Preamble: 1

(1)

Radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse vedudega seotud toimingute suhtes kohaldatakse ühenduse ja rahvusvaheliste õigusnormide alusel mitmeid nõudeid, eriti seoses radioaktiivse materjali ohutu transportimise ning radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse ladustamise või lõppladustamise tingimustega sihtriigis.

(2)

Lisaks neile nõuetele tuleb töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse liikmesriikidevaheliste ning ühendusse suunduvate ja ühendusest väljuvate vedude suhtes kohaldada ühist kohustuslikku eelneva loa andmise süsteemi.

(3)

Nagu on sätestatud nõukogu 22. mai 2002. aasta resolutsioonis metalli ringlussevõtul radioaktiivsete ainete olemasolu jälgimis- ja kontrollisüsteemide riiklike süsteemide loomise kohta (3) on oluline vähendada miinimumini kiirgusohtu, mis tuleneb ringlussevõetavas metallis sisalduvatest radioaktiivsetest materjalidest.

(4)

Nõukogu 3. veebruari 1992. aasta direktiiviga 92/3/Euratom liikmesriikidevaheliste ning ühendusse suunduvate ja ühendusest väljuvate radioaktiivsete jäätmete vedude järelevalve ja kontrolli kohta (4) kehtestati radioaktiivsete jäätmete vedudele range kontrollimise ja eelneva loa andmise ühenduse süsteem, mis on osutunud rahuldavaks. Omandatud kogemusi arvestades on seda siiski vaja muuta, et selgitada ja lisada mõisteid ja definitsioone, käsitleda varem välja jäetud olukordi, lihtsustada radioaktiivsete jäätmete liikmesriikidevahelise veo kehtivat korda ja tagada vastavus teistele ühenduse ja rahvusvahelistele õigusnormidele, eriti kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutut haldamist käsitlevale ühiskonventsioonile (edaspidi “ühiskonventsioon”), millega ühendus liitus 2. jaanuaril 2006.

(5)

SLIM-algatuse (Simpler Legislation for Internal Market – siseturualaste õigusaktide lihtsustamine) viienda järgu raames loodi liikmesriikide esindajatest ja kasutajatest koosnev töörühm, et käsitleda mitmeid direktiivi 92/3/Euratom kasutajate kirjeldatud probleeme, kooskõlastades seda kehtivate rahvusvaheliste eeskirjade ja õigusnormidega.

(6)

Direktiivis 92/3/Euratom sätestatud korda on praktikas kohaldatud ainult sellise kasutatud tuumkütuse vedude suhtes, mille jaoks pole ette nähtud edasist kasutusala ja mida seega peetakse radioaktiivseteks jäätmeteks nimetatud direktiivi tähenduses. Radioloogilisest seisukohast ei ole õigustatud, et nimetatud järelevalve- ja kontrollisüsteemi ei rakendata sellise kasutatud tuumkütuse suhtes, mida kavatsetakse ümber töötada. Seetõttu on asjakohane, et nimetatud direktiiv hõlmaks kõiki kasutatud tuumkütuse vedusid, sõltumata sellest, kas kõnealune tuumkütus on ette nähtud lõppladustamiseks või ümbertöötamiseks.

(7)

Liikmesriigi jurisdiktsioonis olevate tuumajäätmete ja kasutatud tuumkütuse haldamist käsitleva poliitika valik peaks jääma täielikult iga liikmesriigi vastutusse, kellest mõned otsustavad kasutatud tuumkütuse ümbertöötamise kasuks, teiste eesmärgiks on kasutusalata kasutatud tuumkütuse lõppladustamine Seetõttu ei tohiks käesolev direktiiv piirata liikmesriikide õigust nende kasutatud tuumkütust ümbertöötamiseks eksportida ja miski käesolevas direktiivis ei tohiks tähendada, et sihtliikmesriik on kohustatud aktsepteerima radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedusid lõpptöötluse või lõppladustamise eesmärgil, välja arvatud ümbersuunamise korral. Iga selline veost keeldumine peaks olema põhjendatud käesolevas direktiivis sätestatud kriteeriumide alusel.

(8)

Kehtiva korra lihtsustamine ei tohiks piirata liikmesriikide olemaolevaid õigusi olla vastu või seada tingimusi radioaktiivsete jäätmete veole, mille jaoks on vaja nende nõusolekut. Vastuväited ei tohiks olla meelevaldsed ning peaksid lähtuma asjakohasest riiklikust, ühenduse või rahvusvahelisest õigusest. Käesolev direktiiv ei tohiks piirata rahvusvahelisest õigusest tulenevaid liikmesriikide õigusi ja kohustusi, eriti rahvusvahelises õiguses sätestatud laevade ja õhusõidukite mere-, jõe- ja aeronavigatsiooniga seotud õigusi ja vabadusi.

