|
+I LISA |
I LISA
I LISA LÕIMITUD RIIKLIKE ENERGIA- JA KLIIMAKAVADE ÜLDINE RAAMISTIK 1. osa Üldine raamistik A JAGU. RIIKLIK KAVA 1. ÜLEVAADE JA KAVA VÄLJATÖÖTAMISE PROTSESS 1.1. Kokkuvõte
i)
Kava poliitiline, majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne kontekst.
ii)
Energialiidu viit mõõdet hõlmav strateegia.
iii)
Ülevaatlik tabel kava peamiste eesmärkide, poliitikasuundade ja meetmetega. 1.2. Ülevaade praegusest poliitilisest olukorrast
i)
Liikmesriikide ja liidu energiasüsteem ja riikliku kava poliitiline kontekst.
ii)
Energialiidu viie mõõtmega seotud praegused energia- ja kliimapoliitikasuunad ja meetmed.
iii)
Peamised piiriülese tähtsusega küsimused.
iv)
Riikliku kliima- ja energiapoliitika rakendamise haldusstruktuur. 1.3. Liikmesriikide ja liidu üksustega konsulteerimine ja nende kaasatus ning selle tulemus
i)
Liikmesriigi parlamendi kaasatus.
ii)
Kohalike ja piirkondlike ametiasutuste kaasatus.
iii)
Konsulteerimine sidusrühmadega, sh sotsiaalpartneritega, ning kodanikuühiskonna ja üldsuse kaasatus.
iv)
Konsulteerimine teiste liikmesriikidega.
v)
Komisjoni hõlmav järkjärguline protsess. 1.4. Piirkondlik koostöö kava ettevalmistamisel
i)
Elemendid, mis hõlmavad ühist või teiste liikmesriikidega kooskõlastatud kavandamist.
ii)
Selgitus, kuidas piirkondlikku koostööd on kavas arvesse võetud. 2. RIIKLIKUD EESMÄRGID 2.1. CO2-heite vähendamise mõõde 2.1.1. Kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine ( 5 )
i)
Artikli 4 punkti a alapunktis 1 sätestatud elemendid.
ii)
Kui see on kohaldatav, muud riiklikud eesmärgid, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja olemasolevate pikaajaliste strateegiatega. Kui see on asjakohane aitamaks täita liidu üldist kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet, muud eesmärgid, sh sektoripõhised ja kohanemiseesmärgid, kui need on olemas. 2.1.2. Taastuvenergia
i)
Artikli 4 punkti a alapunktis 2 sätestatud elemendid.
ii)
Eeldatav trajektoor, mis näitab ajavahemikul 2021–2030 igas sektoris (elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektor) tarbitava taastuvenergia osakaalu lõppenergia tarbimises.
iii)
Eeldatavad trajektoorid iga sellise taastuvenergiatehnoloogia kaupa, mida liikmesriik kavatseb kasutada taastuvenergia üldise ja sektoripõhise 2021.–2030. aasta trajektoori saavutamiseks, sh eeldatav summaarne lõppenergia kogutarbimine tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa miljonites naftaekvivalenttonnides ning kavandatav ülesseatud koguvõimsus (jagatuna uueks ja ajakohastatud võimsuseks) tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa megavattides.
iv)
Eeldatavad trajektoorid, mis näitavad nõudlust bioenergia järele, liigitatuna kütte-, elektri- ja transpordisektori kaupa, ning bioenergia pakkumist lähtematerjalide kaupa (eraldi omamaise toodangu ja impordi kohta). Metsa biomassi puhul hinnang, milles käsitletakse metsa biomassi allikat ja mõju maakasutuse ja metsanduse valdkonna neeldajale.
v)
Kui see on kohaldatav, muud riiklikud trajektoorid ja eesmärgid, sh pikaajalised ja sektoripõhised trajektoorid ja eesmärgid (nt taastuvenergia osakaal kaugküttes, taastuvenergia kasutus hoonetes, linnade, taastuvenergiakogukondade ja oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate toodetav taastuvenergia, reovee töötlemisel settest saadud energia). 2.2. Energiatõhususe mõõde
i)
Artikli 4 punktis b sätestatud elemendid.
