+VI LISA Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaseid käsitlevad tehnilised sätted

VI LISA Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaseid käsitlevad tehnilised sätted

VI LISA

Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaseid käsitlevad tehnilised sätted

1. OSA

2. Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

„olemasolev jäätmepõletustehas” – üks järgmistest jäätmete põletusseadmetest:

mis tegutses ja millele oli antud kohaldatava liidu õigusaktide kohane luba enne 28. detsembrit 2002,

ii)

mis oli heaks kiidetud või registreeritud kui jäätmepõletustehas ja millele oli enne 28. detsembrit 2002 välja antud kohaldatavate liidu õigusaktide kohane luba tingimusel, et tehas võeti kasutusele hiljemalt 28. detsembril 2003,

iii)

millele oli enne 28. detsembrit 2002 esitatud pädeva asutuse arvates täielik loataotlus tingimusel, et tehas võeti kasutusele hiljemalt 28. detsembril 2004;

„uus jäätmepõletustehas” – iga jäätmepõletustehas, mis ei ole hõlmatud punktiga a.

2. OSA

Dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide samaväärsuskordajad

Dioksiinide ja furaanide kogusisalduse leidmiseks tuleb järgmiste dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide massis väljendatud sisaldusi enne liitmist korrutada järgmiste samaväärsuskordajatega:

	Mürgisuskordaja
2,3,7,8 — tetraklorodibensodioksiin (TCDD)	1
1,2,3,7,8 — pentaklorodibensodioksiin (PeCDD)	0,5
1,2,3,4,7,8 — heksaklorodibensodioksiin (HxCDD)	0,1
1,2,3,6,7,8 — heksaklorodibensodioksiin (HxCDD)	0,1
1,2,3,7,8,9 — heksaklorodibensodioksiin (HxCDD)	0,1
1,2,3,4,6,7,8 — heptaklorodibensodioksiin (HpCDD)	0,01
oktaklorodibensodioksiin (OCDD)	0,001
2,3,7,8 — tetraklorodibensofuraan (TCDF)	0,1
2,3,4,7,8 — pentaklorodibensofuraan (PeCDF)	0,5
1,2,3,7,8 — pentaklorodibensofuraan (PeCDF)	0,05
1,2,3,4,7,8 — heksaklorodibensofuraan (HxCDF)	0,1
1,2,3,6,7,8 — heksaklorodibensofuraan (HxCDF)	0,1
1,2,3,7,8,9 — heksaklorodibensofuraan (HxCDF)	0,1
2,3,4,6,7,8 — heksaklorodibensofuraan (HxCDF)	0,1
1,2,3,4,6,7,8 — heptaklorodibensofuraan (HpCDF)	0,01
1,2,3,4,7,8,9 — heptaklorodibensofuraan (HpCDF)	0,01
oktaklorodibensofuraan (OCDF)	0,001

3. OSA

Jäätmepõletustehaste õhkuheite piirväärtused

Kõik heite piirväärtused arvutatakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja võttes parandusega arvesse heitgaaside veesisaldust.

Need standarditakse 11 % hapniku sisaldusele heitgaasis, välja arvatud mineraalõlijäätmete põletamise korral, mille määratlus on esitatud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 3 ja mille puhul need standarditakse 3 % hapnikusisaldusele, ning juhtudel, millele on osutatud 6. osa punktis 2.7.

1.1.

Päeva keskmised heite piirväärtused järgmiste saasteainete puhul (mg/Nm3)

Üldtolm	10
Gaasilised ja aurufaasis orgaanilised ained, väljendatud orgaanilise süsiniku kogusisaldusena	10
Vesinikkloriid (HCl)	10
Vesinikfluoriid (HF)	1
Vääveldioksiid (SO2)	50
Lämmastikmonooksiid (NO) ja lämmastikdioksiid (NO2), väljendatud NO2-na, olemasolevate jäätmepõletustehaste puhul, mille nimivõimsus ületab 6 tonni tunnis, ja uute jäätmepõletustehaste puhul	200
Lämmastikmonooksiid (NO) ja lämmastikdioksiid (NO2), väljendatud NO2-na, olemasolevate jäätmepõletustehaste puhul, mille nimivõimsus on 6 tonni tunnis või väiksem	400

1.2.

