+VI LISA

VI LISA



VI LISA

Ennetava tegevuskava vorm

Üldine teave

— 
Riskirühma liikmesriigid
— 
Kõnealuse kava koostamise eest vastutava pädeva asutuse nimi ( 18 )

1.    Süsteemi kirjeldus

1.1.

Esitage piirkonna gaasisüsteemide konsolideeritud lühikirjeldus iga riskirühma kohta, ( 19 ) milles liikmesriik osaleb, hõlmates järgmist:

a) 

peamised gaasitarbimise näitajad, ( 20 ) sh gaasi lõpptarbimine aastas (miljardit m3) ja selle jaotus tarbijaliigi kaupa, ( 21 ) tippkoormus (kogunäitaja ja eristatult tarbijakategooria kaupa, miljonites kuupmeetrites päevas);

b) 

riskirühmade gaasisüsteemi toimimise kirjeldus, sh peamised vood (sisenevad, väljuvad ja transiitvood), riskirühmade piirkonna või piirkondade ning liikmesriikide ühenduspunktide taristu sisend- ja väljundvõimsused, sh kasutusmäär, maagaasi veeldusjaamade andmed (suurim päevane võimsus, kasutusmäär ja juurdepääsukord) jne;

c) 

võimaluse korral gaasi impordiallikate jaotus päritoluriigi kaupa ( 22 );

d) 

piirkonna oluliste gaasihoidlate tähtsus, sealhulgas piiriülene juurdepääs, võttes arvesse:

i) 

salvestamisvõimsust (kogumahutavus ja turuvalmis gaasikoguse mahutavus) võrreldes kütteperioodi nõudlusega;

ii) 

suurimat päevast väljastamismahtu eri täituvuse puhul (ideaaljuhul märgitakse väljaandemaht täisvarude ja kütteperioodi lõpu taseme puhul);

e) 

sisemaise energiatootmise tähtsus piirkonnas:

i) 

toodangu maht seoses gaasi lõpptarbimisega aastas;

ii) 

suurim päevane tootmisvõimsus;

f) 

gaasi osakaal elektritootmises (nt tähtsus ja roll taastuvate energiaallikate asendusallikana), sealhulgas gaasiküttega elektritootmise võimsus (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest) ning soojus- ja elektrienergia koostootmine (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest);

g) 

energiatõhususmeetmete rolli kirjeldus ning nende mõju lõplikule aastasele gaasitarbimisele.

1.2.

Esitage gaasisüsteemi lühikirjeldus liikmesriigiti, hõlmates järgmist:

a) 

peamised gaasitarbimise näitajad, sh gaasi lõpptarbimine aastas (miljardit m3) ja selle jaotus tarbijaliigi kaupa, tippkoormus (miljonites kuupmeetrites päevas);

b) 

gaasisüsteemi toimimise kirjeldus, mis käsitleb riigi tasandit, sealhulgas taristuid (kui need ei ole hõlmatud punkti 1.1 alapunktiga b);

c) 

varustuskindluse seisukohalt peamise tähtsusega taristu kindlaksmääramine;

d) 

võimaluse korral gaasi impordiallikate jaotus liikmesriigi tasandil päritoluriigi kaupa;

e) 

energia salvestamise tähtsus liikmesriigis, millega seoses kirjeldatakse

i) 

salvestamisvõimsust (kogumahutavus ja turuvalmis gaasikoguse mahutavus) võrreldes kütmishooaja nõudlusega;

ii) 

suurimat päevast väljastamismahtu eri täituvuse puhul (ideaaljuhul märgitakse väljaandemaht täisvarude ja küttehooaja lõpu taseme puhul);

f) 

sisemaise energiatootmise tähtsus, millega seoses kirjeldatakse:

i) 

toodangu maht seoses gaasi lõpptarbimisega aastas;

ii) 

suurim päevane tootmisvõimsus;

g) 

gaasi osakaal elektritootmises (nt tähtsus ja roll taastuvate energiaallikate asendusallikana), sealhulgas gaasiküttega elektritootmise võimsus (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest) ning soojus- ja elektrienergia koostootmine (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest);

h) 

energiatõhususmeetmete roll ning nende mõju lõplikule aastasele gaasitarbimisele.

