Preamble: 1

(1)

Üleujutused võivad põhjustada inimeste hukkumist ja ümberasumist ja kahjustada keskkonda, tõsiselt ohustada majanduse arengut ning laostada ühenduse majandustegevust.

(2)

Üleujutus on loodusnähtus, mida ei saa vältida. Ent mõned inimtegevused (nagu inimasulate ja majandustegevuse kasv lammidel ning vee loodusliku kinnipidamise vähenemine maakasutuse tõttu) ja kliimamuutused aitavad kaasa üleujutuste tõenäosuse ja negatiivsete mõjude suurenemisele.

(3)

Eelkõige inimeste tervisele ja elule, keskkonnale, kultuuripärandile, majandustegevusele ja infrastruktuurile üleujutuste tekitatud kahjulike tagajärgede riski vähendamine on teostatav ja soovitatav. Riskide vähendamise meetmed peaksid nende tõhususe tagamiseks siiski olema vesikondade ulatuses võimalikult põhjalikult kooskõlastatud.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiviga 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, (3) on ette nähtud vesikondade majandamiskavade koostamine kõikide valglapiirkondade jaoks, saavutamaks head ökoloogilist ja keemilist seisundit, et aidata kaasa üleujutuste mõju leevendamisele. Siiski ei ole üleujutuste riski vähendamine nimetatud direktiivi peaeesmärk, samuti ei ole selles arvestatud kliimamuutuste tagajärjel üleujutuse riskis tulevikus toimuvaid muutusi.

(5)

Komisjoni 12. juuli 2004. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Üleujutuste riskijuhtimine: üleujutuste ennetamine, kaitse ja leevendamine” esitatakse komisjoni analüüs ja lähenemine üleujutusriski maandamisele ühenduse tasandil ja järeldatakse, et ühenduse tasandil kooskõlastatud tegevus loob lisaväärtust ja tagab parema kaitse üleujutuste eest.

(6)

Lisaks liikmesriikidevahelisele kooskõlastamisele on üleujutuste tõhusal ennetamisel ja leevendamisel vaja teha koostööd kolmandate riikidega. See on kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ ja üleujutusriski maandamise rahvusvaheliste põhimõtetega, nagu need töötati eelkõige välja ÜRO piiriüleste vooluveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni raames, mis on kiidetud heaks nõukogu otsusega 95/308/EÜ, (4) ja kõikide järgnevate kokkulepetega selle kohaldamisel.

(7)

Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta otsuses 2001/792/EÜ, Euratom, millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel, (5) on sätestatud liikmesriikide toetus ja abi suurõnnetuste, sh üleujutuste korral. Kodanikukaitse võib osutada asjakohast abi kannatada saanud elanikkonnale ning parandada valmisolekut ja vastupanuvõimet.

(8)

Vastavalt nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (6) on võimalik osutada kiiret rahalist abi suurõnnetuse tõttu kannatanud inimestele, looduslikele aladele, piirkondadele ja riikidele võimalikult normaalsete tingimuste taastamiseks. Fond võib siiski sekkuda ainult hädaolukorras vajalike tegevuste puhul, mitte hädaolukorrale eelnevates etappides.

(9)

Liikmesriigid ja ühendus peaksid vee- ja maakasutuse poliitikate väljatöötamisel arvestama võimalikku mõju, mida need poliitikad võivad üleujutusriskile ja üleujutusriski maandamisele avaldada.

(10)

Üleujutused ühenduse territooriumil on erinevad, näiteks jõgede suurvesi, äkktulvad, asulate ning rannikualade üleujutused. Samuti võib üleujutuste põhjustatud kahju ühenduses riigiti ja piirkonniti erineda. Seega peaksid liikmesriigid ise määratlema üleujutusriski maandamise eesmärgid ning need peaksid lähtuma kohalikest ja piirkondlikest asjaoludest.

(11)

Üleujutuste riski võib pidada väheoluliseks ühenduse teatud piirkondades, näiteks hõreda asustusega või asustamata piirkondades, vähese majandusliku või ökoloogilise väärtusega piirkondades. Üleujutuste riske ja edasiste meetmete vajadust – näiteks üleujutuste leevendamise võimalust – tuleks hinnata igas valglapiirkonnas või majandamisüksuses.

(12)

Selleks, et võimaldada tõepärast teavet ning kindel lähtekoht prioriteetide seadmiseks ning edasiste tehniliste, rahaliste ja poliitiliste otsuste tegemiseks seoses üleujutusriski maandamisega, on vaja koostada üleujutusohu kaardid ja üleujutusriski kaardid, mis kajastavad erinevate üleujutusstsenaariumitega seotud võimalikke kahjulikke tagajärgi, sealhulgas teavet keskkonna saastumise võimalike allikate kohta üleujutuste tagajärjel. Sellega seoses peaksid liikmesriigid hindama ümber tegevused, mis põhjustavad üleujutusriski suurenemist.

