Artikkel 10a ►M9Liidu◄üleminekueeskirjad►C3lubatud heitkoguse ühikute◄tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust kohaldatakse määruse (EL) 2023/956 kohaldamise esimestel aastatel selle määruse I lisas loetletud kaupade tootmise suhtes lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist vähendatud kogustes. Kaupade tootmise puhul kasutatakse tegurit, millega vähendatakse tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust (SPIMi tegur). SPIMi tegur on alates nimetatud määruse jõustumisest kuni 2025. aasta lõpuni 100 % ning sõltuvalt nimetatud määruse artikli 36 lõike 2 punkti b sätete kohaldamisest 2026. aastal 97,5 %, 2027. aastal 95 %, 2028. aastal 90 %, 2029. aastal 77,5 %, 2030. aastal 51,5 %, 2031. aastal 39 %, 2032. aastal 26,5 % ja 2033. aastal 14 %. Alates 2034. aastast SPIMi tegurit ei kohaldata.

Tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute vähendus arvutatakse igal aastal kui määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupade tootmisega seotud tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute nõudluse keskmine osakaal võrrelduna kõigi käitiste tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute arvutatud kogunõudlusega käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1 osutatud ajavahemikul. Selles arvutuses kasutatakse SPIMi tegurit.

Tasuta eraldamise vähendamisest tulenevad lubatud heitkoguste ühikud tehakse kättesaadavaks, et toetada innovatsiooni kooskõlas lõikega 8.

Hiljemalt 31. detsembriks 2024 hindab komisjon käesoleva direktiivi artikli 10 lõike 5 kohases aastaaruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule süsinikuheite ülekandumise riski SPIMi kohaldamisalasse kuuluvate kaupade puhul, mis on toodetud liidus ja mõeldud ekspordiks kolmandatasse riikidesse, kus ELi HKSi ega muud sarnast süsinikuheite maksustamise mehhanismi ei kohaldata. Aruandes hinnatakse eelkõige süsinikuheite ülekandumise riski sektorites, mille suhtes SPIMi kohaldatakse, eelkõige vesiniku rolli ja kiirendatud kasutuselevõttu ning muutusi seoses kaubavoogude ja nendes sektorites toodetud kaupade sisalduvate heitkogustega maailmaturul. Kui aruandes jõutakse järeldusele, et liidus toodetud kaupade puhul, mis on mõeldud ekspordiks kolmandatesse riikidesse, kus ELi HKSi ega muud sarnast süsiniku hinnastamise mehhanismi ei kohaldata, on süsinikuheite ülekandumise risk, esitab komisjon asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku, kus käsitletakse seda ülekandumise riski kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitega, sealhulgas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkulepe artikliga XX, ja võetakse arvesse liidu käitiste süsinikuheite vähendamist.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise muudetud võrdlusalused. Nimetatud rakendusaktid peavad olema kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ning nendes tuleb pidada kinni järgmisest:

Erandina kohandatakse aromaatsete süsivesinike ja sünteesigaasi jaoks kehtestatud võrdlusaluseid sama protsendimäära võrra, mis kehtib rafineerimistehaste puhul, et säilitada nimetatud toodete valmistajate jaoks võrdsed tingimused.

Kolmandas lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Et edendada heitgaaside tõhusat energeetilist kasutamist, ajakohastatakse kolmanda lõigu punktis b osutatud ajavahemikuks kuummetalli võrdlusalust, mis on peamiselt seotud heitgaasidega, aastase vähendamismääraga 0,2 %.

Samuti püüavad liikmesriigid kasutada esimeses lõigus osutatud finantsmeetmete jaoks mitte rohkem kui 25 % lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise tulust. Selliseid finantsmeetmeid võtnud liikmesriigid teevad kolme kuu jooksul alates iga aasta lõpust üldsusele kergesti ligipääsetavas vormis kättesaadavaks teabe kasu saanud sektoritele ja allsektoritele antud hüvitise kogusumma kohta. Kui liikmesriik kasutab mõnel aastal kõnealusel eesmärgil rohkem kui 25 % lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise tulust, avaldab ta alates 2018. aastast igal sellisel aastal aruande, milles tuuakse ära nimetatud summa ületamise põhjused. Aruanne peab sisaldama asjakohast teavet elektrihindade kohta, mis on mõeldud suurtele tööstustarbijatele, kes saavad sellistest finantsmeetmetest kasu, ilma et see piiraks konfidentsiaalse teabe kaitsmise nõudeid. Aruanne peab sisaldama teavet ka selle kohta, kas on asjakohaselt arvesse võetud muid meetmeid süsinikdioksiidiga seotud kaudsete kulude jätkusuutlikuks vähendamiseks keskpikas ja pikas perspektiivis.