Keskmised poole tunni heite piirväärtused järgmiste saasteainete puhul (mg/Nm3)

	(100 %) A	(97 %) B
Üldtolm	30	10
Gaasilised ja aurufaasis orgaanilised ained, väljendatud orgaanilise süsiniku kogusisaldusena	20	10
Vesinikkloriid (HCl)	60	10
Vesinikfluoriid (HF)	4	2
Vääveldioksiid (SO2)	200	50
Lämmastikmonooksiid (NO) ja lämmastikdioksiid (NO2), väljendatud NO2-na, olemasolevate jäätmepõletustehaste puhul, mille nimivõimsus ületab 6 tonni tunnis, ja uute jäätmepõletustehaste puhul	400	200

1.3.

Keskmised heite piirväärtused (mg/Nm3) järgmiste raskmetallide puhul, mõõdetuna 30 minuti kuni 8 tunni jooksul

Kaadmium ja selle ühendid, väljendatud kaadmiumina (Cd)	kokku 0,05
Tallium ja selle ühendid, väljendatud talliumina (Tl)	kokku 0,05
Elavhõbe ja selle ühendid, väljendatud elavhõbedana (Hg)	0,05
Antimon ja selle ühendid, väljendatud antimonina (Sb)	kokku 0,5
Arseen ja selle ühendid, väljendatud arseenina (As)
Plii ja selle ühendid, väljendatud pliina (Pb)
Kroom ja selle ühendid, väljendatud kroomina (Cr)
Koobalt ja selle ühendid, väljendatud koobaltina (Co)
Vask ja selle ühendid, väljendatud vasena (Cu)
Mangaan ja selle ühendid, väljendatud mangaanina (Mn)
Nikkel ja selle ühendid, väljendatud niklina (Ni)
Vanaadium ja selle ühendid, väljendatud vanaadiumina (V)

Need keskmised väärtused hõlmavad ka asjakohaste raskmetallide ja nende ühendite heite gaasilisi ja aurufaasivorme.

1.4.

Keskmised heite piirväärtused (ng/Nm3) dioksiinide ja furaanide puhul, mõõdetuna 6–8 tunni jooksul. Heite piirväärtus tähistab dioksiinide ja furaanide kogusisaldust, mis on arvutatud 2. osa kohaselt.

Dioksiinid ja furaanid

0,1

1.5.

Süsinikmonooksiidi (CO) heite piirväärtused (mg/Nm3) heitgaasis:

50 päeva keskmise väärtusena;

100 poole tunni keskmise väärtusena;

150 kümne minuti keskmise väärtusena.

Pädev asutus võib lubada erandeid käesolevas punktis sätestatud heite piirväärtustest jäätmepõletustehaste puhul, kus kasutatakse keevkihttehnoloogiat, tingimusel, et loas on süsinikmonooksiidi (CO) heite piirväärtuseks sätestatud kuni 100 mg/Nm3 tunni keskmise väärtusena.

Artikli 46 lõikes 6 ja artiklis 47 kirjeldatud olukorras kohaldatavad heite piirväärtused.

Tolmu üldkontsentratsioon jäätmepõletustehase õhkuheites ei ületa mingil juhul 150 mg/Nm3, väljendatuna poole tunni keskmisena. Orgaanilise süsiniku kogusisalduse ja süsinikmonooksiidi õhkuheite piirväärtusi, mis on esitatud punktides 1.2 ja 1.5 b) ei ületata.

3.	Liikmesriigid võivad kehtestada käesolevas osas sätestatud erandeid käsitlevad eeskirjad.

4. OSA

Õhkuheite piirväärtuste määramine jäätmete koospõletamisel

Kui mõnes käesoleva osa tabelis ei ole esitatud kindlat koguheite piirväärtust (C), kasutatakse järgmist valemit (segamisreegel).