2.    Riskihindamise kokkuvõte

Kirjeldage lühidalt artikli 7 kohaselt läbiviidud asjaomase ühise ja riikliku riskihindamise tulemusi, sealhulgas:

a) 

hinnatud stsenaariumide loetelu ja iga stsenaariumi puhul rakendatud eelduste lühikirjeldust ning kindlaks tehtud puudusi/riske;

b) 

riskihindamise peamisi järeldusi.

3.    Taristunorm (artikkel 5)

Kirjeldage, kuidas järgitakse taristunormi, sealhulgas peamisi valemi N – 1 jaoks kasutatavaid väärtusi, alternatiivseid võimalusi normi järgimiseks (koos naaberliikmesriikidega, nõudlusega seotud meetmetega) ja olemasolevat kahesuunaliste voogude läbilaskevõimsust, lähtudes järgmisest ülesehitusest.

3.1.   Valem N – 1

i) 

piirkonna suurima ühist huvi pakkuva eraldi vaadeldava gaasitaristu kindlaksmääramine;

ii) 

piirkonna tasandil valemiga N – 1 arvutamine;

iii) 

kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi N – 1 liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas nende arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (nt EPm puhul tuleks esitada kõigi selle parameetri puhul arvesse võetud sisendpunktide võimsus);

iv) 

valemis N – 1 kasutatud parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid ja eeldused, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena).

3.2.   Riigi tasand

a) 

Valem N – 1

i) 

suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu kindlaksmääramine;

ii) 

riigi tasandil valemiga N – 1 arvutamine;

iii) 

kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi N – 1 liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (nt EPm puhul tuleks esitada kõigi selle parameetri puhul arvesse võetud sisendpunktide võimsus);

iv) 

valemis N – 1 kasutatud parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena);

v) 

liikmesriigi vastava otsuse korral valemiga N – 1 arvutamine nõudlusega seotud meetmeid kasutades:

— 
valemiga N – 1 arvutamine vastavalt II lisa punktile 2,
— 
kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi N – 1 liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas nende arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (kui need erinevad käesoleva lisa punkti 3 alapunkti a alapunktis iii esitatud väärtustest),
— 
valemis N – 1 kasutatud parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena),
— 
gaasitarnehäire ja selle eeldatava mõju (Deff) leevendamiseks võetud/võetavate turupõhiste nõudlusega seotud meetmete selgitus;
vi) 

asjaomas(t)e riskirühma(de) või otse ühendatud liikmesriikide pädevate asutustega kokkuleppel normi N – 1 ühine arvutamine/ühised arvutamised:

— 
valemiga N – 1 arvutamine vastavalt II lisa punktile 5,
— 
kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi N – 1 liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas nende arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (kui need erinevad käesoleva lisa punkti 3 alapunkti a alapunktis iii esitatud väärtustest),
— 
valemis N – 1 kasutatud parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid ja eeldused, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena),
— 
valemi N – 1 järgimise tagamiseks kokku lepitud korra selgitus.
b) 

Gaasi kahesuunalise transportimise võimekus

i) 

märkige gaasi kahesuunalise transportimise võimekusega võrkudevahelised ühenduspunktid ja kahesuunaliste voogude suurim võimsus;

ii) 

esitage tagasivoo läbilaskevõimsust reguleeriva korra kirjeldus (nt katkestatav võimsus);

iii) 

märkige võrkudevahelised ühenduspunktid, mille suhtes on tehtud artikli 5 lõike 4 kohane erand, erandi kestus ja selle tegemise põhjused.