(9)

Siht- või transiidiriigiks oleva liikmesriigi võimalus vedude automaatsest loa andmise menetlusest keelduda toob endaga kaasa põhjendamatu halduskoormuse ja ebakindluse. Kohustuslik taotluse kättesaamise kinnitus siht- ja transiidiriikide asutustelt koos nõusoleku andmise tähtaja pikendamisega peaks võimaldama suure tõenäosusega eeldada vaikimisi antud nõusolekut.

(10)

Veoload käesoleva direktiivi tähenduses ei peaks asendama vedudega seotud siseriiklikke erinõudeid nagu veolube.

(11)

Inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks radioaktiivsetest jäätmetest tulenevate ohtude eest tuleks arvesse võtta väljaspool ühendust tekkivaid ohtusid. Juhul, kui radioaktiivsed jäätmed ja kasutatud tuumkütus viiakse ühendusest välja, tuleks sihtriigiks olevat kolmandat riiki mitte ainult veost teavitada, vaid nimetatud riigilt selleks ka nõusolek saada.

(12)

Sihtliikmesriigi pädevad asutused peaksid teiste kaasatud asjaomaste asutustega koostööd tegema ja ühenduses olema, et vältida tarbetuid viivitusi ja tagada käesoleva direktiiviga kehtestatava loaandmismenetluse sujuv toimimine.

(13)

Nõue, mille kohaselt veo eest vastutav isik võtab veo luhtumisel vajaduse korral parandavaid ohutusmeetmeid, ei peaks takistama liikmesriikides siseriiklikul tasandil ette nähtud mehhanismide kohaldamist.

(14)

Nõue, mille kohaselt valdaja kannab veo luhtumisest tulenevad kulud, ei tohiks takistada liikmesriikides siseriiklikul tasandil ette nähtud mehhanismide või valdaja ning veoga seotud mis tahes muu isiku vaheliste mis tahes lepinguliste kokkulepete kohaldamist.

(15)

Kuna radioaktiivsed jäätmed tuleks, niivõrd, kui see vastab sellise materjali haldamise ohutusnõuetele, lõppladustada samas riigis, kus nad tekkisid, tunnistatakse, et liikmesriigid peaksid soodustama omavahelisi kokkuleppeid sellistest liikmesriikidest pärit radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse ohutu ja tõhusa haldamise hõlbustamiseks, mis tootsid neid väikestes kogustes ja kus vastavate rajatiste loomine ei oleks radioloogilisest seisukohast põhjendatud.

(16)

Kui kolmandas riigis asuva saaja ja kolmandas riigis asuva valdaja vahel on vastavalt ühiskonventsiooni artiklile 27 sõlmitud kokkulepe, siis võib sama kokkulepet kasutada ka käesoleva direktiivi raames.

(17)

Käesoleva direktiivi mõistes ja omandatud kogemusi silmas pidades on asjakohane olemasolevat tüüpvormi kohandada. Selguse huvides tuleks sätestada kohustus kehtestada käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevaks uus tüüpvorm. Kui seda tähtaega aga ei täideta, tuleks üleminekusätetes sätestada olemasoleva tüüpvormi kasutus. Lisaks peaksid selged eeskirjad keelekasutuse kohta andma õiguskindlust ja aitama vältida põhjendamatuid viivitusi.

(18)

Korrapärased aruanded liikmesriikidelt komisjonile ning komisjonilt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele peaksid andma kasuliku ülevaate kogu ühenduses väljastatud lubadest ning selgitama välja võimalikud raskused, millega liikmesriigid tegelikkuses kokku puutuvad ja esitama kasutatud lahendused.

(19)

Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiivi 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, (5) kohaldatakse muu hulgas radioaktiivsete ainete vedude, ühendusse impordi ja ühendusest ekspordi suhtes ning selles on sätestatud ioniseeriva kiirgusega seotud toimingute kohta aruannete esitamise ja nendeks loa saamise süsteem. Seetõttu on kõnealused sätted asjakohased käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas.

(20)

Eespool öeldut silmas pidades on selguse huvides vaja direktiiv 92/3/Euratom kehtetuks tunnistada ja asendada. Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi seoses kehtetuks tunnistatud direktiivi siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

(21)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (6) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides tabelid, kus on võimaluste piires toodud käesoleva direktiivi ja liikmesriikide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise meetmete vastavus, ning need avaldama,