V LISA Mikrobioloogilise analüüsi jaoks võetud proovide käitlemise eeskirjad

V LISA

Mikrobioloogilise analüüsi jaoks võetud proovide käitlemise eeskirjad

1.   Proovivõtu koht

Võimaluse korral peaks proove võtma 30 sentimeetrit altpoolt veepinda vähemalt 1 meetri sügavuses vees.

2.   Proovianumate steriliseerimine

Proovianumad peavad:

3.   Proovide võtmine

Proovianuma mahutavus sõltub vee hulgast, mida on vaja konkreetse näitaja testimiseks. Minimaalne mahutavus on üldiselt 250 ml.

Proovianumad peavad olema läbipaistvast ja värvitust materjalist (klaas, polüeteen või polüpropüleen).

Et vältida proovi juhuslikku saastumist, peab proovivõtja proovianumate steriilsuse säilitamiseks kasutama aseptilist tehnikat. Kui seda tehakse nõuetekohaselt, ei ole vaja kasutada steriilseid vahendeid (nagu steriilsed kirurgikindad, tangide või proovivõtmise ridva kasutamine).

Proov tuleb proovil ja proovivõtu blanketil selgelt märgistada tindiga, mida ei saa kustutada.

4.   Proovide hoiustamine ja transport enne analüüsi

Veeproove peab kogu transpordi jooksul kaitsma valguse, eriti otsese päikesevalguse eest.

Proove tuleb kuni nende laboratooriumisse toimetamiseni säilitada temperatuuril umbes 4 oC kas jahutuskastis või külmikus (olenevalt kliimast). Kui transport laboratooriumisse kestab tõenäoliselt rohkem kui 4 tundi, peab neid transportima külmikus.

Aeg proovi võtmise ja analüüsimise vahel peab olema võimalikult lühike. Soovitatav on analüüsida proove samal tööpäeval. Kui see ei ole praktilistel kaalutlustel võimalik, peab proovi töötlema vähemalt 24 tunni jooksul. Vahepeal peab neid hoiustama pimedas kohas temperatuuril 4 oC ± 3 oC.

( 1 ) ELT C 45 E, 25.2.2003, lk 127.

( 2 ) ELT C 220, 16.9.2003, lk 39.

( 3 ) ELT C 244, 10.10.2003, lk 31.

( 4 ) Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2003. aasta arvamus (ELT C 82 E, 1.4.2004, lk 115). Nõukogu 20. detsembri 2004. aasta ühine seisukoht (ELT C 111 E, 11.5.2005, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 10. mai 2005. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2006. aasta õigusloome resolutsioon (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. detsembri 2005. aasta otsus.

( 5 ) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

( 6 ) EÜT L 31, 5.2.1976, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

( 7 ) EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

( 8 ) EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

( 9 ) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).

( 10 ) ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.

( 11 ) ELT L 156, 25.6.2003, lk 17.

( 12 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

( 13 ) EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/35/EÜ (ELT L 156, 25.6.2003, lk 17).

( 14 ) “Viimane hindamisperiood” tähendab viimast nelja suplushooaega või, vastavalt vajadusele artikli 4 lõigetes 2 ja 4 sätestatud perioodi.

( 15 ) Konkreetsest veekogust kogutud mikrobioloogiliste andmete log10 normaaljaotuse tihedusfunktsiooni protsentiili hindamise põhjal leitakse protsentiili väärtus järgmiselt:

Andmete jaotuse tihedusfunktsiooni ülemine 90-protsentiili punkt tuletatakse järgmisest võrrandist: ülemine 90-protsentiil = antiloog (μ + 1,282 σ).

Andmete jaotuse tihedusfunktsiooni ülemine 95-protsentiili punkt tuletatakse järgmisest võrrandist: ülemine 95-protsentiil = antiloog (μ + 1,65 σ).

( 16 ) “Halvem” tähendab suuremat kontsentratsiooni väärtust väljendatuna pmü/100 ml.

( 17 ) “Parem” tähendab väiksemat kontsentratsiooni väärtust väljendatuna pmü/100 ml.