ii)
Soovituslikud vahe-eesmärgid aastateks 2030, 2040 ja 2050, riigisiseselt kehtestatud mõõdetavad arengunäitajad, eeldatava energiasäästu ja laiema kasu tõenduspõhine hinnang ja nende panus liidu energiatõhususe eesmärkide saavutamisse, mis on esitatud riigi (avaliku ja erasektori) elamu- ja mitteeluhoonete renoveerimise pikaajalise strateegia tegevuskavades kooskõlas direktiivi 2010/31/EL artikliga 2a.
iii)
Kui see on asjakohane, muud riiklikud eesmärgid, sh pikaajalised eesmärgid või strateegiad ja sektoripõhised eesmärgid, ning riiklikud eesmärgid sellistes valdkondades nagu energiatõhusus transpordisektoris ning seoses kütmise ja jahutamisega. 2.3. Energiajulgeoleku mõõde
i)
Artikli 4 punktis c sätestatud elemendid.
ii)
Riiklikud eesmärgid, et suurendada energiaallikate mitmekesistamist ja kolmandatest riikidest pärit energiatarneid piirkondlike ja riiklike energiasüsteemide vastupanuvõime tõstmiseks.
iii)
Kui see on asjakohane, kolmandatest riikidest imporditavast energiast sõltumise vähendamisega seotud riiklikud eesmärgid, et suurendada piirkondlike ja riiklike energiasüsteemide vastupanuvõimet.
iv)
Riiklikud eesmärgid, mis on seotud riikliku energiasüsteemi paindlikkuse suurendamisega, eelkõige omamaiste energiaallikate kasutuselevõtu, tarbimiskaja ja energia salvestamise abil. 2.4. Energia siseturu mõõde 2.4.1. Elektrivõrkude omavaheline ühendatus
i)
Elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase, mille liikmesriik on 2030. aastaks eesmärgiks seadnud, võttes arvesse elektrivõrkude omavahelise ühendatuse 2030. aasta eesmärki, mis on vähemalt 15 %, koos strateegiaga, mis sisaldab 2021. aastast alates taset, mis on kindlaks määratud tihedas koostöös mõjutatud liikmesriikidega, võttes arvesse 2020. aasta eesmärki tagada võrkude 10 % omavaheline ühendatus ja järgmisi meetmete kiireloomulisuse näitajaid:
1)
hindade erinevus hulgiturul, mis ületab soovitusliku künnise 2 €/MWh liikmesriikide, piirkondade või pakkumispiirkondade vahel;
2)
võrkude ühenduste ülekande nimivõimsus on väiksem kui 30 % tippkoormusest;
3)
võrkude ühenduste ülekande nimivõimsus on väiksem kui 30 % taastuvate energiaallikate ülesseatud tootmisvõimsusest. Iga uue võrkude ühenduse puhul tuleb teha sotsiaalmajanduslik ja keskkonnaalane kulutõhususe analüüs ning ühenduse võib luua üksnes siis, kui potentsiaalne tulu ületab kulu. 2.4.2. Energia ülekande taristu
i)
Elektrienergia ja gaasi ülekande taristu põhiprojektid ja vajaduse korral moderniseerimisprojektid, mis on vajalikud energialiidu strateegia viie mõõtmega seotud eesmärkide saavutamiseks.
ii)
Kui see on kohaldatav, muud kavandatud peamised taristuprojektid kui ühishuviprojektid ( 6 ). 2.4.3. Turgude lõimimine
i)
Energia siseturu muude aspektide, nt süsteemi paindlikkuse suurendamise (eelkõige seoses konkurentsipõhiste elektrihindade edendamisega vastavalt valdkondlikule õigusele), turgude lõimimise ja liitmisega (mille eesmärk on suurendada olemasolevate ühenduste kaubeldavat võimsust), arukate võrkude, koondamise, tarbimiskaja, salvestamise, hajatootmise, jaotamise, ümberjaotamise ja piiramise mehhanismide ning reaalajas edastatavate hinnasignaalidega seotud riiklikud eesmärgid, sh eesmärkide saavutamise ajakava.
