+V LISA

V LISA



V LISA

Lennutegevuse olulised nõuded

1.   ÜLDTEAVE

1.1.

Lendu tohib sooritada vaid juhul, kui õhusõiduki meeskonna liikmed ja asjakohasel juhul ka kõik teised lennu ettevalmistamise ja sooritamisega seotud töötajad tunnevad oma tööülesannete täitmisega seotud ja läbitavate piirkondade, kasutatavate lennuväljade ja nendega seotud aeronavigatsioonivahendite suhtes kohaldatavaid õigusakte, eeskirju ja protseduure.

1.2.

Lend tuleb sooritada õhusõiduki käsiraamatus või, kui see on nõutav, tegevuskäsiraamatus lennu ettevalmistamise ja sooritamise suhtes ettenähtud töökorra kohaselt.

1.3.

Enne iga lendu tuleb kindlaks määrata iga meeskonnaliikme ülesanded ja kohustused. Kapten peab vastutama õhusõiduki käitamise ja ohutuse ning kõigi meeskonnaliikmete, reisijate ja pardal oleva kauba ohutuse eest.

1.4.

Õhusõidukis ei tohi vedada esemeid ega aineid, mis võivad oluliselt ohustada tervist, ohutust, vara või keskkonda, näiteks ohtlikke kaupu, relvi või laskemoona, välja arvatud juhul, kui sellega seotud riskide maandamiseks kohaldatakse spetsiaalseid ohutusprotseduure ja -juhiseid.

1.5.

Iga lennu kohta säilitatakse kõik vajalikud andmed, dokumendid, kirjed ja teave, et registreerida punktis 5.3 sätestatud tingimuste täitmine, ning need peavad olema kättesaadavad ja kaitstud loata muutmise eest minimaalse nõutava ajavahemiku jooksul, mis oleneb käitamise liigist.

2.   LENNU ETTEVALMISTAMINE

Lendu ei tohi alustada enne, kui kättesaadavate mõistlike vahenditega on kindlaks tehtud, et täidetud on kõik järgmised tingimused.

a) 

Lennu sooritamiseks on olemas lennuks ja õhusõiduki ohutuks käitamiseks otseselt nõutavad piisavad vahendid, sealhulgas side- ja navigatsioonivahendid, võttes arvesse kättesaadavat aeronavigatsiooniteabe teenistuse dokumentatsiooni.

b) 

Meeskond peab teadma, kus asuvad asjakohased ohutusvahendid ja kuidas neid kasutada, ning reisijaid peab olema sellest teavitatud. Meeskonnale ja reisijatele tuleb anda piisavalt teavet hädaolukorras tegutsemise viiside ja salongi ohutusvahendite kasutamise kohta, arvestades konkreetset käitamist ja selleks mõeldud vahendeid.

c) 

Kapten peab veenduma, et:

i) 

õhusõiduk on lennukõlblik vastavalt punktile 6;

ii) 

õhusõiduk on nõuetekohaselt registreeritud, kui see on nõutav, ning pardal on sellekohased sertifikaadid;

iii) 

õhusõidukisse on paigaldatud kõnealuse lennu sooritamiseks nõutavad, punktis 5 sätestatud instrumendid ja varustus ning need on töökorras, välja arvatud juhul, kui kohaldatava minimaalvarustuse loetelu või samaväärse dokumendi põhjal on tehtud sellest nõudest mööndusi;

iv) 

õhusõiduki mass ja raskuskese võimaldavad sooritada lennu lennukõlblikkuse dokumentatsioonis ettenähtud piirides;

v) 

kogu käsipagas, registreeritud pagas ja kaup on nõuetekohaselt laaditud ja kinnitatud, ning

vi) 

lennu ajal ei ületata kordagi punktis 4 sätestatud õhusõiduki käitamispiiranguid.

d) 

Lennumeeskonnale peab olema kättesaadav teave väljumise, sihtkoha ja asjakohasel juhul varulennuväljade ilmastikutingimuste ja marsruudil esinevate ilmastikutingimuste kohta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata potentsiaalselt ohtlikele atmosfääritingimustele.

e) 

Lennu jooksul ette tulla võivates ohtlikes atmosfääritingimustes käitumiseks tuleb ette näha asjakohased leevendusmeetmed või hädaolukorra lahendamise plaan.