4.    Varustuskindlusnormi täitmine (artikkel 6)

Kirjeldage meetmeid, mida on võetud selleks, et täita varustuskindlusnormi ning gaasivarustuskindluse tagamiseks suurendatud gaasivarustuskindluse normi või selleks kehtestatud täiendavaid kohustusi.

a) 

Kohaldatud kaitstud tarbijate mõiste, sh hõlmatud tarbijate kategooriad ja nende aastane gaasitarbimine (kategooriate kaupa, netoväärtusena ja protsendimäärana riigi aastasest gaasi lõpptarbimisest).

b) 

Artikli 6 lõike 1 esimeses lõigus kirjeldatud stsenaariumi kohaselt varustuskindlusnormi täitmiseks vajalikud gaasikogused.

c) 

Artikli 6 lõike 1 esimeses lõigus kirjeldatud stsenaariumi kohaselt varustuskindlusnormi täitmiseks vajalik võimsus.

d) 

Varustuskindlusnormi täitmiseks rakendatud meede/meetmed:

i) 

meetme(te) kirjeldus;

ii) 

adressaadid;

iii) 

varustuskindlusnormi täitmise eeljärelevalve süsteemi (kui selline süsteem on kasutusel) kirjeldus;

iv) 

sanktsioonide kord, kui see on kohaldatav;

v) 

järgmiste elementide kirjeldus iga meetme kohta:

— 
meetme majanduslik mõju, tulemuslikkus ja tõhusus,
— 
meetme mõju keskkonnale,
— 
meetme mõju tarbijale;
vi) 

mitteturupõhiste meetmete rakendamise korral (iga meetme kohta):

— 
meetme vajalikkuse põhjendus (st miks ei saa varustuskindlust saavutada üksnes turupõhiste meetmetega),
— 
meetme proportsionaalsuse põhjendus (st miks mitteturupõhine meede on kõige vähem piirav vahend soovitud mõju saavutamiseks),
— 
analüüs, mis käsitleb kõnealuse meetme mõju:
1) 

muude liikmesriikide varustuskindlusele;

2) 

riiklikule turule;

3) 

siseturule;

vii) 

meetmete puhul, mis on rakendatud 1. novembril 2017 või hiljem, palun lisage mõjuhinnangu lühikokkuvõte või link artikli 9 lõike 4 kohaselt tehtud meetme(te) avalikule mõjuhinnangule.

e) 

kui see on asjakohane, tuleb gaasivarustuskindluse tagamiseks suurendatud varustuskindlusnormi või selleks kehtestatud täiendavate kohustuste iseloomustamiseks esitada:

i) 

meetme(te) kirjeldus;

ii) 

solidaarsuse vaimus ja kooskõlas artikliga 13 rakendatav mehhanism suurendatud varustuskindluse normi või täiendavate kohustuste vähendamiseks tavapäraste näitajateni;

iii) 

kui see on asjakohane, tuleb 1. novembril 2017 või hiljem gaasivarustuskindluse tagamiseks suurendatud varustuskindlusnormi või selleks kehtestatud täiendavate kohustuste iseloomustamiseks esitada:

iv) 

adressaadid;

v) 

mõjutatud gaasikogused ja võimsused;

vi) 

selgitus kõnealuse meetme vastavuse kohta artikli 6 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

5.    Ennetusmeetmed

Kirjeldage võetud või võetavaid ennetusmeetmeid.

a) 

Kirjeldage iga riskihindamise tulemusena kindlaks tehtud riski puhul võetavat ennetusmeedet, sealhulgas järgmist:

i) 

meetme riiklikku või piirkondlikku mõõdet;

ii) 

meetme majanduslikku mõju, tulemuslikkust ja tõhusust;

iii) 

meetme mõju tarbijatele;

vajaduse korral tuleb kirjeldada järgmist:

— 
naaberliikmesriikide võrkudevaheliste ühenduste täiustamise meetmed,
— 
gaasi transiiditeede ja tarneallikate mitmekesistamise meetmed,