ii)
Kui see on kohaldatav, riiklikud eesmärgid seoses taastuvenergia osalemise diskrimineerimise keelu, tarbimiskaja ja salvestamisega, sh koondamise kaudu kõigil energiaturgudel, sh nende eesmärkide saavutamise ajakava.
iii)
Kui see on kohaldatav, riiklikud eesmärgid seoses tagamisega, et tarbijad osalevad energiasüsteemis ning saavad kasu omatootmisest ja uutest tehnoloogiatest, sh arukatest arvestitest.
iv)
Riiklikud eesmärgid, millega tagada elektrisüsteemi piisavus, ja energiasüsteemi paindlikkus taastuvenergia tootmiseks, sh eesmärkide saavutamise ajakava.
v)
Kui see on kohaldatav, riiklikud eesmärgid, millega tagatakse energiatarbijate kaitse ja energia jaemüügisektori konkurentsivõime suurendamine. 2.4.4. Raskused energia eest tasumisel Kui see on kohaldatav, energiaostuvõimetusega seotud riiklikud eesmärgid, sh nende saavutamise ajakava. 2.5. Teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõde
i)
Energialiiduga seotud avaliku ja – kui need on olemas – erasektori teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevad riiklikud rahastamis- ja muud eesmärgid ning vajaduse korral eesmärkide saavutamise ajakava.
ii)
Puhta energia tehnoloogia edendamisega seotud riiklikud 2050. aasta eesmärgid, kui need on olemas, ning vajaduse korral riiklikud eesmärgid, sh pikaajalised (2050), mis on seotud vähese CO2-heitega tehnoloogia kasutuselevõtuga, sh suure energiakasutusega ja rohkesti CO2-heidet tekitavate tööstussektorite CO2-heite vähendamise ning vajaduse korral seonduva CO2 transpordi ja säilitamise taristu tehnoloogia.
iii)
Kui see on kohaldatav, konkurentsivõimega seotud riiklikud eesmärgid. 3. POLIITIKASUUNAD JA MEETMED 3.1. CO2-heite vähendamise mõõde 3.1.1. Kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine
i)
Poliitikasuunad ja meetmed, millega saavutatakse määruse (EL) 2018/842 kohane eesmärk, millele on osutatud käesoleva jao punktis 2.1.1, ning poliitikasuunad ja meetmed, mille eesmärk on järgida määrust (EL) 2018/841, ning mis hõlmavad kõiki peamisi heidet tekitavaid sektoreid ja sektoreid neeldajates sidumise suurendamiseks, pidades silmas määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärki.
ii)
Piirkondlik koostöö selles valdkonnas, kui see on asjakohane.
iii)
Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldatavust, rahastamismeetmed, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine kõnealuses valdkonnas riigi tasandil, kui see on asjakohane. 3.1.2. Taastuvenergia
i)
Poliitikasuunad ja meetmed, millega saavutatakse riiklik panus liidu tasandi siduva 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamiseks ning järgitakse artikli 4 punkti a alapunktis 2 osutatud trajektoore ja, kui need on asjakohased või kättesaadavad, elemente, mis on esitatud käesoleva lisa punktis 2.1.2, sh sektori- ja tehnoloogiaspetsiifilised meetmed ( 7 ).
ii)
Kui see on asjakohane, piirkondliku koostöö erimeetmed ning soovi korral hinnanguline taastuvatest energiaallikatest toodetud energia üleliigne kogus, mida saaks üle kanda teistele liikmesriikidele, et saavutada riiklik panus ja järgida trajektoore, nagu on esitatud käesoleva lisa punktis 2.1.2.
iii)
Asjakohasusest lähtuvalt erimeetmed, mis on seotud rahalise toetusega, sh liidu toetusega ja liidu vahendite kasutamisega taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja sellise energia kasutamise edendamiseks elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris.
