+SEISUNDI HALVENEMISE EESTEUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/118/EÜ 12. detsember 2006, põhjavee reostuse ärahoidmise ja piiramise kohta
---+Artikkel 1
------+Artikkel 1 1.
------+Artikkel 1 2.
---+Artikkel 2
---+Artikkel 3
------+Artikkel 3 1.
------+Artikkel 3 1a.
------+Artikkel 3 1b.
------+Artikkel 3 2.
------+Artikkel 3 3.
------+Artikkel 3 4.
------+Artikkel 3 5.
------+Artikkel 3 6.
------+Artikkel 3 7.
---+Artikkel 4
------+Artikkel 4 1.
------+Artikkel 4 2.
------+Artikkel 4 2a.
------+Artikkel 4 3.
------+Artikkel 4 4.
------+Artikkel 4 5.
---+Artikkel 5
------+Artikkel 5 1.
------+Artikkel 5 2.
------+Artikkel 5 3.
------+Artikkel 5 4.
------+Artikkel 5 5.
---+Artikkel 6
------+Artikkel 6 1.
------+Artikkel 6 2.
------+Artikkel 6 3.
------+Artikkel 6 4.
---+Artikkel 6a
------+Artikkel 6a 1.
------+Artikkel 6a 2.
------+Artikkel 6a 3.
------+Artikkel 6a 4.
------+Artikkel 6a 5.
------+Artikkel 6a 6.
------+Artikkel 6a 7.
------+Artikkel 6a 8.
---+Artikkel 7
---+Artikkel 8
------+Artikkel 8 1.
------+Artikkel 8 2.
------+Artikkel 8 3.
------+Artikkel 8 4.
------+Artikkel 8 5.
------+Artikkel 8 6.
------+Artikkel 8 7.
------+Artikkel 8 8.
------+Artikkel 8 9.
------+Artikkel 8 10.
---+Artikkel 8a
------+Artikkel 8a 1.
------+Artikkel 8a 2.
------+Artikkel 8a 3.
------+Artikkel 8a 4.
------+Artikkel 8a 5.
------+Artikkel 8a 6.
---+Artikkel 9
------+Artikkel 9 1.
------+Artikkel 9 2.
---+Artikkel 11
---+Artikkel 12
---+Artikkel 13
---+Artikkel 14
---+I LISA PÕHJAVEE SAASTEAINETE JA REOSTUSE NÄITAJATE KVALITEEDISTANDARDID
---+II LISA PÕHJAVEE SAASTEAINETE JA REOSTUSE NÄITAJATE LÄVIVÄÄRTUSED
---+III LISA PÕHJAVEE KEEMILISE SEISUNDI HINDAMINE
---+IV LISA OLULISTE JA PÜSIVATE KASVUTENDENTSIDE KINDLAKS TEGEMINE JA LANGUSELE PÖÖRDUMINE
---+V LISA ÜLEVAATAMISELE KUULUVAD AINED, MIS VÕIDAKSE KANDA I LISASSE KOGU LIIDUS KEHTIVA PÕHJAVEE KVALITEEDISTANDARDIGA
 English - European Union - Environment -

SEISUNDI HALVENEMISE EESTEUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/118/EÜ 12. detsember 2006, põhjavee reostuse ärahoidmise ja piiramise kohta

SEISUNDI HALVENEMISE EESTEUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/118/EÜ

12. detsember 2006,

põhjavee reostuse ärahoidmise ja piiramise kohta

1. Ülevaade

,
Artikkel 1
Artikkel 2

Artikkel 2

Mõisted

Lisaks direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 2 sätestatutele kasutatakse käesolevas direktiivis järgmisi mõisteid:

1) 

põhjavee kvaliteedistandard – keskkonnakvaliteedi standard, mis väljendub teatava saasteaine, saasteaineterühma või reostuse näitaja kontsentratsioonina põhjavees, mida ei tohiks inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada;

▼M2

2) 

„läviväärtus“ – põhjavee kvaliteedistandard, mis on kehtestatud liidu tasandil vastavalt ja mis on kantud II lisa D osas esitatud loetellu või mille liikmesriigid on kehtestanud vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile b;