(13)

Selleks, et vältida ja vähendada üleujutuste negatiivset mõju asjaomases piirkonnas, on vaja koostada üleujutusriski maandamise kavad. Üleujutuste põhjused ja tagajärjed erinevad ühenduses riigiti ja piirkonniti. Üleujutusriski maandamise kavades peaks seetõttu arvesse võtma asjaomaste piirkondade eriomadusi ja kavades peaks pakkuma individuaalseid lahendusi vastavalt nende alade vajadustele ja prioriteetidele, samas tagades asjaomase kooskõlastamise valglapiirkondade vahel ning edendades ühenduse õigusaktides sätestatud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamist. Eriti peaksid liikmesriigid hoiduma meetmete võtmisest või tegevustest, mis suurendavad oluliselt üleujutusriski teistes liikmesriikides, välja arvatud juhul, kui asjaomased liikmesriigid on need meetmed omavahel kooskõlastanud ja sobivas lahenduses kokku leppinud.

(14)

Üleujutusriski maandamise kavad peaksid keskenduma ennetamisele, kaitsele ja valmisolekule. Et anda jõgedele rohkem ruumi, tuleks kavades kaaluda võimaluse korral lammide hooldamist ja/või taastamist ning meetmeid, mis võimaldavad ennetada ja vähendada kahju inimtervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Üleujutusriski maandamise kavade elemente tuleb korrapäraselt läbi vaadata ja vajadusel ajakohastada, võttes arvesse kliimamuutuste võimalikke mõjusid üleujutuste esinemise suhtes.

(15)

Solidaarsuse põhimõte on riskide maandamise seisukohast väga oluline. Sellest lähtudes peaks julgustama liikmesriike leidma õiglast vastutuse jaotust, kui ühistes huvides otsustatakse koos võtta meetmeid üleujutusriski maandamiseks kogu vooluveekogu ulatuses.

(16)

Töö dubleerimise vältimiseks peaks liikmesriikidel käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamisel ja nõuete täitmisel olema õigus kasutada olemasolevaid esialgseid üleujutusriski hindamisi, üleujutusohu ja -riski kaarte ja üleujutusriski maandamise kavasid.

(17)

Direktiivi 2000/60/EÜ kohane vesikondade majandamiskavade koostamine ja käesoleva direktiivi kohane üleujutusriski maandamise kavade koostamine on osa vesikondade komplekssest majandamisest. Seepärast tuleks ära kasutada nende kahe protsessi võimalikku sünergiat ja kasu, võttes arvesse direktiivi 2000/60/EÜ keskkonnaalaseid eesmärke, tagades ressursside tõhusa ja mõistliku kasutamise ning tunnistades samas, et pädevad asutused ja majandamisüksused võivad käesolevas direktiivis ja direktiivis 2000/60/EÜ olla erinevad.

(18)

Liikmesriigid peaksid kasutama oma hinnangute, kaartide ja kavade koostamisel olemasolevaid häid tavasid ja parimat võimalikku tehnikat, mille rakendamine ei too üleujutusriski maandamisel kaasa liigseid kulusid.

(19)

Direktiiviga 2000/60/EÜ on juhtudel, kui veekogu kasutatakse mitmesugusteks veekogu mõjutavateks püsivateks inimtegevusteks (näiteks üleujutusriski maandamine, ökoloogia, siseveetee laevatamine või hüdroenergeetika), ette nähtud selged ja läbipaistvad menetlused sellise kasutamise ja mõju käsitlemiseks, sealhulgas artiklis 4 sätestatud võimalikud erandid hea seisundi säilitamise või seisundi halvenemise ärahoidmise nõuetest. Direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 9 sätestatakse kulude hüvitamine.

(20)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (7)

(21)

Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused kohandamaks lisa vastavalt teaduse ja tehnika arengule. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(22)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest. Direktiiviga püütakse eelkõige toetada kõrgetasemelise keskkonnakaitse integreerimist ühenduse poliitikaga säästva arengu põhimõtte kohaselt kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 37 sätestatuga.

(23)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on meetmete raamistiku loomine, et vähendada üleujutustest tulenevate kahjustuste riske, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetmete ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24)

Kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega ning asutamislepingule lisatud protokolliga subsidiaarsus- ja proportsionaalsuspõhimõtte kohaldamise kohta, ning pidades silmas liikmesriikide olemasolevaid võimalusi, tuleks kohalikule ja piirkondlikule tasandile jätta olulisel määral paindlikkust, eelkõige korraldamise ja asutuste vastutuse osas.

(25)

Paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (8) punkti 34 kohaselt julgustatakse liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vastavustabelid ning need avaldama,