iv)
Kui see on kohaldatav lisavad liikmesriigid direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 6 lõike 4 kohaselt taastuvatest energiaallikatest elektri tootmiseks antud toetuse hindamise.
v)
Erimeetmed ühe või mitme kontaktpunkti loomiseks, haldusmenetluste täiustamiseks, teabe ja koolituse pakkumiseks ning elektriostulepingute kasutuselevõtu lihtsustamiseks. Kokkuvõte tugiraamistiku alla kuuluvatest poliitikasuundadest ja meetmetest, mida liikmesriigid peavad kohaldama vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 21 lõikele 6 ja artikli 22 lõikele 5 eesmärgiga edendada ja hõlbustada omatootmise ja taastuvenergia kogukondade arengut.
vi)
Taastuvaid allikaid kasutavate kaugkütte- ja -jahutussüsteemide jaoks uue taristu ehitamise vajaduse hindamine.
vii)
Kui see on asjakohane, erimeetmed biomassist toodetud energia kasutamise edendamiseks, eelkõige uute biomassiressursside kasutuselevõtuks, võttes arvesse:
—
biomassiressursside, sh jätkusuutliku biomassi kättesaadavust: nii omamaine potentsiaal kui ka import kolmandatest riikidest;
—
biomassi muud kasutust teistes sektorites (põllumajandus ja metsapõhised sektorid) ning biomassi säästva tootmise ja kasutamise meetmeid.
3.1.3. Mõõtme muud elemendid
i)
Kui see on asjakohane, ELi heitkogustega kauplemise süsteemi mõjutavad riiklikud poliitikasuunad ja meetmed ning hinnang sellele, kuidas nendega täiendatakse ja kuidas need mõjutavad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi.
ii)
Poliitikasuunad ja meetmed muude riiklike eesmärkide saavutamiseks, kui see on asjakohane.
iii)
Vähese heitega liikuvust (sh transpordi elektrifitseerimine) hõlmavad poliitikasuunad ja meetmed.
iv)
Energiatoetuste ja eelkõige fossiilkütuste toetuste järkjärguliseks kaotamiseks kavandatud riiklikud poliitikasuunad, ajakavad ja meetmed, kui see on asjakohane. 3.2. Energiatõhususe mõõde Kavandatud poliitikasuunad, meetmed ja programmid, millega viiakse ellu riiklikuid soovituslikke energiatõhususpanuseid aastaks 2030 ja muid punktis 2.2 osutatud eesmärke, sh hoonete energiatõhususe edendamiseks kavandatud meetmed ja vahendid (mh rahalised), eriti seoses järgmisega.
i)
Direktiivi 2012/27/EL artiklites 7a ja 7b ja artikli 20 lõikes 6 osutatud energiatõhususkohustuste süsteem ja alternatiivsed poliitikameetmed, mis koostatakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.
ii)
Riigi nii avaliku kui ka erasektori elamu- ja mitteeluhoonete renoveerimist toetav pikaajaline renoveerimisstrateegia ( 8 ), sh kulutõhusat põhjalikku renoveerimist soodustavad poliitikasuunad, meetmed ja tegevused ning riigi hoonefondi halvimate tõhususnäitajatega segmentidele suunatud poliitikasuunad ja tegevused vastavalt direktiivi 2010/31/EL artiklile 2a.
iii)
Kirjeldus poliitikasuudadest ja meetmetest, mille eesmärk on energiateenuste edendamine avalikus sektoris, ning meetmetest, millega kõrvaldatakse energiatõhususlepingute ja muude energiatõhususteenuste mudelite kasutamist takistavad regulatiivsed ja mitteregulatiivsed tõkked ( 9 ).
iv)
Muud kavandatud poliitikasuunad, meetmed ja programmid, millega viiakse ellu riiklikuid soovituslikke energiatõhususpanuseid aastaks 2030 ja muid punktis 2.2 osutatud eesmärke (nt meetmed avaliku sektori hoonete eeskuju andva rolli ning energiatõhusate riigihangete edendamiseks, meetmed energiaauditite ja energiajuhtimissüsteemide edendamiseks ( 10 ), tarbijatele suunatud teabe- ja koolitusmeetmed ( 11 ) ning muud meetmed energiatõhususe edendamiseks ( 12 )).