▼B

3) 

oluline ja jätkuv kasvutendents – põhjavees esineva saasteaine, saasteaineterühma kontsentratsiooni või reostuse näitaja statistiliselt ja keskkonna seisukohast oluline kasv, mille puhul peetakse vajalikuks kasvutendentsile tagasikäigu andmist kooskõlas artikliga 5;

4) 

saasteainete põhjavette viimine – inimtegevuse tulemusena saasteainete otsene või kaudne põhjavette viimine;

5) 

taustanivoo – aine sisaldus või indikaatorväärtus põhjaveekogumis, milles ei esine või milles esineb väga vähe selle keemilise koostise suhtes mõjuvaid inimtekkelisi muutusi;

6) 

lähtetase – vähemalt võrdlusaastatel 2007 ja 2008 mõõdetud aine keskmine väärtus põhjaveekogumis direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 8 kehtestatud seireprogrammide alusel või juhul, kui ained määratakse pärast võrdlusaastaid, esimese perioodi jooksul, mille kohta on olemas esindava tähtaja jooksul kogutud seireandmed;

▼M2

7) 

„saasteindikaator“ – parameeter, mida saab seirata, et saada väärtus, mis esindab saasteaine või saasteainete rühma taset või kontsentratsiooni ja seega neist tulenevat riski.

▼B

Artikkel 3
Artikkel 4
Artikkel 5
Artikkel 6
Artikkel 6a
Artikkel 7

Artikkel 7

Üleminekukord

Ajavahemikul alates 16. jaanuar 2009 ja kuni 22. detsembrini 2013 võetakse igas uues direktiivi 80/68/EMÜ artiklite 4 ja 5 kohases loa andmise menetluses arvesse käesoleva direktiivi artiklites 3, 4 ja 5 ettenähtud nõudeid.
Artikkel 8
Artikkel 8a
Artikkel 9
Artikkel 11

Artikkel 11

Hindamine

Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 18 lõikes 1 sätestatud aruandes hinnatakse põhjavee osas käesoleva direktiivi mõju teistele asjakohastele keskkonnadirektiividele, sealhulgas mõju nendevahelisele järjepidevusele.
Artikkel 12

Artikkel 12

Rakendamine

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 16 jaanuar 2009. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 13

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 14

Artikkel 14

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA PÕHJAVEE SAASTEAINETE JA REOSTUSE NÄITAJATE KVALITEEDISTANDARDID



I LISA

PÕHJAVEE SAASTEAINETE JA REOSTUSE NÄITAJATE KVALITEEDISTANDARDID

Kui põhjaveekogumi puhul leitakse, et põhjavee kvaliteedistandardid võivad põhjustada direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 4 sätestatud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamise ebaõnnestumist asjaomaste pinnaveekogude osas või selliste kogumite ökoloogilise või keemilise kvaliteedi märkimisväärset halvenemist või märkimisväärset kahju maismaaökosüsteemidele, mis sõltuvad otseselt sellest põhjaveekogumist, tuleb kehtestada palju rangemad läviväärtused vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 3 ja II lisale. Kui põhjavee ökosüsteemide olemasolu hindamiseks on olemas usaldusväärne metoodika, kehtestatakse rangemad kvaliteedistandardid ka põhjaveekogumitele, kus selliseid ökosüsteeme leidub, välja arvatud juhul, kui põhjavee kvaliteedistandardid on kehtestatud inimeste tervise kaitseks ja on juba piisavalt ranged nende ökosüsteemide kaitsmiseks.



(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

Kande nr

Aine nimetus

Ainekategooria

CASi number (1)

ELi number (2)

Kvaliteedistandard (3) [μg/l, kui ei ole märgitud teisiti]

1

Nitraadid

Toitained

Ei kohaldata

Ei kohaldata

50 mg/l

2

Pestitsiidide toimeained, sealhulgas nende asjakohased metaboliidid ning lagunemis- ja reaktsioonisaadused (4)

Pestitsiidid

Ei kohaldata

Ei kohaldata

0,1 (üksikaine)

0,5 (kokku) (5)

3

Per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS)

 

 

 

 

3.1

PFASide summa

Tööstuses kasutatavad ained

Vt tabeli märkus 6

Vt tabeli märkus 6

Parameetrite väärtused, nagu need on kindlaks määratud direktiivi (EL) 2020/2184 (6) I lisa B osas

3.2

Nelja PFASi summa (7)