Iga asjakohase saasteaine ja CO heite piirväärtus jäätmete koospõletamisel tekkivas heitgaasis arvutatakse järgmiselt:

▼C1

▼B

Vjäätmed

üksnes jäätmete põletamisel tekkiva heitgaasi maht, mis leitakse loas täpsustatud väikseima kütteväärtusega jäätmete põhjal ja mida teisendatakse käesolevas direktiivis sätestatud tingimuste alusel.

Kui ohtlike jäätmete põletamisel eraldub soojust käitise eraldatava soojuse koguhulgast alla 10 %, tuleb Vjäätmed arvutada sellise (tingliku) jäätmekoguse põhjal, mis põletamise korral annaks 10 % kõnealusest koguhulgast, kusjuures eraldatava soojuse koguhulk jääb samaks.

Cjäätmed

jäätmepõletustehastele 3. osas esitatud heite piirväärtused

Vprotsess

seadme töötamisel, sealhulgas seadmes tavaliselt kasutatavate lubatud kütuste (välja arvatud jäätmed) põletamisel tekkiva heitgaasi maht, mis leitakse hapnikusisalduste põhjal, mille alusel tuleb heited liidu või liikmesriigi õigusaktide kohaselt teisendada. Kui selliseid seadmeid käsitlevad õigusaktid puuduvad, tuleb kasutada tegelikku hapnikusisaldust heitgaasis, mida ei ole lahjendatud protsessiks mittevajaliku õhu lisamisega.

Cprotsess

käesoleva osa tabelites teatavatele tööstuslikele tegevusvaldkondadele esitatud heite piirväärtused või selliste väärtuste puudumisel seadmete heite piirväärtused, mis on kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega, mis on selliste seadmete jaoks kehtestatud tavaliselt lubatud kütuste (välja arvatud jäätmed) põletamisel. Selliste õigusaktide puudumisel kasutatakse loas esitatud heite piirväärtusi. Kui loas ei ole selliseid väärtusi esitatud, kasutatakse tegelikke massis väljendatud sisaldusi.

käesolevas osas teatavatele tööstuslikele tegevusvaldkondadele esitatud teatavate saasteainete heite summa piirväärtused teatava hapnikusisalduse juures või selliste väärtuste puudumisel koguheite piirväärtused, mis asendavad käesoleva direktiivi erilisades esitatud heite piirväärtusi. Hapniku kogusisaldus, mis asendab teisendamiseks vajalikku hapnikusisaldust, arvutatakse eespool osutatud sisalduse põhjal, võttes arvesse osamahte.

Kõik heite piirväärtused arvutatakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja võttes parandusega arvesse heitgaaside veesisaldust.

Liikmesriigid võivad kehtestada käesolevas osas sätestatud erandeid käsitlevad eeskirjad.

Jäätmeid koospõletavaid tsementahje käsitlevad erisätted

2.1.

Punktides 2.2 ja 2.3 esitatud heite piirväärtused on päeva keskmised väärtused tolmu üldsisalduse, HCl, HF, NOx, SO2 ja orgaanilise süsiniku üldsisalduse puhul (pideva mõõtmise korral), 30 minuti kuni 8 tunni jooksul mõõdetud keskmised väärtused raskmetallide puhul ja 6–8 tunni jooksul mõõdetud keskmised väärtused dioksiinide ja furaanide puhul.

Kõik väärtused on esitatud standarditult 10 % hapniku juures.

Keskmisi poole tunni väärtusi on vaja üksnes keskmiste päevaväärtuste arvutamiseks.

2.2.

C – üldheite piirväärtused (mg/Nm3, välja arvatud dioksiinide ja furaanide puhul) järgmiste saasteainete jaoks:

Saasteaine	C
Üldtolm	30
HCl	10
HF	1
NOx	500 (1)
Cd + Tl	0,05
Hg	0,05
Sb + As + Pb + Cr + Co + Cu + Mn + Ni + V	0,5
Dioksiinid ja furaanid (ng/Nm3)	0,1
(1) Kuni 1. jaanuarini 2016 võib pädev asutus pöördahjude ja Lepoli ahjude osas lubada erandeid NOx piirväärtusest, tingimusel et loas sätestatav NOx koguheite piirväärtus ei ületa 800 mg/Nm3.