f) 

Visuaallennureeglitel põhineva lennu korral peavad lennumarsruudil olema sellised ilmastikutingimused, mis võimaldavad neid lennureegleid täita. Instrumentaallennureeglitel põhineva lennu korral tuleb valida sihtkoht ja asjakohasel juhul varulennuväli või varulennuväljad, kuhu õhusõiduk saaks maanduda, võttes arvesse eelkõige prognoositavaid ilmastikutingimusi, aeronavigatsiooniteenuste olemasolu, maapealsete üksuste olemasolu ja sihtkoha ja/või varulennuvälja asukohariigi poolt heaks kiidetud instrumentaallennureegleid.

g) 

Kavandatud lennu ohutu lõpuleviimise tagamiseks peab pardal olema piisavalt õhusõiduki liikumapanemiseks vajalikku kütust/energiat ja tarbekaupu, võttes arvesse ilmastikutingimusi, õhusõiduki lennutehnilisi võimalusi mõjutavaid asjaolusid ja võimalikke eeldatavaid viivitusi lennu ajal. Peale selle peab pardal olema kütuse-/energiavaru ettenägematuteks olukordadeks. Vajaduse korral tuleb kehtestada kord kütuse-/energiakasutuse korraldamiseks lennu ajal.

3.   LENNUTEGEVUS

Lennutegevuse puhul peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

olenevalt õhusõiduki tüübist peavad kõik meeskonnaliikmed stardi ja maandumise ajal ja igal ajal, kui kapten seda ohutuse huvides vajalikuks peab, istuma oma kohal ja kasutama ettenähtud kinnitussüsteeme;

b) 

olenevalt õhusõiduki tüübist peavad kõik lennu ajal kabiinis töötavad lennumeeskonna liikmed olema lennu ajal oma kohal ja jääma sinna ning olema kinnitatud turvavööga, välja arvatud liikumised füsioloogiliste või tööga seotud vajaduste tõttu;

c) 

olenevalt õhusõiduki tüübist ning käitamise liigist peab kapten tagama, et kõik reisijad on enne starti ja maandumist, ruleerimise ajal ja igal ajal, mil kapten seda ohutuse huvides vajalikuks peab, oma istekohal nõuetekohaselt kinnitatud;

d) 

lend tuleb sooritada nii, et kõigil lennuetappidel säilib nõuetekohane eraldatus teistest õhusõidukitest ja tagatakse takistuste vältimine. See eraldatus peab olema vähemalt sama, mis on nõutav käitamise liigi suhtes kohaldatavate lennureeglitega;

e) 

lendu tohib jätkata vaid juhul, kui teadaolevad tingimused püsivad vähemalt samaväärsed punktis 2 sätestatud tingimustega. Peale selle ei tohi instrumentaallennureeglitel põhineva lennu puhul jätkata lennuväljale lähenemist allpool teatavat ettenähtud kõrgust või teatavast asukohast kaugemale, kui ettenähtud nähtavustingimused ei ole täidetud;

f) 

hädaolukorras peab kapten tagama, et kõiki reisijaid on teavitatud sellest, kuidas tuleb hädaolukorras oludele vastavalt tegutseda;

g) 

kapten peab võtma kõik vajalikud meetmed lendu mõjutavate kordarikkuvate reisijate käitumise tagajärgede minimeerimiseks;

h) 

õhusõidukit tohib ruleerida lennuvälja liiklusalal ja selle rootorit tohib sisse lülitada ainult juhul, kui juhtimisseadmeid käsitseb asjakohase pädevusega isik;

i) 

asjakohasel juhul tuleb järgida lennu ajal kohaldatavat kütuse-/energiakasutuse korraldamise korda.

4.   ÕHUSÕIDUKI LENNUTEHNILISED OMADUSED JA KÄITAMISE PIIRANGUD

4.1.

Õhusõidukit tuleb käitada kooskõlas selle lennukõlblikkusdokumentidega ja kõigi seonduvate käitamisprotseduuride ja -piirangutega, mis on esitatud selle heakskiidetud lennukäsiraamatus või muudes samaväärsetes dokumentides. Lennukäsiraamat või samaväärsed dokumendid peavad olema meeskonnale kättesaadavad ja neid tuleb iga õhusõiduki kohta hoida ajakohastena.

