III LISA

1. Kahjulike organismide ärahoidmine ja/või allasurumine tuleks saavutada või seda tuleks toetada muu hulgas eelkõige järgmiste meetmete abil:

— külvikord;

— sobivate viljelusmeetodite kasutamine (nt tahke mulla külviks ettevalmistamise tehnika, külviaeg ja -tihedus, allakülv, säästev maaharimine, niitmine ja otsekülv);

— resistentsete/vastupanuvõimeliste sortide ning standard-/sertifitseeritud seemne ja istutusmaterjali kasutamine, kui on asjakohane;

— tasakaalustatud väetamise, lupjamise ja niisutus-/kuivendustavade kasutamine;

— kahjulike organismide leviku ärahoidmine hügieenimeetmete abil (nt masinate ja seadmete korrapärane puhastamine);

— oluliste kasulike organismide kaitsmine ja leviku soodustamine, nt asjakohaste taimekaitsemeetmete või ökoloogiliste infrastruktuuride kasutamise abil tootmiskohtades ja väljaspool neid.

2. Kahjulike organismide seire peab toimuma asjakohaste meetodite ja vahendite abil, kui need on kättesaadavad. Selliste asjakohaste vahendite hulka peaksid kuuluma kohapeal teostatavad vaatlused, teaduslikult põhjendatud hoiatus-, prognoosimis- ja varase diagnoosimise süsteemid, kui see on võimalik, ning ametialaselt kvalifitseeritud nõustajate soovituste kasutamine.

3. Seire tulemustele tuginedes peab professionaalne kasutaja otsustama, kas ja millal kasutada taimekaitsemeetmeid. Otsuste tegemisel on oluliseks komponendiks kindlad ja teaduslikult põhjendatud taluvusläved. Võimaluse korral tuleb enne töötlemist arvesse võtta piirkonna, konkreetsete alade, põllukultuuride ja ilmastikutingimuste jaoks kindlaks määratud taluvusläve kahjulike organismide suhtes.

4. Keemilistele meetoditele tuleb eelistada säästvaid bioloogilisi, mehaanilisi ja muid keemiavabu meetodeid, kui need võimaldavad rahuldavat taimekaitset.

5. Kasutatavad pestitsiidid peavad olema võimalikult sihtorganismile suunatud ja avaldama vähimat kõrvalmõju inimeste tervisele, sihtrühmavälistele organismidele ja keskkonnale.

6. Professionaalne kasutaja peaks hoidma pestitsiidide ja muude sekkumisvormide kasutamise vajalikul tasemel, kasutades nt vähendatud koguseid, väiksemat töötlemissagedust või osalist töötlemist, võttes arvesse, et ohutase jääks taimekasvu seisukohalt vastuvõetavaks, ja vältides resistentsuse väljakujunemise ohu suurendamist kahjulike organismide populatsioonides.

7. Kui taimekaitsemeetme suhtes resistentsuse väljakujunemise oht on teada ja kui kahjulike organismide tase nõuab põllukultuuride korduvat töötlemist pestitsiididega, tuleks pestitsiidide tõhususe säilitamiseks kasutada olemasolevaid resistentsusevastaseid põhimõtteid. See võib hõlmata mitme erineva toimeviisiga pestitsiidi kasutamist.

8. Professionaalne kasutaja peaks pestitsiidide kasutamise ja kahjulike organismide seire andmete põhjal kontrollima kohaldatud taimekaitsemeetmete edukust.