2.3.

C – vääveldioksiidi ja orgaanilise süsiniku üldheite piirväärtused (mg/Nm3)

Saasteaine	C
SO2	50
TOC	10

Pädev asutus võib lubada erandeid käesolevas punktis esitatud heite piirväärtustest juhul, kui orgaaniline süsinik ja vääveldioksiid ei tulene jäätmete koospõletamisest.

2.4.	C - süsinikoksiidi summaarse heite piirväärtused Pädev asutus võib kehtestada süsinikoksiidi heite piirväärtusi.

Jäätmeid koospõletavaid põletustehaseid käsitlevad erisätted

3.1.

Cprotsess väärtused, väljendatuna päeva keskmiste väärtustena (mg/Nm3), kehtivad kuni artikli 82 lõikes 5 sätestatud kuupäevani

Põletusseadmete summaarse nimisoojusvõimsuse määramisel kohaldatakse artiklis 29 esitatud liitmiseeskirju. Keskmisi poole tunni väärtusi on vaja üksnes keskmiste päevaväärtuste arvutamiseks.

Cprotsess tahkekütuste puhul, välja arvatud biomass (O2 sisaldus 6 %):

Saasteained	< 50 MWth	50 –100 MWth	100 –300 MWth	> 300 MWth
SO2	—	850	200	200
NOx	—	400	200	200
Tolm	50	50	30	30

Cprotsess biomassi puhul (O2 sisaldus 6 %):

Saasteained	< 50 MWth	50 –100 MWth	100 –300 MWth	> 300 MWth
SO2	—	200	200	200
NOx	—	350	300	200
Tolm	50	50	30	30

Cprotsess vedelkütuste puhul (O2 sisaldus 3 %):

Saasteained	< 50 MWth	50 –100 MWth	100 –300 MWth	> 300 MWth
SO2	—	850	400 –200 (lineaarne vähenemine 100 MWth-lt 300 MWth-le)	200
NOx	—	400	200	200
Tolm	50	50	30	30

3.2.

Cprotsess, mis on väljendatud keskmise päevaväärtusena (mg/Nm3) ja kehtib alates artikli 82 lõikes 6 sätestatud kuupäevast

3.2.1.

Cprotsess artikli 30 lõikes 2 osutatud põletusseadmete (välja arvatud gaasiturbiinid ja gaasimootorid) puhul

Cprotsess tahkekütuste puhul, välja arvatud biomass (O2 sisaldus 6 %):

Saasteaine	< 50 MWth	50 –100 MWth	100 –300 MWth	> 300 MWth
SO2	—	400 turba puhul 300	200	200
NOx	—	300 tolmpruunsöe puhul 400	200	200
Tolm	50	30	25 turba puhul 20	20

Cprotsess biomassi puhul (O2 sisaldus 6 %):

Saasteaine	< 50 MWth	50 –100 MWth	100 –300 MWth	> 300 MWth
SO2	—	200	200	200
NOx	—	300	250	200
Tolm	50	30	20	20

Cprotsess vedelkütuste puhul (O2 sisaldus 3 %):

Saasteaine	< 50 MWth	50–MWth	100 –300 MWth	> 300 MWth
SO2	—	350	250	200
NOx	—	400	200	150
Tolm	50	30	25	20

3.2.2.