Tööstuses kasutatavad ained

Vt tabeli märkus 7

Vt tabeli märkus 7

0,0044  (7)

4

Karbaamasepiin

Ravimid

298-46-4

Ei kohaldata

2,5  (12)

5

Sulfametoksasool

Ravimid

723-46-6

Ei kohaldata

0,1  (12)

6

Primidoon

Ravimid

125-33-7

 

2,5  (12)

7

Pestitsiidide mitteasjakohased metaboliidid (4)

Pestitsiidid

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1 või kuni 5 (8) (üksikaine)

5 (9) või 12,5  (10) (kokku) (11)

8

Trikloroetüleen ja tetrakloroetüleen (kahe aine summa)

Tööstuses kasutatavad ained

79-01-6 ja 127-18-4

201-167-4 ja 204-825-9

10 (kokku) (13)

(1)   

CAS: Chemical Abstract Service.

(2)   

ELi number: Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu (EINECS) või Euroopa teatatud uute keemiliste ainete loetelu (ELINCS) number.

(3)   

See näitaja on aasta keskmise väärtusena väljendatud kvaliteedistandard. Kui ei ole märgitud teisiti, kohaldatakse seda kõikide ainete ja isomeeride summaarse kontsentratsiooni suhtes.

(4)   

„Pestitsiidid“ tähendavad taimekaitsevahendeid ja biotsiide, millele on osutatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 2 ja määruse (EL) nr 528/2012 artiklis 3.


Selle parameetri puhul seiravad liikmesriigid nende territooriumil praegu või varem kasutatavates pestitsiidsetes toodetes sisalduvaid toimeaineid ja piiriülese reostuse tagajärjel leitud toimeaineid ning nende asjakohaseid ja mitteasjakohaseid metaboliite ja lagunemis- ja reaktsioonisaadusi, kasutades käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 2a kohaselt koostatud loetelu, kui see on olemas. Liikmesriigid võivad lõpetada konkreetsete toimeainete ja nende metaboliitide seire, kui neid nende territooriumil enam ei kasutata, tingimusel et varasem seire on järjekindlalt näidanud, et neid aineid ja metaboliite asjaomases põhjaveekogumis ei esine.


Pestitsiidi metaboliiti peetakse asjakohaseks, kui on põhjust arvata, et sellel on sihtkahjurit mõjutava toksilisuse osas lähtetoimeainega samaväärsed olemuslikud omadused või et see ise kujutab või selle muundumise saadused kujutavad tarbijatele ja keskkonnale terviseriski.

(5)   

„Kokku“ tähendab kõikide seire käigus tuvastatud ja kvantifitseeritud pestitsiidide, sealhulgas nende pestitsiidide asjakohaste metaboliitide ning lagunemis- ja reaktsioonisaaduste summaarset kontsentratsiooni.

(6)   

See viitab direktiivi (EL) 2020/2184 III lisa B osa punktis 3 loetletud PFASidele. Parameetrit ja kvaliteedistandardit ajakohastatakse vastavalt kõnealuse direktiivi muudatustele.

(7)   

Peetakse silmas järgmisi ühendeid, loetletuna koos ühendi CASi numbri ja ELi numbriga: perfluoroheksaansulfoonhape (PFHxS), (CASi nr: 355-46-4, ELi: nr 206-587-1); perfluorooktaansulfoonhape (PFOS) (CASi nr: 1763-23-1, ELi: nr 217-179-8); perfluorooktaanhape (PFOA) (CASi nr: 335-67-1, ELi nr: 206-397-9); perfluorononaanhape (PFNA) (CASi nr: 375-95-1, ELi nr: 206-801-3). Nelja PFASi summa puhul viitavad loetletud CASi numbrid ainult üksikute PFASide protoneeritud vormile, kuid summa kajastab lahustunud ainete üldkontsentratsiooni, sealhulgas nende protoneeritud ja deprotoneeritud vorme ning nende lineaar- ja hargahelaga isomeere.

(8)   

Liikmesriigid kohaldavad kvaliteedistandardi vaikeväärtust 1 μg/l, välja arvatud juhul, kui nad esitavad usaldusväärseid tõendeid, sealhulgas usaldusväärse prognoosi kohaselt kõige tundlikuma taksonoomilise rühma puhul tehtud akuutse ja kroonilise toksilisuse katsete tulemusena saadud tõendeid, et põhjendatud on rangem või vähem range standard, mille tulemusena kohaldatakse kõnealust standardit, mille väärtus on kuni 5 μg/l.