Komisjon lisab artikli 10 lõikes 5 sätestatud aruandesse muu hulgas hinnangu kõnealustest finantsmeetmetest siseturule tuleneva mõju kohta ja vajaduse korral soovitab meetmeid, mis võivad hinnangust tulenevalt vajalikuks osutuda.

Nimetatud meetmed peavad tagama piisava kaitse süsinikdioksiidi lekke ohu vastu, põhinedes süsinikdioksiidi kaudsete heitkoguste eelnevatel võrdlusalustel toodanguühiku kohta. Eelnevad võrdlusalused arvutatakse konkreetse sektori või allsektori jaoks, korrutades kõige tõhusamale olemasolevale tehnoloogiale vastava elektritarbimise toodanguühiku asjaomase Euroopa elektritootmise kombinatsiooni süsinikdioksiidi heitkogusega.

Komisjon paneb innovatsioonifondi lubatud heitkoguse ühikud varem enampakkumisele, et tagada piisav hulk vahendeid innovatsiooni edendamiseks, kaasa arvatud kasutuse laiendamiseks.

Lubatud heitkoguse ühikuid, mida õhusõiduki käitajate tegevuse lõpetamise tõttu neile välja ei anta ja mis ei ole vajalikud kõnealuste käitajate tagastatud lubatud heitkoguse ühikute puudujäägi katmiseks, kasutatakse samuti esimese lõigu kohaseks innovatsioonitegevuse toetamiseks.

Lisaks tehakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud innovatsioonitegevuse toetamiseks kättesaadavaks 5 miljonit lubatud heitkoguse ühikut artikli 3c lõigetes 5 ja 7 osutatud kogusest, mis on seotud lennundusele 2026. aastaks eraldatavate lubatud heitkoguse ühikutega.

Lisaks sellele täiendatakse ajavahemikul 2013–2020 komisjoni otsuse 2010/670/EL ( 19 ) alusel kasutatavast 300 miljonist lubatud heitkoguse ühikust saadud järelejäänud tulu 50 miljoni turustabiilsusreservist eraldamata lubatud heitkoguse ühikuga, mida kasutatakse aegsasti käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud innovatsioonitegevuse toetamiseks.

Innovatsioonifondi konkursikutsete ja võistupakkumiste kavandamisel ja elluviimisel võtab komisjon arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks, kohaselt tunnustatud strateegilisi projekte, mille puhul ollakse seisukohal, et need aitavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/795 ( 20 ) artikli 2 lõikega 4 Euroopa Strateegiliste Tehnoloogiate Platvormi (STEP) eesmärkide saavutamisele kaasa. Liikmesriigid kaaluvad oma territooriumil elluviidavatele projektidele innovatsioonifondi raames välja töötatud finantsmehhanismide raames, näiteks enampakkumisteenuse süsteemi raames, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058 ( 21 ) loodud Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist ning määrusega (EL) 2021/1056 loodud Õiglase Ülemineku Fondist toetuse andmist.

Innovatsioonifond hõlmab I ja III lisas loetletud sektoreid, samuti hõlmab see tooteid ja protsesse, mis asendavad I lisas loetletud sektorites toodetavaid või kasutatavaid süsinikumahukaid tooteid, sealhulgas uuenduslik taastuvenergia- ja energiasalvestustehnoloogia ning süsiniku keskkonnaohutu kogumine ja kasutamine, mis aitab oluliselt kliimamuutusi leevendada, eelkõige seoses vältimatu protsessiheitega, ning ühtlasi aitab hoogustada süsiniku keskkonnaohutu kogumise, transpordi ja geoloogilise säilitamisega seotud projektide ehitustegevust ja toimimist, eelkõige tööstusprotsessi vältimatu heite puhul, ning CO2 sidumist otse atmosfäärist koos ohutu, säästva ja püsiva säilitamisega geograafiliselt tasakaalustatud asukohtades. Innovatsioonifondist võib toetada ka läbimurdelist uuenduslikku tehnoloogiat ja taristut, sealhulgas vähese süsinikuheitega ja null- süsinikuheitega kütuste tootmist merendus-, lennundus-, raudtee- ja maanteetranspordi sektori süsinikuheite vähendamiseks, sealhulgas kollektiivsed transpordiliigid, nagu ühistransport ja juhuveoteenused.