4.2.

Olenemata punktist 4.1 võib kopteriga lühiajaliselt eirata lennukõrguse ja -kiiruse alusel kehtestatud piiranguid, tingimusel et on tagatud ohutus.

4.3.

Õhusõidukit tuleb käitada kooskõlas kohaldatavate keskkonnadokumentidega.

4.4.

Lendu tohib alustada või jätkata vaid juhul, kui õhusõiduki lennutehnilised näitajad, võttes arvesse kõiki selle jõudlustaset oluliselt mõjutavaid tegureid, võimaldavad planeeritud käitamismassiga sooritada kõiki lennuetappe kohaldatavate vahemaade/alade ja takistuste vältimise piires. Starti, marsruudil lendamist ja lähenemist/maandumist mõjutavad eelkõige järgmised lennutehnilised tegurid:

a) 

käitamisprotseduurid;

b) 

lennuvälja rõhkkõrgus;

c) 

ilmastikutingimused (temperatuur, tuul, sademed ja nähtavus);

d) 

stardi- või maandumisala suurus, kalle ja seisund, ning

e) 

plaaneri, jõuseadme või süsteemide seisund, võttes arvesse võimalikku amortiseerumist.

4.5.

Selliseid tegureid tuleb otseselt arvesse võtta käitamisparameetritena või kaudselt lennutehniliste andmete kavandamisel ettenähtud hälbeid või varusid arvestades, olenevalt käitamise liigist.

5.   INSTRUMENDID, ANDMED JA VARUSTUS

5.1.

Õhusõiduk peab olema varustatud kavandatud lennuks vajaliku navigatsiooni-, side- ja muu varustusega, võttes arvesse kõigil lennuetappidel kohaldatavaid lennuliikluseeskirju ja lennureegleid.

5.2.

Vajaduse korral peab õhusõiduk olema varustatud vajaliku ohutus-, meditsiini-, evakuatsiooni- ja päästevarustusega, võttes arvesse lennutegevuse piirkondade, lennumarsruutide, -kõrguse ja -kestusega seotud riske.

5.3.

Kõik meeskonnale lennu sooritamiseks vajalikud andmed peavad olema värsked ja õhusõiduki pardal kättesaadavad, võttes arvesse kohaldatavaid lennuliikluseeskirju, lennureegleid, lennukõrgusi ja lennutegevuse piirkondi.

6.   JÄTKUV LENNUKÕLBLIKKUS JA TOODETE VASTAVUS KESKKONNANÕUETELE

6.1.

Õhusõidukit tohib käitada vaid järgmistel juhtudel:

a) 

õhusõiduk on lennukõlblik ja seisukorras, mis võimaldab seda ohutult ja keskkonnanõudeid järgides käitada;

b) 

kavandatud lennuks vajalikud käitamis- ja ohutusvahendid on töökorras;

c) 

õhusõidukil on kehtiv lennukõlblikkust tõendav dokument ja asjakohasel juhul kehtiv mürasertifikaat ning

d) 

õhusõidukit hooldatakse vastavalt kohaldatavatele nõuetele.

6.2.

Õhusõidukile tuleb teha enne igat lendu või omavahel seotud järjestikuseid lende lennueelne ülevaatus, et teha kindlaks selle kõlblikkus kavandatud lennuks.

6.3.

Õhusõidukit tohib kasutada ainult juhul, kui selle on hooldusjärgselt kasutamiseks üle andnud kvalifitseeritud isikud või organisatsioonid. Allakirjutatud hooldustõend peab eelkõige sisaldama põhiandmeid tehtud hoolduse kohta.

6.4.

Õhusõiduki lennukõlblikkuse ja keskkonnanõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikke kirjeid tuleb säilitada ning kaitsta loata muutmise eest kohaldatavate jätkuva lennukõlblikkuse nõuete kehtivusele vastava ajavahemiku jooksul seni, kuni nendes sisalduv teave asendatakse mahult ja üksikasjade poolest samaväärse uue teabega, kuid mitte vähem kui 24 kuud.

6.5.