Cprotsess artikli 30 lõikes 3 osutatud põletusseadmete (välja arvatud gaasiturbiinid ja gaasimootorid) puhul

Cprotsess tahkekütuste puhul, välja arvatud biomass (O2 sisaldus 6 %):

Saasteaine	< 50 MWth	50 –100 MWth	100 –300 MWth	> 300 MWth
SO2	—	400 turba puhul 300	200 turba puhul 300, välja arvatud keevkihis põletamisel: 250	150 tsirkuleerivas või rõhu all keevkihis põletamise puhul või, turba puhul, igasuguse keevkihis põletamise puhul: 200
NOx	—	300 turba puhul 250	200	150 tolmpruunsöe põletamisel: 200
Tolm	50	20	20	10 turba puhul 20

Cprotsess biomassi puhul (O2 sisaldus 6 %):

Saasteaine	< 50 MWth	50 –100 MWth	100 –300 MWth	> 300 MWth
SO2	—	200	200	150
NOx	—	250	200	150
Tolm	50	20	20	20

Cprotsess vedelkütuste puhul (O2 sisaldus 3 %):

Saasteaine	< 50 MWth	50 –100 MWth	100 –300 MWth	> 300 MWth
SO2	—	350	200	150
NOx	—	300	150	100
Tolm	50	20	20	10

3.3.

C – koguheite piirväärtus raskmetallide puhul (mg/Nm3), mis on väljendatud keskmise väärtusena 30 minuti kuni 8 tunni kohta (O2 sisaldus on 6 % tahkekütuste ja 3 % vedelkütuste puhul).

Saasteaine	C
Cd + Tl	0,05
Hg	0,05
Sb + As + Pb + Cr + Co + Cu + Mn + Ni + V	0,5

3.4.

C – koguheite piirväärtus (ng/Nm3) dioksiinide ja furaanide puhul, mis on väljendatud keskmise väärtusena, mis on mõõdetud 6–8 tunni jooksul (O2 sisaldus on 6 % tahkekütuste ja 3 % vedelkütuste puhul).

Saasteaine	C
Dioksiinid ja furaanid	0,1

Erisätted jäätmete koospõletustehaste kohta tööstusharudes, mis ei ole hõlmatud käesoleva osa punktidega 2 või 3.

4.1.

C – koguheite piirväärtus (ng/Nm3) dioksiinide ja furaanide puhul, mis on väljendatud minimaalselt 6 ja maksimaalselt 8 tunnise proovivõtmisperioodi keskväärtusena:

Saasteaine	C
Dioksiinid ja furaanid	0,1

4.2.

C – koguheite piirväärtus (mg/Nm3) raskmetallide puhul väljendatakse minimaalselt 6 ja maksimaalselt 8 tunnise proovivõtmisperioodi keskväärtusena:

Saasteaine	C
Cd + Tl	0,05
Hg	0,05

5. OSA

Heitgaaside puhastamisel tekkiva heitvee suhtes kohaldatavad heite piirväärtused

Saasteained	Heite piirväärtused filtrimata proovis (mg/l, välja arvatud dioksiinid ja furaanid)
1. Kogu suspendeeritud tahke aine vastavalt direktiivi 91/271/EMÜ I lisa määratlusele	(95 %)	(100 %)
	30	45
2. Elavhõbe ja selle ühendid, väljendatud elavhõbedana (Hg)	0,03
3. Kaadmium ja selle ühendid, väljendatud kaadmiumina (Cd)	0,05
4. Tallium ja selle ühendid, väljendatud talliumina (Tl)	0,05
5. Arseen ja selle ühendid, väljendatud arseenina (As)	0,15
6. Plii ja selle ühendid, väljendatud pliina (Pb)	0,2
7. Kroom ja selle ühendid, väljendatud kroomina (Cr)	0,5
8. Vask ja selle ühendid, väljendatud vasena (Cu)	0,5
9. Nikkel ja selle ühendid, väljendatud niklina (Ni)	0,5
10. Tsink ja selle ühendid, väljendatud tsingina (Zn)	1,5
11. Dioksiinid ja furaanid	0,3 ng/l

6. OSA

Heiteseire

1. Mõõtmismeetodid

1.1.	Õhu- ja veesaasteainete sisalduste määramiseks tehtavad mõõtmised peavad olema esinduslikud.

▼M1

1.2.