(9)   

Selliste mitteasjakohaste metaboliitide üldkontsentratsioon, mille suhtes kohaldatakse üksikute mitteasjakohaste metaboliitide kvaliteedistandardi vaikeväärtust 1 μg/l või rangemat standardit, ei ületa väärtust 5 μg/l.

(10)   

Selliste mitteasjakohaste metaboliitide üldkontsentratsioon, mille suhtes kohaldatakse üksikute mitteasjakohaste metaboliitide puhul standardeid üle 1 μg/l ja kuni 5 μg/l, ei ületa väärtust 12,5  μg/l.

(11)   

„Kokku“ tähendab igasse kvaliteedistandardi kategooriasse kuuluvate üksikute mitteasjakohaste metaboliitide summaarset kontsentratsiooni, mis on tuvastatud ja kvantifitseeritud seiremenetluse käigus, mis peaks hõlmama vähemalt artikli 4 lõike 2a kohaselt loetletud mitteasjakohaseid metaboliite.

(12)   

Kui usaldusväärne metoodika on olemas, hindavad liikmesriigid põhjavee ökosüsteemide olemasolu põhjaveekogumites, mille omadused võiksid toetada ökosüsteemide olemasolu, ning, kui sellised ökosüsteemid on olemas, kehtestavad kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga b selle aine jaoks rangema läviväärtuse, mis on piisav nende ökosüsteemide kaitsmiseks.

(13)   

„Kokku“ tähendab trikloroetüleeni ja tetrakloroetüleeni summaarset kontsentratsiooni.
II LISA PÕHJAVEE SAASTEAINETE JA REOSTUSE NÄITAJATE LÄVIVÄÄRTUSED



II LISA

PÕHJAVEE SAASTEAINETE JA REOSTUSE NÄITAJATE LÄVIVÄÄRTUSED

A Osa

Suunised läviväärtuste kehtestamiseks liikmesriikides vastavalt artiklile 3

Liikmesriigid kehtestavad läviväärtused kõigile saasteainetele ja reostuse näitajatele, mis vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 5 esitatud tunnuste analüüsile näitavad ohu olemasolu, et põhjaveekogud või põhjaveekogude rühmad ei vasta põhjavee hea keemilise seisundi nõuetele.

▼M2

Vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 15 tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused teavitavad komisjoni saasteainete ja reostuse näitajate läviväärtustest.

▼B

Läviväärtused tuleb kehtestada selliselt, et kui seire tulemused tüüpilises vaatluspunktis peaksid lävesid ületama, osutab see ohule, et üks või mitu artikli 4 lõike 2 punkti c alapunktides ii, iii ja iv osutatud põhjavee hea keemilise seisundi tingimustest ei ole täidetud.

Liikmesriigid võtavad läviväärtuste kehtestamisel arvesse järgmisi suuniseid:

1. 

läviväärtuste määramine peaks põhinema järgmisel:

a) 

põhjavee ning sellega seotud veeökosüsteemide ja sellest sõltuvate maismaaökosüsteemide vastastoime ulatus;

b) 

põhjavee praegustesse või tulevastesse õigustatud kasutustesse või funktsioonidesse sekkumine;

c) 

kõik saasteained, mis näitavad, et põhjaveekogud on ohustatud, võttes arvesse B osas esitatud miinimumloendit;

d) 

hüdrogeoloogilised tunnused, sealhulgas teave taustanivoo ja vee tasakaalu kohta;

2. 

läviväärtuste määramisel tuleks samuti võtta arvesse saasteainete päritolu, nende võimalikku esinemist looduses, nende toksikoloogiat ja levikukalduvust, nende püsivust ja bioakumulatsiooni potentsiaali;

▼M1

3. 

