõendajale abiks lennuplaani andmed ja muud õhusõiduki käitaja liiklemist käsitlevad andmed, sealhulgas kõnealuse käitaja poolt nõutud Eurocontroli andmed;

b) 

valitseb üldine järjepidevus kütuse kogukulu andmete ja lennutegevust sooritavale õhusõidukile ostetud või muul viisil hangitud kütuse andmete vahel.

Artiklite 3e ja 3f kohaldamiseks esitatud tonnkilomeetrite andmete tõendamise lisasätted

15. Käesolevas lisas sätestatud üldpõhimõtteid ja artikli 14 lõike 3 kohaste heitkoguste aruannete tõendamise metoodikat kohaldatakse vajaduse korral ka vastavalt tonnkilomeetrite andmete tõendamisel.

16. Tõendaja teeb eelkõige kindlaks, et käitaja artikli 3e lõike 1 ja artikli 3f lõike 2 kohaselt esitatavas taotluses on arvesse võetud ainult selliseid lende, mis on tegelikult toimunud ja kuuluvad I lisas nimetatud lennutegevuste alla ning mille eest vastutab õhusõiduki käitaja. Selle ülesande täitmisel on tõendajale abiks õhusõiduki käitaja liiklemist käsitlevad andmed, sealhulgas kõnealuse käitaja poolt nõutud Eurocontroli andmed. Lisaks teeb tõendaja kindlaks, et õhusõiduki käitaja esitatud nimikoormus vastab kõnealuse käitaja nimikoormuste registrile, mida ta peab ohutuse eesmärgil.

▼M15

C OSA

III lisas osutatud tegevusalale vastavate heitkoguste tõendamine

Üldpõhimõtted

1. III lisas osutatud tegevusele vastavad heitkogused tuleb tõendada.

2. Tõendamisel võetakse arvesse artikli 14 lõikele 3 vastavat aruannet ja eelneva aasta seireandmeid. Käsitletakse seiresüsteemide usaldusväärsust, usutavust ja täpsust ning heitkogustega seotud esitatud andmeid ja teavet, eelkõige:

a) 

tarbimisse lubatud kütuseid ja nendega seotud arvutusi;

b) 

heitekoefitsientide valikut ja kasutamist;

c) 

arvutusi, mille tulemusel määratakse kindlaks üldine heitkogus.

3. Teatatud heitkoguseid võib tõendada üksnes juhul, kui usaldusväärsed ja usutavad andmed võimaldavad heitkoguseid piisava kindlusega kindlaks määrata. Piisava kindluse saavutamiseks peab reguleeritud üksus näitama, et:

a) 

esitatud andmetes ei esine vastuolusid;

b) 

andmete kogumine on toimunud kooskõlas kehtivate teadusstandarditega ning

c) 

reguleeritud üksuse asjaomased registrid on täielikud ja järjepidevad.

4. Tõendajale tagatakse juurdepääs kõikidele tõendamise objektiga seotud tegevuskohtadele ja andmetele.

5. Tõendaja võtab arvesse, kas reguleeritud üksus on registreeritud ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS).

Metoodika

Strateegiline analüüs

6. Tõendamine põhineb kõigi reguleeritud üksuse poolt tarbimisse lubatud kütuste koguste strateegilisel analüüsil. Selleks peab tõendajal olema ülevaade kõigist tegevustest, mille kaudu reguleeritud üksus kütuseid tarbimisse lubab, ja nende olulisusest heitkoguste seisukohast.

Protsessi analüüs

7. Esitatud andmete ja teabe tõendamine toimub asjakohasel juhul reguleeritud üksuse tegevuskohas. Tõendaja teeb esitatud andmete ja teabe usaldusväärsuse kindlakstegemiseks pistelisi kontrolle.

Riskianalüüs

8. Tõendaja hindab kõiki reguleeritud üksuse poolt kütusete tarbimisse lubamiseks kasutatavaid viise, et hinnata reguleeritud üksuse üldist heitkogust käsitlevate andmete usaldusväärsust.

9. Selle analüüsi alusel nimetab tõendaja selgelt võimalikud suurema veariskiga elemendid ning muud seire- ja aruandluskorra aspektid, mis võivad tõenäoliselt üldise heitkoguse kindlaksmääramisega seotud vigade tekkimisele kaasa aidata. See hõlmab eelkõige eri allikatest pärinevate heitkoguste taseme kindlaksmääramiseks vajalikke arvutusi. Erilist tähelepanu pööratakse suure veariskiga elementidele ja seirekorra eespool nimetatud aspektidele.

10. Tõendaja võtab arvesse kõiki tõhusaid riskikontrollimeetodeid, mida reguleeritud üksus ebakindluse vähendamiseks kasutab.

Aruanne

11. Tõendaja koostab tõendamisprotsessi aruande, milles märgitakse, kas artikli 14 lõikele 3 vastav aruanne on rahuldav. Kõnealuses aruandes esitatakse kõik tehtud töö seisukohast olulised küsimused. Kui tõendaja arvates ei ole koguheidet oluliselt väärkajastatud, võib esitada deklaratsiooni, et artikli 14 lõikele 3 vastav aruanne on rahuldav.

Tõendaja pädevusele esitatavad miinimumnõuded

12. Tõendaja on reguleeritud üksusest sõltumatu, täidab oma ülesandeid usaldusväärselt, objektiivselt ja professionaalselt ning tunneb:

a) 

käesoleva direktiivi sätteid, samuti asjaomaseid standardeid ja suuniseid, mille komisjon on artikli 14 lõike 1 kohaselt vastu võtnud;

b) 

tõendatavate tegevusaladega seotud õigus- ja haldusnorme ning

c) 

reguleeritud üksuse poolt kütuste tarbimisse lubamiseks kasutatavate viisidega, eelkõige andmete kogumise, mõõtmise, arvutamise ja esitamisega seotud teabe saamist.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • Builddate: 01.03.2024 00:00:00 -Doknr: CELEX:32003L0087
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.