Kõigi saasteainete, sealhulgas dioksiinide ja furaanide proovide võtmine ja analüüsimine ning automatiseeritud mõõtmissüsteemide kvaliteedi tagamine ja taatlemine võrdlusmõõtmismeetoditega toimub kooskõlas CENi normidega. CENi normide puudumisel kohaldatakse ISO, liikmesriigi või muid rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise. See kehtib ka proovide võtmise ja analüüsiga tegeleva labori kvaliteeditagamise süsteemi kohta. Automatiseeritud mõõtmissüsteeme kontrollitakse vähemalt igal aastal standardmeetoditega tehtavate paralleelmõõtmiste abil.

▼B

1.3.

Päeva heite piirväärtuste puhul ei ületa üksiku mõõtmistulemuse usaldusvahemiku (95 %) väärtused järgmisi protsendimäärasid heite piirväärtustest:

Süsinikmonooksiid:	10 %
Vääveldioksiid:	20 %
Lämmastikdioksiid:	20 %
Üldtolm	30 %
Orgaanilise süsiniku üldsisaldus:	30 %
Vesinikkloriid:	40 %
Vesinikfluoriid:	40 %.

Õhku- ja vetteheiteid mõõdetakse korrapäraselt kooskõlas punktidega 1.1 ja 1.2.

2. Õhusaasteainetega seotud mõõtmised

2.1.

Tehakse järgmisi õhusaasteainetega seotud mõõtmisi:

järgmiste ainete pidev mõõtmine: lämmastikoksiidid, tingimusel, et heitele on seatud piirväärtused, süsinikoksiid, üldtolm, orgaanilise süsiniku üldsisaldus, vesinikkloriid, vesinikfluoriid ja vääveldioksiid;

järgmiste käitamisnäitajate pidev mõõtmine: temperatuur põlemiskambri seina juures või mõnes muus pädeva asutuse heakskiidetud esinduslikus punktis, heitgaasi hapnikusisaldus, rõhk, temperatuur ja veeaurusisaldus;

vähemalt kaks raskmetallide ning dioksiinide ja furaanide mõõtmist aastas; esimese 12 käitamiskuu jooksul toimub mõõtmine siiski vähemalt iga kolme kuu tagant.

2.2.	Heitgaaside viibeaega, vähimat temperatuuri ja hapnikusisaldust mõõdetakse sobival viisil vähemalt üks kord jäätmepõletustehase või jäätmekoospõletustehase kasutussevõtmisel ja võimalikult ebasoodsates käitamistingimustes.

2.3.	Vesinikfluoriidi pidevast mõõtmisest võib loobuda, kui vesinikkloriidi töödeldakse nii, et vesinikkloriidi heite piirväärtuse ületamine on välistatud. Sel juhul mõõdetakse vesinikfluoriidi heidet korrapäraselt punkti 2.1 alapunktis c sätestatud viisil.

2.4.	Veeaurusisaldust ei ole vaja pidevalt mõõta, kui heitgaasiproov kuivatatakse enne heite analüüsimist.

2.5.

Pädev asutus võib otsustada, et ta ei nõua vesinikkloriidi, vesinikfluoriidi ja vääveldioksiidi heite pidevat mõõtmist jäätmepõletus- või -koospõletustehastes ja nõuab punkti 2.1 alapunktis c sätestatud korrapäraseid mõõtmisi või ei nõua üldse mõõtmisi, kui käitaja suudab tõendada, et nimetatud saasteainete heited ei saa mingil juhul ületada neile kehtestatud piirväärtusi.

Pädev asutus võib otsustada, et ta ei nõua lämmastikoksiidide heite pidevat, vaid perioodilist mõõtmist, nagu on sätestatud punkti 2.1 alapunktis c, olemasolevates jäätmepõletustehastes nimivõimsusega vähem kui 6 tonni tunnis või olemasolevates jäätmekoospõletamistehastes nimivõimsusega vähem kui 6 tonni tunnis, kui käitaja suudab tõendada asjaomase heite omadusi käsitlevate andmete, kasutatava tehnoloogia ja lämmastikoksiidide heite seire tulemuste alusel, et lämmastikoksiidide heide ei saa olla ühelgi juhul suurem kui heite sätestatud piirväärtus.