▼M3

— 
liigse varuvõimsuse soetamist vältivad meetmed,

▼B

— 
meetmed varustuskindluse seisukohast olulise taristu kaitsmiseks seoses kolmandate riikide üksuste kontrolliga (sealhulgas, kui see on asjakohane, üldised või sektoripõhised investeeringute sõelumist käsitlevad õigusaktid, teatavate aktsionäride eriõigused, jne).
b) 

kirjeldage muid meetmeid, mis on võetud muudel põhjustel kui riskihindamine, kuid avaldavad positiivset mõju asjaomas(t)e riskirühma(de) liikmesriigi varustuskindlusele;

c) 

mitteturupõhiste meetmete rakendamise korral (iga meetme kohta):

i) 

põhjendage meetme vajalikkust (st miks ei saa varustuskindlust saavutada üksnes turupõhiste meetmetega);

ii) 

meetme proportsionaalsuse põhjendus (st miks mitteturupõhine meede on kõige vähem piirav vahend soovitud mõju saavutamiseks);

iii) 

analüüs, mis käsitleb kõnealuse meetme mõju:

— 
põhjendage meetme vajalikkust (st miks ei saa varustuskindlust saavutada üksnes turupõhiste meetmetega),
— 
meetme proportsionaalsuse põhjendus (st miks mitteturupõhine meede on kõige vähem piirav vahend soovitud mõju saavutamiseks),
— 
analüüs, mis käsitleb kõnealuse meetme mõju:
1) 

muude liikmesriikide varustuskindlusele;

2) 

riiklikule turule;

3) 

siseturule;

4) 

selgitage, kui suureks on peetud tõhususe parandamise meetmete, sealhulgas nõudlusega seotud meetmete positiivset mõju varustuskindluse suurendamisele;

5) 

selgitage, kui suureks on peetud taastuvate energiaallikate positiivset mõju varustuskindluse suurendamisele.

6.    Muud meetmed ja kohustused (nt süsteemi ohutu käitamine)

Kirjeldage muid meetmeid ja kohustusi, mida on rakendatud seoses maagaasiettevõtjatega ja muude asjaomaste asutustega, kes tõenäoliselt mõjutavad gaasivarustuskindlust, näiteks süsteemi ohutu käitamisega seotud kohustusi; nimetage ettevõtjad ja asutused, keda kõnealune kohustus mõjutaks ning asjaomased gaasikogused. Selgitage täpselt, millal ja kuidas neid meetmeid kohaldatakse.

7.    Taristuprojektid

a) 

Kirjeldage tulevasi taristuprojekte, sealhulgas asjaomaste riskirühmade ühishuviprojekte, esitage teave projektide hinnangulise rakendusaja, võimsuse ning riskirühma gaasivarustuskindlusele avalduva eeldatava mõju kohta.

b) 

Märkige, kuidas on taristuprojektide puhul arvesse võetud kogu liitu hõlmavat kümneaastast võrgu arengukava, mille on koostanud Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 8 lõikega 10.

8.    Varustuskindlusega seotud avalike teenuste osutamise kohustused

Nimetage kehtivad varustuskindlusega seotud avalike teenuste osutamise kohustused ja kirjeldage neid lühidalt (üksikasjalikuma teabe esitamiseks kasutage lisasid). Selgitage täpselt, kes peab täitma kõnealuseid kohustusi ja kuidas see peab toimuma. Kui see on asjakohane, kirjeldage, kuidas ja millal neid avalike teenuste osutamise kohustusi tuleks täita.

9.    Konsulteerimine sidusrühmadega

Kirjeldage käesoleva määruse artikli 8 lõike 2 kohaselt kõnealuse kava ja hädaolukorra lahendamise kava väljatöötamisega seoses korraldatud konsultatsioonide puhul kasutatud mehhanisme ja konsultatsioonide tulemusi, käsitledes järgmisi konsultatsioonides osalejaid:

a) 

maagaasiettevõtjad;

b) 

asjaomased kodutarbijate huve esindavad organisatsioonid;

c) 

asjaomased gaasi tööstustarbijate, sealhulgas elektritootjate huve esindavad organisatsioonid;

d) 

riigi reguleeriv asutus.

10.    Piirkondlik mõõde

Kirjeldage kõiki riikides valitsevaid olusid ja võetud meetmeid, mis on olulised varustuskindluse seisukohalt ning mida ei ole käsitletud kõnealuse kava eelmistes jagudes.