kui ainete või ioonide või nende näitajate kõrgendatud taustanivood esinevad looduslikel hüdrogeoloogilistel põhjustel, võetakse läviväärtuste määramisel arvesse asjaomase põhjaveekogumi tausttasemeid. Taustanivoode määramisel tuleks võtta arvesse järgmisi põhimõtteid:

a) 

taustanivoode määramisel tuleks lähtuda direktiivi 2000/60/EÜ II lisa kohaselt koostatud põhjaveekogumi kirjeldusest ja kõnealuse direktiivi V lisa kohase põhjaveeseire tulemustest. Seirestrateegias ja andmete tõlgendamisel tuleks arvesse võtta tõsiasja, et voolutingimused ja põhjavee keemiline koostis varieeruvad nii horisontaalsuunas kui ka vertikaalsuunas;

b) 

kui olemasolevad põhjavee seireandmed on piiratud, tuleks koguda rohkem andmeid; vahepeal tuleks taustanivood määrata nimetatud piiratud andmete põhjal, vajaduse korral lihtsustatud viisil, kasutades proovide kogumit, mille puhul võib näitajate põhjal öelda, et inimtegevuse mõju puudub. Teavet geokeemiliste ülekannete ja protsesside kohta tuleks samuti arvesse võtta, kui selline teave on olemas;

c) 

kui olemasolevad põhjavee seireandmed on ebapiisavad ning teave geokeemiliste ülekannete ja protsesside kohta puudulik, tuleks koguda rohkem andmeid ja teavet; vahepeal tuleks taustanivoosid hinnata, võttes vajaduse korral aluseks statistilised võrdlustulemused sama tüüpi põhjaveekihtide kohta muudes piirkondades, kus seireandmeid on piisavalt.

▼B

4. 

läviväärtuste määramist tuleks toetada kogutud andmete kontrollmehhanismiga, mis põhineb andmete kvaliteedi hindamisel, analüütilistel kaalutlustel ja ainete taustanivool, mis võivad esineda nii looduslikult kui ka inimtegevuse tulemusel.

B Osa

Saasteainete miinimumloend ja vastavad reostuse näitajad, mille suhtes liikmesriigid peavad kaaluma läviväärtuste kehtestamist vastavalt artiklile 3

1. Toimeained või ioonid või näitajad, mis võivad esineda nii looduslikult kui ka inimtegevuse tulemusena

Arseen
Kaadmium
Plii
Elavhõbe
Ammoonium
Kloor
Sulfaat

▼M1

Nitritid
Üldfosfor/Fosfaadid ( 12 )

▼M2

2.  Sünteetilised ained ( 13 )

Trikloroetüleen
Tetrakloroetüleen

▼B

3. Soolase või muu aine põhjavette sissetungi iseloomustavad parameetrid ( 14 )

Elektrijuhtivus

▼M1

C Osa

▼M2

Liikmesriikide esitatav teave selliste saasteainete ja reostuse näitajate kohta, mille suhtes nad on kehtestanud läviväärtused

▼M1

Liikmesriigid lisavad direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 kohaselt esitatavasse vesikonna majandamiskavasse teabe selle kohta, kuidas on kinni peetud käesoleva lisa A osas sätestatud korrast.

Liikmesriigid esitavad eelkõige järgmise:

a) 

teave iga ohustatuks peetava põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma kohta, sealhulgas:

i) 

põhjaveekogude suurus;

ii) 

iga saasteaine või saastuse näitaja, mille alusel peetakse põhjaveekogu ohustatuks;

iii) 

keskkonnakvaliteedi eesmärgid riskiga seotud valdkonnas, sealhulgas põhjaveekogu praegused või tulevased õiguspärased kasutusviisid või funktsioonid ning seos põhjaveekogude ja nendega seotud pinnavee ja nendest otseselt sõltuvate maismaaökosüsteemide vahel;

iv) 

looduslike ainete puhul nende looduslikud taustanivood põhjaveekogudes;

v) 

läviväärtuste ületamise korral teave sellise ületamise kohta;

b) 

läviväärtused, kui neid kohaldatakse riiklikul tasandil, valglapiirkonna või liikmesriigi territooriumile jääva rahvusvahelise valglapiirkonna osa tasandil või põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma tasandil;

c) 

läviväärtuste suhe iga järgmise aspektiga:

i) 

looduslikult esinevate ainete puhul nende taustanivood;

ii) 

põhjaveekoguga seotud pinnaveed ja nendest otse sõltuvad maismaaökosüsteemid;

iii) 

keskkonnakvaliteedi eesmärgid ja muud veekaitse standardid, mis kehtivad liikmesriigi, liidu või rahvusvahelisel tasandil;

