Kui netokulu jagatakse käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohaselt, kehtestab liikmesriik jagamismehhanismi, mida haldab riigi reguleeriv asutus või toetuse saajatest sõltumatu asutus riigi reguleeriva asutuse järelevalve all. Rahastada võib ainult artiklites 84–87 sätestatud kohustuste netokulu, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikliga 89.
Jagamismehhanism järgib VII lisa B osas esitatud läbipaistvuse, minimaalse turumoonutuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Liikmesriigid võivad otsustada mitte nõuda rahalist panust ettevõtjatelt, kelle siseriiklik käive on sätestatud piirsummast väiksem.
Kõik universaalteenuse pakkumise kohustuste kulu jagamisega seotud tasud on eristatavad ja need määratakse kindlaks iga ettevõtja puhul eraldi. Kui ettevõtja ei osuta oma teenuseid selle liikmesriigi territooriumil, kes on jagamismehhanismi kasutusele võtnud, ei kehtestata temale selliste tasude maksmise kohustust ega nõuta temalt sisse selliseid tasusid.