Lennunduse puhul võib see toetada ka elektrifitseerimist ja lennunduse üldise kliimamõju vähendamise meetmeid.

Komisjon pöörab erilist tähelepanu määrusega (EL) 2023/956 hõlmatud sektorite projektidele, et toetada innovatsiooni vähese süsinikuheitega tehnoloogiate, süsiniku kogumise ja kasutamise, süsiniku kogumise ja säilitamise, taastuvenergia ja energia salvestamise valdkonnas viisil, mis aitab leevendada kliimamuutusi, eesmärgiga anda nende sektorite projektidele aastatel 2021–2030 märkimisväärne osa käesoleva artikli lõike 1a neljandas lõigus osutatud lubatud heitkoguse ühikute rahalise väärtusega samaväärsest summast. Lisaks võib komisjon algatada enne 2027. aastat projektikonkursse, mis on suunatud nimetatud määrusega hõlmatud sektoritele.

Komisjon pöörab samuti erilist tähelepanu merendussektori süsinikuheite vähendamist soodustavatele projektidele ning lisab asjakohasel juhul innovatsioonifondi projektikonkurssidesse kõnealuse eesmärgiga seotud teemad, sealhulgas meretranspordi elektrifitseerimiseks ja selle täieliku kliimamõju, kaasa arvatud musta süsiniku heite käsitlemiseks. Selliste projektikonkursside projektide valimise kriteeriumides võetakse iseäranis arvesse projektide ja investeeringute potentsiaali elurikkuse kaitse suurendamisel ning müra ja veereostuse vähendamisel.

Innovatsioonifond võib kooskõlas lõikega 8a toetada projekte konkureeriva pakkumismenetluse kaudu, nagu hinnavahelepingud, süsinikuheite hinnavahe lepingud või fikseeritud tasumääraga lepingud, et toetada süsinikuheite vähendamise tehnoloogiat, mille puhul süsiniku hind ei pruugi olla piisav stiimul.

Komisjon püüab saavutada koostoimet innovatsioonifondi ja programmi „Euroopa horisont“ vahel, eelkõige seoses Euroopa partnerlustega, ning püüab asjakohasel juhul saavutada koostoimet innovatsioonifondi ja muude liidu programmide vahel.

Abikõlblikud on kõikide liikmesriikide territooriumil teostatavad projektid, sealhulgas väikesemahulised ja keskmise mahuga projektid, ning merendusalase tegevuse puhul projektid, millel on selge liidu lisaväärtus. Toetust saav tehnoloogia peab olema innovatiivne ja ilma toetuseta sellises mahus äriliselt mitte veel elujõuline, kuid see peab esindama läbimurdelisi lahendusi või olema piisavalt valmis, et seda saaks kohaldada kommertskasutusele eelnevas mahus.

Komisjon tagab, et innovatsioonifondi jaoks ette nähtud lubatud heitkoguse ühikud müüakse enampakkumisel kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 10 lõikes 4 osutatud põhimõtete ja korraga. Enampakkumisel saadud tulu käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 ( 22 ) artikli 21 lõike 5 kohaselt sihtotstarbelise välistuluna. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuva tegevusega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitme aasta peale.

Komisjon annab taotluse korral tehnilist abi liikmesriikidele, kus tegelik osalemine innovatsioonifondi kohastes projektides on väike, et suurendada taotluse esitanud liikmesriikide suutlikkust toetada oma territooriumil projektide esitajate pingutusi innovatsioonifondile rahastamistaotluste esitamisel ning parandada seeläbi tegelikku geograafilist osalemist innovatsioonifondis ja esitatud projektide üldist kvaliteeti. Seoses innovatsioonifondi rahastamisega püüab komisjon saavutada tõhusa kvaliteedipõhise geograafilise katvuse kogu liidus ning tagab sellega seoses oma edusammude ja asjakohaste järelmeetmete põhjaliku seire.