Kõik muudatus- ja remonditööd tuleb teha kooskõlas oluliste lennukõlblikkusnõuetega ja asjakohasel juhul toodete keskkonnanõuetele vastavust järgides. Lennukõlblikkusnõuetele vastavust ja toodete vastavust keskkonnanõuetele tõendavad andmed tuleb säilitada ning neid tuleb kaitsta loata muutmise eest.

6.6.

Õhusõiduki käitaja kohustus on tagada, et õhusõidukit hooldav kolmas isik vastab käitaja suhtes kehtivatele ohutus- ja julgestusnõuetele.

7.   MEESKONNALIIKMED

7.1.

Meeskonnaliikmete arvu ja koosseisu kindlaksmääramisel tuleb võtta arvesse järgmist:

a) 

õhusõiduki sertifitseerimise piirangud, sealhulgas asjakohasel juhul hädaolukorras evakueerimise asjakohane demonstreerimine;

b) 

õhusõiduki konfiguratsioon ja

c) 

lennutegevuse liik ja kestus.

7.2.

Kaptenil peab olema õigus anda kõiki korraldusi ja võtta kõiki kohaseid meetmeid õhusõiduki töö ning õhusõiduki ja selles olevate isikute ja/või vara ohutuse tagamiseks.

7.3.

Hädaolukorras, mis seab ohtu õhusõiduki töö ja õhusõiduki ja/või pardal olevate isikute ohutuse, peab kapten võtma meetmed, mida ta ohutuse huvides vajalikuks peab. Kui kõnealuse meetme võtmisega kaasneb kohalike normide või protseduuride rikkumine, peab kapten sellest viivitamata teatama asjaomasele kohalikule ametiasutusele.

7.4.

Piiramata punkti 8.12 kohaldamist võib juhul, kui pardal on teisi isikuid, simuleerida hädaolukorda või ebatavalisi olukordi üksnes siis, kui neid isikuid on nõuetekohaselt teavitatud ja nad on enne lennule minekut teadlikud kaasnevatest riskidest.

7.5.

Meeskonnaliige ei tohi lubada, et väsimus, võttes muu hulgas arvesse pikaajalist väsimust, magamatust, vahemaandumiseta lendude arvu, öiseid tööaegu või ajavööndite muutust, halvendaks tema ülesannete täitmist või otsuste tegemist sellisel määral, et see seaks ohtu lennu ohutuse. Puhkeajad peavad olema piisava pikkusega selleks, et meeskonnaliikmed taastuksid eelnevate tööülesannete täitmise mõjudest ning oleksid järgmiseks lennutööajaks hästi välja puhanud.

7.6.

Meeskonnaliige ei tohi õhusõiduki pardal täita määratud ülesandeid, kui ta on psühhoaktiivsete ainete või alkoholi mõju all või töövõimetu vigastuse, väsimuse, ravimite, haiguse vms tõttu.

8.   LISANÕUDED LENNUKITE, KOPTERITE VÕI KOPTERLENNUKITEGA TEHTAVA ÄRILISE LENNUTRANSPORDI JA MUU LENNUTEGEVUSE KOHTA, MILLE PUHUL ON NÕUTAV SERTIFITSEERIMINE VÕI DEKLARATSIOON

8.1.

Lennutegevus võib toimuda üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

õhusõiduki käitajal on endal või kolmandate isikutega sõlmitud lepingute kaudu lennutegevuse mahuks ja ulatuseks vajalikud vahendid. Nende vahendite hulka kuuluvad muu hulgas õhusõidukid, rajatised, juhtimisstruktuur, töötajad, varustus, ülesandeid, kohustusi ja menetlusi käsitlevad dokumendid, juurdepääs asjakohastele andmetele ning andmete dokumenteerimine;

b) 

õhusõiduki käitaja kasutab ainult sobiva kvalifikatsiooni ja koolitusega töötajaid ning rakendab ja hoiab käigus meeskonnaliikmete ja muu olulise personali koolitus- ja kontrolliprogramme, mis on vajalikud nende sertifikaatide, reitingute ja kvalifikatsioonide säilimise tagamiseks;

c) 

tegevuse liigist ja organisatsiooni suurusest sõltuvalt peab õhusõiduki käitaja rakendama ja töös hoidma juhtimissüsteemi, millega tagatakse käesolevas lisas sätestatud oluliste nõuete täitmine, juhtima ohutusriske ning püüdma seda süsteemi pidevalt täiustada;

d) 

õhusõiduki käitaja peab alapunkti c kohase juhtimissüsteemi osana sisse seadma ohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamise süsteemi, et aidata ohutust pidevalt parandada. Ohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteem peab olema kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

8.2.