iv) 

mis tahes asjakohane teave, mis käsitleb saasteainete toksikoloogiat, ökotoksikoloogiat, püsivust, bioakumulatsiooni potentsiaali ja levikukalduvust;

d) 

taustanivoode määramise metoodika, mis tugineb A osa punktis 3 sätestatud põhimõtetele;

e) 

põhjused, miks mõne B osas nimetatud saasteaine ja näitaja kohta ei ole läviväärtusi kehtestatud;

f) 

põhjavee keemilise seisundi hindamise peamised elemendid, sealhulgas seiretulemuste koondamise tase, meetod ja periood, standardite ületamise lubatud määr ja selle arvutamise meetod, vastavalt artikli 4 lõike 2 punkti c alapunktile i ja III lisa punktile 3.

Kui vesikonna majandamiskavas ei käsitleta mis tahes andmeid, millele on osutatud punktides a–f, peavad liikmesriigid esitama kõnealustes kavades selle põhjused.

▼M2

D osa

Riigi, piirkonna või kohalikul tasandil probleemsete põhjavees sisalduvate sünteetiliste ainete ( *1 ) ühtlustatud läviväärtuste loetelu



1)

2)

3)

4)

5)

6)

Kande nr

Aine nimetus

Ainekategooria

CASi number (1)

ELi number (2)

Läviväärtus

[μg/l, kui ei ole märgitud teisiti]

 

Ravimi toimeained eraldi (3)

Ravimid

 

 

2,5  (4)

(1)   

CAS: Chemical Abstract Service.

(2)   

ELi number: Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu (EINECS) või Euroopa teatatud uute keemiliste ainete loetelu (ELINCS) number.

(3)   

Ravimi toimeained, nagu need on määratletud direktiivis 2001/83/EÜ ja määruses (EL) 2019/6.

(4)   

Liikmesriigid kohaldavad seda läviväärtust, välja arvatud juhul, kui asjaomase aine jaoks on liidu või liikmesriigi tasandil kehtestatud standard või läviväärtus kas pinna- või põhjavee puhul. Kui usaldusväärne metoodika on olemas, hindavad liikmesriigid põhjavee ökosüsteemide olemasolu põhjaveekogumites, mille omadused võiksid toetada ökosüsteemide olemasolu, ning, kui sellised ökosüsteemid on olemas, kehtestavad kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga b rangema läviväärtuse, kui see on vajalik kõnealuste ökosüsteemide kaitsmiseks.

▼B

III LISA PÕHJAVEE KEEMILISE SEISUNDI HINDAMINE



III LISA

PÕHJAVEE KEEMILISE SEISUNDI HINDAMINE

1. Põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma keemilise seisundi hindamismenetlus viiakse läbi seoses kõikide ohustatuks peetavate põhjaveekogude või põhjaveekogude rühmadega ja seoses kõikide saasteainetega, mis põhjustavad põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma sellise liigituse.

2. Liikmesriigid peavad artikli 4 lõike 2 punktis c osutatud analüüsi läbiviimisel võtma arvesse:

a) 

teavet, mis on kogutud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 ja selle II lisa punktide 2.1, 2.2 ja 2.3 alusel läbiviidava analüüsi osana;

b) 

põhjavee seirevõrgust direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punkti 2.4 kohaselt saadud tulemusi; ning

▼M2

c) 

muud asjakohast teavet, mis sisaldab vaatluspunktis asjakohaste saasteainete kontsentratsiooni aastase aritmeetilise keskmise võrdlust põhjavee kvaliteedistandarditega, mis on esitatud I lisas, ja läviväärtustega, millele on osutatud artikli 3 lõike 1 punktides b ja c.

▼B

3. Analüüsimisel, kas artikli 4 lõike 2 punkti c alapunktides i ja iv osutatud põhjavee hea keemilise seisundi tingimused on täidetud, peavad liikmesriigid – kui see on asjakohane ja vajalik ning seiretulemuste asjakohase koondamise alusel, vajadusel koos kontsentratsiooni prognoosidega, mis põhinevad põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma teoreetilisel mudelil – prognoosima põhjaveekogu hulga, mille saasteaine kontsentratsiooni aastane aritmeetiline keskmine on kõrgem kui põhjavee kvaliteedistandard või läviväärtus.

