|
+Artikkel 1 Mõisted |
Artikkel 1 MõistedArtikkel 1 Mõisted Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1)
„sõiduk” –
a)
igasugune üksnes mehhaanilise jõuallikaga maismaasõiduk, mis ei sõida rööbastel ja mille
i)
valmistajakiirus on üle 25 km/h või
ii)
suurim netomass on üle 25 kg ja valmistajakiirus on üle 14 km/h;
b)
kõik koos punktis a osutatud sõidukiga kasutatavad ühendatud või ühendamata haagised. Ilma et see piiraks punktide a ja b kohaldamist, ei loeta käesolevas direktiivis nimetatud sõidukiteks üksnes füüsilise puudega inimeste jaoks ette nähtud ratastoolisõidukeid;
1a)
„sõiduki kasutamine” – sõiduki igasugune kasutamine, mis on õnnetuse toimumise hetkel kooskõlas selle sõiduki transpordivahendina kasutamise otstarbega, sõltumata sõiduki omadustest, maastikust, millel mootorsõidukit kasutatakse, ja sellest, kas sõiduk seisab või liigub;
2)
„kahjustatud isik” – isik, kellel on õigus saada hüvitist seoses sõidukite põhjustatud kaotuse või kahjuga;
3)
„liikluskindlustuse rahvuslik büroo” – ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sisetranspordi komitee maanteetranspordi põhitöörühma 25. jaanuari 1949. aasta soovituse nr 5 kohaselt loodud kutseorganisatsioon, mis ühendab kindlustusseltse, kellel on mingis riigis lubatud tegeleda mootorsõidukite tsiviilvastutuse kindlustamisega;
4)
„territoorium, kus on sõiduki põhiasukoht”:
a)
selle riigi territoorium, kus sõiduk on registreeritud, sõltumata sellest, kas registreerimismärk on alaline või ajutine või
b)
kui teatavat liiki sõiduki puhul ei ole registreerimine kohustuslik, kuid sellisel sõidukil on kindlustusmärk või registreerimismärgi sarnane eraldusmärk, siis kindlustusmärgi või eraldusmärgi välja andnud riigi territoorium või
c)
kui teatavat liiki sõidukite puhul ei nõuta ei registreerimismärki, kindlustusmärki ega eraldusmärki, siis sõiduki valdaja elukohariigi territoorium või
d)
kui sõidukil ei ole registreerimismärki või tal on sõidukile mitte vastav või enam mitte vastav registreerimismärk ning sõiduk on sattunud õnnetusse, siis selle riigi territoorium, kus õnnetus aset leidis, nõude lahendamise eesmärgil artikli 2 punktiga a või artikliga 10 ettenähtud viisil;
5)
„roheline kaart” – rahvusvaheline kindlustussertifikaat, mille on välja andnud liikluskindlustuse rahvuslik büroo vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sisetranspordi komitee maanteetranspordi põhitöörühma 25. jaanuari 1949. aasta soovitusele nr 5;
6)
„kindlustusselts” – ettevõtja, kes on saanud ametliku tegevusloa vastavalt direktiivi 73/239/EMÜ artiklile 6 või artikli 23 lõikele 2;
7)
„üksus” – teise nõukogu 22. juuni 1988. aasta direktiivi 88/357/EMÜ (otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega nähakse ette sätted teenuste osutamise vabaduse tegeliku kasutamise hõlbustamiseks) ( 1 ) artikli 2 punktis c määratletud kindlustusseltsi peakontor, esindus või filiaal;
8)
„päritoluliikmesriik” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ ( 2 ) artikli 13 punkti 8 alapunktis a määratletud päritoluliikmesriik. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|