Lennutegevuses tuleb igal juhul järgida õhusõiduki käitaja tegevuskäsiraamatut. Tegevuskäsiraamat peab sisaldama kõigi käitatavate õhusõidukite ja nende käitamisega seotud töötajate kohustuste täitmiseks vajalikke juhendeid, teavet ja menetlusi. Neis tuleb sätestada lennuaja, lennutööaja ja puhkeaegade suhtes kohaldatavad piirangud. Tegevuskäsiraamat ja selle muudatused peavad vastama heakskiidetud lennukäsiraamatule ja neis tuleb vajaduse korral teha muudatusi.

8.3.

Õhusõiduki käitaja kehtestab sobiva korra lennuohutust mõjutavate kordarikkuvate reisijate käitumise tagajärgede minimeerimiseks.

8.4.

Õhusõiduki käitaja peab välja töötama ja käigus hoidma eelkõige järgmised julgestusprogrammid, mida on kohandatud vastavalt õhusõidukile ja käitamise liigile:

a) 

piloodikabiini turvalisuse tagamine;

b) 

õhusõiduki läbiotsimise korra kontroll-loend;

c) 

koolitusprogrammid ning

d) 

elektroonika- ja arvutisüsteemide kaitse süsteemide tahtliku või tahtmatu häirimise ja rikkumise vältimiseks.

8.5.

Kui julgestusmeetmed võivad lennuohutust kahjustada, tuleb riske hinnata ja töötada välja sobiv kord ohutusriskide maandamiseks, kasutades vajaduse korral erivarustust.

8.6.

Õhusõiduki käitaja peab määrama õhusõiduki kapteniks lennumeeskonna ühe piloodi.

8.7.

Väsimuse tekkimist tuleb vältida väsimuse juhtimise süsteemi abil. Lennu või lendudeseeria puhul peab see süsteem hõlmama lennuaega, lennutööaegu, tööaegu ja nendele vastavalt kohandatud puhkeaegu. Väsimuse juhtimise süsteemis kehtestatud piirangutes tuleb arvestada kõiki väsimust põhjustavaid asjakohaseid tegureid, näiteks vahemaandumiseta lendude arv, ajavööndite läbimine, magamatus, ööpäevatsükli häirimine, öötöö, töökohale lendamine, tööaja kumuleerumine teatavatel perioodidel, meeskonnaliikmete vaheline tööjaotus, samuti meeskonna suurendamine.

8.8.

Õhusõiduki käitaja peab tagama, et punktis 6.1 loetletud ja punktides 6.4 ja 6.5 kirjeldatud ülesandeid kontrollib jätkuva lennukõlblikkuse tagamise eest vastutav organisatsioon, mis peab vastama II lisa punkti 3.1 ning III lisa punktide 7 ja 8 nõuetele.

8.9.

Õhusõiduki käitaja peab tagama, et punktiga 6.3 nõutud hooldustõendi annab välja toodete, osade ja teisaldatava varustuse hooldamise õigust omav organisatsioon. Kõnealune organisatsioon peab vastama II lisa punkti 3.1 nõuetele.

8.10.

Punktis 8.8 osutatud organisatsioon kehtestab organisatsioonisisese käsiraamatu, mis on mõeldud asjaomastele töötajatele suunisena kasutamiseks ja milles kirjeldatakse kõiki organisatsioonilisi jätkuva lennukõlblikkuse tagamise protseduure.

8.11.

Õhusõiduki käitamise kõigis etappides, nii tavapärastes, ebatavalistes kui ka hädaolukorra tingimustes ja olukordades peab õhusõiduki meeskonna liikmetel olema vajaduse korral kasutamiseks kättesaadav kontroll-loendite süsteem. Igaks võimalikuks ettenähtavaks hädaolukorraks tuleb kehtestada vastav kord.

8.12.

Reisijaid või kaupa vedades ei tohi simuleerida hädaolukordi ega ebatavalisi olukordi.

1. Ülevaade

,

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • Builddate: 02.08.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:32018R1139
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.