+IV LISA OLULISTE JA PÜSIVATE KASVUTENDENTSIDE KINDLAKS TEGEMINE JA LANGUSELE PÖÖRDUMINE

IV LISA OLULISTE JA PÜSIVATE KASVUTENDENTSIDE KINDLAKS TEGEMINE JA LANGUSELE PÖÖRDUMINE




IV LISA

OLULISTE JA PÜSIVATE KASVUTENDENTSIDE KINDLAKS TEGEMINE JA LANGUSELE PÖÖRDUMINE

A Osa

Oluliste ja püsivate kasvutendentside kindlaks tegemine

Liikmesriigid teevad kindlaks olulised ja püsivad kasvutendentsid kõikides ohustatuks peetavates põhjaveekogudes või põhjaveekogude rühmades vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ II lisale, võttes arvesse järgmisi nõudeid:

1. 

seireprogramm on vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punktile 2.4 koostatud selliselt, et saab tuvastada vastavalt artiklile 3 kindlaks tehtud saasteainete kontsentratsioonide olulisi ja püsivaid kasvutendentse;

2. 

oluliste ja püsivate kasvutendentside kindlaks tegemise kord põhineb järgmistel elementidel:

a) 

seire sagedused ja asukohad valitakse selliselt, et need on piisavad:

i) 

pakkumaks vajalikku teavet selleks, et tagada selliste kasvutendentside eristamine looduslikest kõrvalekalletest piisava usaldusväärsuse ja täpsusega;

ii) 

võimaldamaks selliste kasvutendentside kindlaks tegemist piisava aja jooksul, et lubada meetmete rakendamist, mille eesmärgiks on vältida või vähemalt võimaluste piires leevendada keskkonna suhtes olulisi negatiivseid muutusi põhjavee kvaliteedis. Kindlaks tegemine viiakse esimest korda läbi aastaks 2009, võimalusel ja olemasolevat teavet arvesse võttes direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 13 sätestatud esimeses vesikonna majandamiskavas sisalduvaid kasvutendentse käsitleva aruande raames, ja pärast seda vähemalt iga kuue aasta järel;

iii) 

võtmaks arvesse põhjaveekogu muutlikke füüsilisi ja keemilisi omadusi, sealhulgas põhjavee liikumise tingimusi ja toitumismäära ning perkolatsiooni aega läbi pinnase või aluspinnase;

b) 

kasutatakse seire ja analüüsi meetodeid, mis vastavad rahvusvahelise kvaliteedikontrolli põhimõtetele, sealhulgas vajaduse korral CENi või siseriiklikke standardmeetodeid, et tagada samaväärse teadusliku kvaliteedi ja võrreldavusega andmete saamine;

c) 

hindamine põhineb statistilisel meetodil, nagu näiteks regressioonianalüüsil, erinevates vaatluspunktides kasvutendentsi analüüsimiseks aegrivis;

d) 

kasvutendentsi kindlaks tegemise kõrvalekalde vältimiseks kehtestatakse kõik kvantifikatsioonipiirist madalamad mõõtmised aegrivis esineva kõrgeima kvantifikatsioonipiiri poolel väärtusetasemel, välja arvatud pestitsiidide koguväärtuse osas;

3. 

nii looduslikult esinevate kui ka inimtegevuse tagajärjel tekkivate ainete kontsentratsioonides oluliste ja jätkuvate kasvutendentside määramisel arvestatakse lähtetasemeid ja kui vastavad andmed on kättesaadavad, siis enne seireprogrammi algust kogutud andmeid, et esitada kasvutendentsi määramine esimeses vesikondade majandamiskavas, nagu on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 13.

B Osa

kasvutendentsi langusele pöördumise punktid

Liikmesriigid annavad artikli 5 kohaselt tagasikäigu olulistele ja püsivatele kasvutendentsidele, võttes arvesse järgmisi nõudeid:

1. 

▼M2

oluliste ja jätkuvate kasvutendentside langusele pööramise meetmete rakendamise alguspunkt on punkt, kus saasteaine kontsentratsioon jõuab 75 protsendini I lisas sätestatud põhjavee kvaliteedistandardi väärtusest ning artikli 3 lõike 1 punktides b ja c osutatud läviväärtusest, välja arvatud juhul, kui:.

▼B

a) 

nõutav on varasem kasvutendentsi langusele pöördumise punkt, et võimaldada tendentsi tagasipööramise meetmetega vältida kõige kulutasuvamalt, või vähemalt leevendada nii palju kui võimalik, keskkonna suhtes olulisi kahjulikke muutusi põhjavee kvaliteedis;

b) 

erinev langusele pöördumise punkt on õigustatud, kui avastamiskünnis ei luba tendentsi kehtestamist 75 %le parameetrite väärtusest või

c) 

tendentsi kasvu ja pöördumise määr on sellised, et tendentsi langusele pöördumise meetmete hilisem alguspunkt võimaldaks siiski selliste meetmetega vältida kõige kulutasuvamalt, või vähemalt leevendada nii palju kui võimalik, keskkonna suhtes olulisi kahjulikke muutusi põhjavee kvaliteedis. Selline hilisem alguspunkt ei tohi kaasa tuua ühtegi viivitust keskkonnaeesmärkide täitmise tähtpäevades.

Direktiivi 91/676/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvate tegevuste puhul kehtestatakse olulise ja püsiva kasvutendentsi langusele pöördumise meetmete rakendamise alguspunkt kooskõlas käesoleva direktiiviga ja direktiiviga 2000/60/EÜ ning eelkõige järgides direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 4 esitatud veekaitse keskkonnaalaseid eesmärke;

2. 

kui pöördumise punkt on kehtestatud põhjaveekogu suhtes, mida peetakse ohustatuks direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punkti 2.4.4 kohaselt ja vastavalt ülaltoodud punktile 1, ei saa seda muuta direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 alusel nõutava vesikonna majanduskava kuueaastase tsükli jooksul;

3. 

tendentsi langusele pöördumist näidatakse, võttes arvesse asjakohaseid A osa punktis 2 sisalduvaid seirega seotud sätteid.

1. Ülevaade

,
Pealkiri Regulatsioon

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas Nõue
  • Builddate: 10.05.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:32006L0118
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.