4. Analüüsimisel, kas artikli 4 lõike 2 punkti c alapunktides ii ja iii osutatud põhjavee hea keemilise seisundi tingimused on täidetud, peavad liikmesriigid – kui see on asjakohane ja vajalik ning asjakohaste seiretulemuste ja põhjaveekogu asjakohase teoreetilise mudeli alusel – hindama järgmist:

a) 

saasteainete mõju põhjaveekogumis;

b) 

saasteainete, mida kantakse või võidakse kanda põhjaveekogult üle sellega seotud pinnavette või sellest otseselt sõltuvatele maismaaökosüsteemidele, kogused ja kontsentratsioonid;

c) 

seotud pinnaveele ja otseselt sõltuvatele maismaaökosüsteemidele üle kantud saasteainete koguste ja kontsentratsioonide võimalik mõju;

d) 

soolase vee või muu aine sissetungi ulatus põhjaveekogusse ning

e) 

oht, et põhjaveekogus esinevad saasteained mõjutavad sellise vee kvaliteeti, mida võetakse või kavatsetakse põhjaveekogust inimtarbeks võtta.

5. Liikmesriigid esitavad põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma põhjavee keemilise seisundi kaartidel vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punktide 2.4.2 ja 2.5. Lisaks näitavad liikmesriigid, kui see on asjakohane ja võimalik, neil kaartidel ära kõikide vaatluspunktide asukohad, kus põhjavee kvaliteedi standardid ja/või läviväärtused on ületatud.
IV LISA OLULISTE JA PÜSIVATE KASVUTENDENTSIDE KINDLAKS TEGEMINE JA LANGUSELE PÖÖRDUMINE



IV LISA

OLULISTE JA PÜSIVATE KASVUTENDENTSIDE KINDLAKS TEGEMINE JA LANGUSELE PÖÖRDUMINE

A Osa

Oluliste ja püsivate kasvutendentside kindlaks tegemine

Liikmesriigid teevad kindlaks olulised ja püsivad kasvutendentsid kõikides ohustatuks peetavates põhjaveekogudes või põhjaveekogude rühmades vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ II lisale, võttes arvesse järgmisi nõudeid:

1. 

seireprogramm on vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punktile 2.4 koostatud selliselt, et saab tuvastada vastavalt artiklile 3 kindlaks tehtud saasteainete kontsentratsioonide olulisi ja püsivaid kasvutendentse;

2. 

oluliste ja püsivate kasvutendentside kindlaks tegemise kord põhineb järgmistel elementidel:

a) 

seire sagedused ja asukohad valitakse selliselt, et need on piisavad:

i) 

pakkumaks vajalikku teavet selleks, et tagada selliste kasvutendentside eristamine looduslikest kõrvalekalletest piisava usaldusväärsuse ja täpsusega;

ii) 

võimaldamaks selliste kasvutendentside kindlaks tegemist piisava aja jooksul, et lubada meetmete rakendamist, mille eesmärgiks on vältida või vähemalt võimaluste piires leevendada keskkonna suhtes olulisi negatiivseid muutusi põhjavee kvaliteedis. Kindlaks tegemine viiakse esimest korda läbi aastaks 2009, võimalusel ja olemasolevat teavet arvesse võttes direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 13 sätestatud esimeses vesikonna majandamiskavas sisalduvaid kasvutendentse käsitleva aruande raames, ja pärast seda vähemalt iga kuue aasta järel;

iii) 

võtmaks arvesse põhjaveekogu muutlikke füüsilisi ja keemilisi omadusi, sealhulgas põhjavee liikumise tingimusi ja toitumismäära ning perkolatsiooni aega läbi pinnase või aluspinnase;

b) 

kasutatakse seire ja analüüsi meetodeid, mis vastavad rahvusvahelise kvaliteedikontrolli põhimõtetele, sealhulgas vajaduse korral CENi või siseriiklikke standardmeetodeid, et tagada samaväärse teadusliku kvaliteedi ja võrreldavusega andmete saamine;

c) 

hindamine põhineb statistilisel meetodil, nagu näiteks regressioonianalüüsil, erinevates vaatluspunktides kasvutendentsi analüüsimiseks aegrivis;

d) 

kasvutendentsi kindlaks tegemise kõrvalekalde vältimiseks kehtestatakse kõik kvantifikatsioonipiirist madalamad mõõtmised aegrivis esineva kõrgeima kvantifikatsioonipiiri poolel väärtusetasemel, välja arvatud pestitsiidide koguväärtuse osas;