Märkige, kuidas on võetud arvesse võimalikud märkused pärast artikli 8 lõikes 2 kirjeldatud konsulteerimist.

11.1.   N – 1 arvutamine riskirühma tasandil, kui nii on kokku leppinud riskirühma pädevad asutused

Valem N – 1

a) 

riskirühma suurima ühist huvi pakkuva eraldi vaadeldava gaasitaristu kindlaksmääramine;

b) 

riskirühma tasandil valemiga N – 1 arvutamine;

c) 

kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi N – 1 liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas nende arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (nt EPm puhul tuleks esitada kõigi selle parameetri puhul arvesse võetud sisendpunktide võimsus);

d) 

valemis N – 1 kasutatud parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid ja eeldused, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena).

11.2.   Koostöömehhanismid

Kirjeldage mehhanisme, mida kasutatakse asjaomaste riskirühmade liikmesriikide vahelises koostöös, sealhulgas ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava piiriüleste meetmete väljatöötamisel.

Kirjeldage mehhanisme, mida kasutatakse koostöös muude liikmesriikidega artikli 13 kohaldamiseks vajalike sätete koostamiseks ja vastuvõtmiseks.

11.3.   Ennetusmeetmed

Kirjeldage riskirühmas või piirkondlike kokkulepete tulemusena võetud või võetavaid ennetusmeetmeid.

a) 

Kirjeldage iga riskihindamise tulemusena kindlaks tehtud riski puhul võetavat ennetusmeedet, sealhulgas järgmist:

i) 

meetme mõju riskirühma liikmesriikidele;

ii) 

meetme majanduslikku mõju, tulemuslikkust ja tõhusust;

iii) 

meetme mõju keskkonnale;

iv) 

meetme mõju tarbijatele;

vajaduse korral tuleb kirjeldada järgmist:

— 
naaberliikmesriikide võrkudevaheliste ühenduste täiustamise meetmed,
— 
gaasi transiiditeede ja tarneallikate mitmekesistamise meetmed,

▼M3

— 
liigse varuvõimsuse soetamist vältivad meetmed,

▼B

— 
meetmed varustuskindluse seisukohast olulise taristu kaitsmiseks seoses kolmandate riikide üksuste kontrolliga (sealhulgas, kui see on asjakohane, üldised või sektoripõhised investeeringute sõelumist käsitlevad õigusaktid, teatavate aktsionäride eriõigused, jne).
b) 

Kirjeldage muid meetmeid, mis on võetud muudel põhjustel kui riskihindamine, kuid avaldavad positiivset mõju riskirühma varustuskindlusele.

c) 

Mitteturupõhiste meetmete rakendamise korral (iga meetme kohta):

i) 

põhjendage meetme vajalikkust (st miks ei saa varustuskindlust saavutada üksnes turupõhiste meetmetega);

ii) 

meetme proportsionaalsuse põhjendus (st miks mitteturupõhine meede on kõige vähem piirav vahend soovitud mõju saavutamiseks);

iii) 

analüüs, mis käsitleb kõnealuse meetme mõju:

— 
põhjendage meetme vajalikkust (st miks ei saa varustuskindlust saavutada üksnes turupõhiste meetmetega),
— 
meetme proportsionaalsuse põhjendus (st miks mitteturupõhine meede on kõige vähem piirav vahend soovitud mõju saavutamiseks),
— 
analüüs, mis käsitleb kõnealuse meetme mõju:
1) 

muude liikmesriikide varustuskindlusele;

2) 

riiklikule turule;

3) 

siseturule.

d) 

Selgitage, kui suureks on peetud tõhususe parandamise meetmete, sealhulgas nõudlusega seotud meetmete positiivset mõju varustuskindluse suurendamisele.

e) 

Selgitage, kui suureks on peetud taastuvate energiaallikate positiivset mõju varustuskindluse suurendamisele.

1. Ülevaade

,

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • Builddate: 22.06.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:32017R1938
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.