Taotlejate nõusolekul teavitab komisjon pärast projektikonkursi lõppu liikmesriike rahastamistaotlustest, mis on seotud projektidega nende territooriumil, ning annab neile nende taotluste kohta üksikasjalikku teavet, et liikmesriikidel oleks hõlpsam projektide toetamist koordineerida. Lisaks teavitab komisjon enne toetuse andmist liikmesriike eelvalitud projektide nimekirjast.

Projektid valitakse läbipaistva valikumenetluse teel, tehnoloogianeutraalsel viisil kooskõlas innovatsioonifondi eesmärkidega, nagu on sätestatud käesoleva lõike esimeses lõigus, ning objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel, võttes arvesse seda, millises ulatuses projektid annavad olulise panuse liidu kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse, aidates samal ajal kaasa nullsaaste ja ringluse eesmärkide saavutamisele kooskõlas käesoleva lõike esimese lõiguga, ning asjakohasel juhul seda, millises ulatuses aitavad need tuua heitkoguseid lõikes 2 osutatud võrdlusalustest tunduvalt allapoole. Projektidel peab olema ulatusliku rakendamise potentsiaal või potentsiaal vähendada märkimisväärselt kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kulusid asjaomastes sektorites. Eelistatakse uuenduslikku tehnoloogiat ja protsesse, mis käsitlevad mitut liiki keskkonnamõju. Süsiniku kogumist ja kasutamist hõlmavad projektid peavad tooma kaasa heitkoguste netovähenemise ja tagama CO2 heite vältimise või CO2 püsiva säilitamise. Projektikonkursi alusel saadud toetust võib anda kuni 60 % ulatuses projektide asjakohastest kuludest, sellest kuni 40 % ei tarvitse olla seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendatud vältimisega, juhul kui saavutatakse eelnevalt kindlaksmääratud vahe-eesmärgid, võttes arvesse kasutusele võetud tehnoloogiat. Konkureeriva pakkumismenetluse kaudu antava toetuse ja tehnilise abi korral võib toetada projektide asjakohaste kulude katmist kuni 100 % ulatuses. Projektide valimise kriteeriumides võetakse arvesse projektide kombineerimisel avanevat heite vähendamise potentsiaali mitmes sektoris, sealhulgas naaberpiirkondades.

Innovatsioonifondist rahastatavate projektide puhul nõutakse teadmiste jagamist teiste asjaomaste projektidega ning liidus asuvate õigustatud huvi omavate teadlastega. Komisjon määrab teadmiste jagamise tingimused kindlaks konkursikutsetes.

Projektikonkursid peavad olema avatud ja läbipaistvad. Projektikonkursside ettevalmistamisel püüab komisjon tagada, et kõik sektorid oleksid nõuetekohaselt esindatud. Komisjon võtab meetmeid tagamaks, et konkursikutsed edastatakse võimalikult laialdaselt ja eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi seoses innovatsioonifondi toimimist käsitlevate normidega, sealhulgas valikumenetluse ja -kriteeriumide kohta, samuti seoses rahastamiskõlblike sektorite ja tehnoloogiliste nõudmistega toetuse eri liikide puhul.

Käesolevas lõikes nimetatud mehhanismi kaudu ei toetata projekte, mis ületavad 15 % selleks otstarbeks kättesaadavate lubatud heitkoguse ühikute koguarvust. Kõnealuseid lubatud heitkoguse ühikuid võetakse arvesse lõike 7 kohaselt.

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2023 ja seejärel igal aastal käesoleva direktiivi artikli 22a lõikes 1 osutatud kliimamuutuste komiteele aruande innovatsioonifondi rakendamise kohta, analüüsides toetuse saanud projekte sektorite ja liikmesriikide kaupa ning toetuse saanud projektide eeldatavat panust liidus kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1119. Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avalikustab selle.

Lähtudes hinnavahelepingute ja süsinikuheite hinnavahe lepingute rakendamisest tulenevate finantsriskide kvalitatiivsest ja kvantitatiivsest hindamisest, mille komisjon peab tegema pärast konkureeriva pakkumismenetluse mehhanismi kahe esimese vooru lõppu ning seejärel iga kord, kui see on vajalik kooskõlas konservatiivsuse põhimõttega, mille kohaselt vara ja kasumit ei hinnata tegelikust suuremaks ning kohustusi ja kahjumit ei hinnata tegelikust väiksemaks, võib komisjon kooskõlas kaheksandas lõigus sätestatud volitusega otsustada katta ainult osa hinnavahelepingute ja süsinikuheite hinnavahe lepingutega seotud finantskohustustest esimeses lõigus osutatud vahenditest ning ülejäänud osa muudest vahenditest. Komisjon püüab muude kattevahendite kasutamist piirata.