3. 

nii looduslikult esinevate kui ka inimtegevuse tagajärjel tekkivate ainete kontsentratsioonides oluliste ja jätkuvate kasvutendentside määramisel arvestatakse lähtetasemeid ja kui vastavad andmed on kättesaadavad, siis enne seireprogrammi algust kogutud andmeid, et esitada kasvutendentsi määramine esimeses vesikondade majandamiskavas, nagu on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 13.

B Osa

kasvutendentsi langusele pöördumise punktid

Liikmesriigid annavad artikli 5 kohaselt tagasikäigu olulistele ja püsivatele kasvutendentsidele, võttes arvesse järgmisi nõudeid:

1. 

▼M2

oluliste ja jätkuvate kasvutendentside langusele pööramise meetmete rakendamise alguspunkt on punkt, kus saasteaine kontsentratsioon jõuab 75 protsendini I lisas sätestatud põhjavee kvaliteedistandardi väärtusest ning artikli 3 lõike 1 punktides b ja c osutatud läviväärtusest, välja arvatud juhul, kui:.

▼B

a) 

nõutav on varasem kasvutendentsi langusele pöördumise punkt, et võimaldada tendentsi tagasipööramise meetmetega vältida kõige kulutasuvamalt, või vähemalt leevendada nii palju kui võimalik, keskkonna suhtes olulisi kahjulikke muutusi põhjavee kvaliteedis;

b) 

erinev langusele pöördumise punkt on õigustatud, kui avastamiskünnis ei luba tendentsi kehtestamist 75 %le parameetrite väärtusest või

c) 

tendentsi kasvu ja pöördumise määr on sellised, et tendentsi langusele pöördumise meetmete hilisem alguspunkt võimaldaks siiski selliste meetmetega vältida kõige kulutasuvamalt, või vähemalt leevendada nii palju kui võimalik, keskkonna suhtes olulisi kahjulikke muutusi põhjavee kvaliteedis. Selline hilisem alguspunkt ei tohi kaasa tuua ühtegi viivitust keskkonnaeesmärkide täitmise tähtpäevades.

Direktiivi 91/676/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvate tegevuste puhul kehtestatakse olulise ja püsiva kasvutendentsi langusele pöördumise meetmete rakendamise alguspunkt kooskõlas käesoleva direktiiviga ja direktiiviga 2000/60/EÜ ning eelkõige järgides direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 4 esitatud veekaitse keskkonnaalaseid eesmärke;

2. 

kui pöördumise punkt on kehtestatud põhjaveekogu suhtes, mida peetakse ohustatuks direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punkti 2.4.4 kohaselt ja vastavalt ülaltoodud punktile 1, ei saa seda muuta direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 alusel nõutava vesikonna majanduskava kuueaastase tsükli jooksul;

3. 

tendentsi langusele pöördumist näidatakse, võttes arvesse asjakohaseid A osa punktis 2 sisalduvaid seirega seotud sätteid.
V LISA ÜLEVAATAMISELE KUULUVAD AINED, MIS VÕIDAKSE KANDA I LISASSE KOGU LIIDUS KEHTIVA PÕHJAVEE KVALITEEDISTANDARDIGA



V LISA

ÜLEVAATAMISELE KUULUVAD AINED, MIS VÕIDAKSE KANDA I LISASSE KOGU LIIDUS KEHTIVA PÕHJAVEE KVALITEEDISTANDARDIGA



(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

Kande nr

Aine nimetus

Ainekategooria

CASi number (1)

ELi number (2)

Läviväärtus

[μg/l, kui ei ole märgitud teisiti]

 

Valitud ravimite summa(d) toimemehhanismide kaupa

Ravimid

 

 

 

 

Bisfenoolide summa

Tööstuses kasutatavad ained

 

 

 
(1)   

CAS: Chemical Abstract Service.

(2)   

ELi number: Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu (EINECS) või Euroopa teatatud uute keemiliste ainete loetelu (ELINCS) number.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • Builddate: 10.05.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:32006L0118
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.