2.6.

Pädev asutus võib otsustada, et ta nõuab ühte raskmetallide mõõtmist iga kahe aasta järel ning ühte dioksiinide ja furaanide mõõtmist aastas järgmistel juhtudel:

jäätmete koospõletamisel või põletamisel tekkiv heide on igal juhul vähem kui 50 % heite piirväärtusest;

koospõletatavad või põletatavad jäätmed koosnevad üksnes ohutute jäätmete teatavatest sorditud põlevatest osadest, mis ei sobi ringlusse, millel on teatavad omadused ning mis on üksikasjalikumalt piiritletud punktis c osutatud hinnangu põhjal;

käitaja suudab tõendada, asjakohaste jäätmete omadusi käsitleva teabe ja heiteseire põhjal, et heited jäävad kõikides tingimustes märgatavalt allapoole raskmetallide ning dioksiinide ja furaanide heitele seatud piirväärtusi.

2.7.

Mõõtmiste tulemused standarditakse, kasutades 3. osas nimetatud standardseid hapniku kontsentratsioone, või arvutatakse 4. osa kohaselt, kasutades 7. osas esitatud valemit.

Kui jäätmeid põletatakse või koospõletatakse hapnikuga rikastatud keskkonnas, saab mõõtmiste tulemusi standardida pädeva asutuse sätestatud hapnikusisalduse alusel, mis määratakse konkreetse üksikjuhu asjaolude kohaselt.

Kui ohtlikke jäätmeid töötlevas põletus- või koospõletustehases vähendatakse saasteainete heiteid heitgaasi töötlemise teel, toimub standardimine esimeses lõigus sätestatud hapnikusisalduste alusel üksnes siis, kui hapnikusisaldus, mida on mõõdetud samal ajavahemikul kui asjaomase saasteaine sisaldust, ületab standardset hapnikusisaldust.

3. Veesaasteainetega seotud mõõtmised

3.1.

Heitvee väljalaskmise kohas tehakse järgmisi mõõtmisi:

pH, temperatuuri ja vooluhulga pidev mõõtmine;

hõljuvainete üldhulga pistelised igapäevased mõõtmised või 24 tunni vältel võetava esindusliku ja vooluhulgaga võrdelise suurusega proovi mõõtmine;

24 tunni vältel võetavas esinduslikus ja vooluhulgaga võrdelise suurusega proovis Hg, Cd, Tl, As, Pb, Cr, Cu, Ni ja Zn mõõtmine vähemalt kord kuus;

dioksiinide ja furaanide mõõtmine vähemalt kord kuue kuu tagant; esimese 12 käitamiskuu jooksul toimub mõõtmine siiski vähemalt iga kolme kuu tagant.

3.2.

Kui heitgaasi puhastamisel tekkivat heitvett töödeldakse kohapeal üheskoos muu kohapeal tekkiva heitveega, teeb käitaja mõõtmised:

heitgaasi puhastamisel tekkiva heitvee kohta enne selle suunamist ühisesse heitveepuhastisse;

muu heitvee kohta enne selle suunamist ühisesse heitveepuhastisse;

töödeldud heitvee kohta kohas, kus see lastakse lõplikult välja jäätmepõletus- või -koospõletustehasest.

7. OSA

Valem heite kontsentratsiooni arvutamiseks hapniku standardsel protsendilisel kontsentratsioonil

heite arvutatud kontsentratsioon hapniku standardsel protsendilisel kontsentratsioonil

heite mõõdetud kontsentratsioon

hapniku standardne kontsentratsioon

hapniku mõõdetud kontsentratsioon

8. OSA

Heite piirväärtustele vastavuse hindamine

1. Õhkuheite piirväärtused

1.1.