Kui hindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et hinnavahelepingute ja süsinikuheite hinnavahe lepingute täieliku potentsiaali ärakasutamiseks on vaja muid kattevahendeid, seab komisjon eesmärgiks muude kattevahendite tasakaalustatud kombinatsiooni. Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 210 lõikest 1 määrab komisjon kindlaks muude kattevahendite kasutamise ulatuse vastavalt käesoleva lõike kaheksandas lõigus sätestatud delegeeritud õigusaktile.

Ülejäänud finantskohustused kaetakse piisavalt, võttes arvesse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 X jaotise põhimõtteid, mida vajaduse korral kohandatakse hinnavahelepingute ja süsinikuheite hinnavahe lepingute eripäraga, tehes erandi kõnealuse määruse artikli 209 lõike 2 punktidest d ja h, artikli 210 lõikest 1, artikli 211 lõigetest 1, 2, 4 ja 6, artiklitest 212, 213 ja 214, artikli 218 lõikest 1 ning artikli 219 lõigetest 3 ja 6. Asjakohasel juhul kehtestatakse käesoleva lõike kaheksandas lõigus sätestatud delegeeritud õigusaktiga muud kattevahendid, eraldiste määr ja vajalikud erandid.

Komisjon ei kasuta lõike 8 kohaselt innovatsioonifondile eraldatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadud tulust hinnavahelepingute ja süsinikuheite hinnavahe lepingute rahastamiseks rohkem kui 30 %.

Eraldiste määr ei tohi olla väiksem kui 50 % liidu eelarvest hinnavahelepingute ja süsinikuheite hinnavahe lepingute eest kaetavast finantskohustuste kogusummast. Eraldiste määra kehtestamisel võtab komisjon arvesse elemente, mis võivad vähendada liidu eelarve finantsriske lisaks innovatsioonifondis kättesaadavatele assigneeringutele, näiteks vastutuse võimalik jagamine liikmesriikidega vabatahtlikkuse alusel või erasektori võimalik edasikindlustusmehhanism. Komisjon vaatab eraldiste määra läbi vähemalt iga kolme aasta järel alates seda esimest korda kehtestava delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäevast.

Spekulatiivsete taotluste vältimiseks võib konkureerivale pakkumismenetlusele juurdepääsuks seada tingimuse, et taotlejad maksavad tagatisraha, mida lepingu täitmata jätmise korral ei tagastata. Sellist tagastamisele mittekuuluvat tagatisraha kasutatakse innovatsioonifondi puhul kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõikega 5. Rahaline osalus, mille toetusesaaja maksab toetust andvale asutusele hinnavahelepingute või süsinikuheite hinnavahe lepingute tingimuste kohaselt, kui võrdlushind on täitmishinnast kõrgem (edaspidi „tagasisaadavad vahendid“), kasutatakse innovatsioonifondi puhul sihtotstarbelise välistuluna vastavalt kõnealuse määruse artikli 21 lõikele 5.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, nähes üksikasjalikult ette muud võimalikud kattevahendid ning asjakohasel juhul eraldiste määra ja vajalikud lisaerandid määruse (EL, Euratom) 2018/1046 X jaotisest, nagu on sätestatud käesoleva lõike neljandas lõigus, ning konkureeriva pakkumismenetluse mehhanismi toimimise reeglid, eelkõige seoses hoiuste ja tagasisaadavate vahenditega.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva lõike viiendat lõiku, tõstes kõnealuses lõigus osutatud 30 % piirmäära kokku kuni 20 protsendipunkti, kui see on vajalik nõudluse rahuldamiseks hinnavahelepingute ja süsinikuheite hinnavahe lepingute järele, võttes arvesse konkureeriva pakkumismenetluse mehhanismi esimeste voorude kogemusi ning vajadust leida innovatsioonifondi toetuses toetuste ja selliste lepingute vahel piisav tasakaal.

Innovatsioonifondist antav rahaline toetus on proportsionaalne käesolevas artiklis sätestatud poliitikaeesmärkidega ega tekita põhjendamatuid siseturu moonutusi. Selleks antakse vahendeid üksnes selliste lisakulude või investeerimisriskide katmiseks, mida investorid ei saa tavalistes turutingimustes kanda.