Õhkuheite piirväärtustest on kinni peetud, kui:

ükski keskmine päevaväärtus ei ületa punktis 1.1, 3. või 4. osas esitatud heite piirväärtusi või 4. osa kohaselt arvutatud väärtusi;

kas ükski keskmistest poole tunni väärtustest ei ületa 3. osa punktis 1.2 esitatud tabeli A-veerus sätestatud heite piirväärtusi või, kui see on asjakohane, 97 % keskmistest poole tunni väärtustest ei ületa aasta jooksul 3. osa punktis 1.2 esitatud tabeli B-veerus sätestatud heite piirväärtusi;

▼C1

ükski raskmetallidele ning dioksiinidele ja furaanidele ettenähtud proovivõtuaja keskmistest väärtustest ei ületa 3. osa punktides 1.3 ja 1.4 või 4. osas esitatud heite piirväärtusi või väärtusi, mis on 4. osa järgi arvutatud;

▼B

süsinikmonooksiid (CO):

jäätmepõletustehaste puhul:

—

vähemalt 97 % keskmistest päevaväärtustest ei ületa aasta jooksul 3. osa punkti 1.5 alapunktis a esitatud heite piirväärtust, ning

—

vähemalt 95 % kõigist keskmistest 10 minuti väärtustest 24 tunni jooksul või ükski keskmistest poole tunni väärtustest sama aja jooksul ei ületa 3. osa punkti 1.5 alapunktides b ja c esitatud heite piirväärtusi; jäätmepõletustehaste suhtes, milles põletusprotsessis tõuseb gaasi temperatuur vähemalt kaheks sekundiks temperatuurini vähemalt 1 100 °C, võivad liikmesriigid 10 minuti väärtuste jaoks kohaldada 7 päeva pikkust hindamisperioodi,

ii)

jäätmekoospõletustehaste puhul: on täidetud 4. osa sätted.

1.2.

Keskmised poole tunni ja 10 minuti väärtused määratakse tegeliku käitamisaja jooksul (välja arvatud see osa käivitus- ja seiskamisajast, mil jäätmeid ei põletata) mõõdetud väärtuste põhjal pärast 6. osa punktis 1.3 esitatud usaldusvahemiku väärtuse mahaarvamist. Keskmised päevaväärtused leitakse kinnitatud keskmiste väärtuste põhjal.

Kehtiva keskmise päevaväärtuse saamiseks võib pideva mõõtmise süsteemi talitlushäire või hoolduse tõttu mis tahes päeval arvestamata jätta kuni viis keskmist poole tunni väärtust. Pideva mõõtmise süsteemi talitlushäire või hoolduse tõttu võib aastas arvestamata jätta kuni kümme keskmist päevaväärtust.

1.3.	Proovivõtuaja keskmised väärtused ning vesinikfluoriidi, vesinikkloriidi ja vääveldioksiidi korrapäraste mõõtmiste keskmised väärtused leitakse artikli 45 lõike 1 punkti e ja artikli 48 lõike 3 ning 6. osa punkti 1 nõuete kohaselt.

2. Vetteheite piirväärtused

Vetteheite piirväärtustest on kinni peetud, kui:

hõljuvainete üldhulga puhul ei ületa asjakohaseid 5. osas esitatud heite piirväärtusi 95 % ja 100 % mõõdetud väärtustest;

raskmetallide (Hg, Cd, Tl, As, Pb, Cr, Cu, Ni ja Zn) puhul ei ületa 5. osas esitatud heite piirväärtusi rohkem kui üks aasta jooksul mõõdetud väärtustest; või kui liikmesriik näeb ette rohkem kui 20 proovi võtmise aastas, ei ületa 5. osas esitatud heite piirväärtusi rohkem kui 5 % neist proovidest;

dioksiinide ja furaanide puhul ei ületa mõõdetavad väärtused 5. osas esitatud heite piirväärtust.

1. Ülevaade

Pealkiri	Regulatsioon

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas	Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas	Nõue

Builddate: 04.08.2024 00:00:00 -Doknr: CELEX:32010L0075
EULAW -
EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.