v)
Kui see on asjakohane, siis nende poliitikasuundade ja meetmete kirjeldus, millega edendatakse kohalike energiakogukondade rolli punktides i, ii, iii ja iv nimetatud poliitikasuundade ja meetmete elluviimisele kaasaaitamises.
vi)
Gaasi- ja elektritaristu energiatõhususe potentsiaali kasutamise meetmete väljatöötamise meetmete kirjeldus ( 13 ).
vii)
Piirkondlik koostöö selles valdkonnas, kui see on asjakohane.
viii)
Rahastamismeetmed, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine kõnealuses valdkonnas riigi tasandil. 3.3. Energiajulgeoleku mõõde ( 14 )
i)
Punktis 2.3 sätestatud elementidega seotud poliitikasuunad ja meetmed ( 15 ).
ii)
Piirkondlik koostöö selles valdkonnas.
iii)
Kui see on asjakohane, rahastamismeetmed kõnealuses valdkonnas riigi tasandil, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine. 3.4. Energia siseturu mõõde ( 16 ) 3.4.1. Elektritaristu
i)
Poliitikasuunad ja meetmed, et saavutada artikli 4 punktis d sätestatud elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase.
ii)
Piirkondlik koostöö selles valdkonnas ( 17 ).
iii)
Kui see on asjakohane, rahastamismeetmed kõnealuses valdkonnas riigi tasandil, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine. 3.4.2. Energia ülekande taristu
i)
Punktis 2.4.2 sätestatud elementidega seotud poliitikasuunad ja meetmed, sh erimeetmed ühishuviprojektide ja muude peamiste taristuprojektide elluviimiseks, kui see on asjakohane.
ii)
Piirkondlik koostöö selles valdkonnas ( 18 ).
iii)
Kui see on asjakohane, rahastamismeetmed kõnealuses valdkonnas riigi tasandil, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine. 3.4.3. Turgude lõimimine
i)
Punktis 2.4.3 sätestatud elementidega seotud poliitikasuunad ja meetmed.
ii)
Meetmed, millega suurendatakse energiasüsteemi paindlikkust taastuvenergia tootmiseks, näiteks arukad võrgud, koondatavus, tarbimiskaja, salvestamine, hajatootmine, jaotamise, ümberjaotamise ja piiramise mehhanismid ning reaalajas edastatavad hinnasignaalid, sh päevasiseste turgude liitmise ja piiriüleste tasakaalustamisturgude kasutuselevõtt.
iii)
Kui see on asjakohane, meetmed, millega tagatakse taastuvenergia mittediskrimineeriv osalus, tarbimiskaja ja salvestamine, sh koondamise abil, kõigil energiaturgudel.
iv)
Poliitikasuunad ja meetmed tarbijate (eriti haavatavate või, kui see on asjakohane, energiaostuvõimetute tarbijate) kaitsmiseks ning energia jaeturu konkurentsivõime suurendamiseks.
v)
Tarbimiskaja võimaldamise ja arendamise meetmete kirjeldus, sealhulgas meetmed, mille puhul kasutatakse tariife dünaamilise hinnakujunduse toetamiseks ( 19 ). 3.4.4. Energiaostuvõimetus
i)
Kui see on asjakohane, poliitikasuunad ja meetmed punktis 2.4.4 esitatud eesmärkide saavutamiseks. 3.5. Teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõde
i)
Punktis 2.5 sätestatud elementidega seotud poliitikasuunad ja meetmed.
ii)
Kui see on asjakohane, koostöö teiste liikmesriikidega selles valdkonnas, sh vajaduse korral teave selle kohta, kuidas SET-kava eesmärke ja poliitikasuundi kajastatakse riiklikus kontekstis.
iii)
Kui see on asjakohane, rahastamismeetmed kõnealuses valdkonnas riigi tasandil, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine. B JAGU. ANALÜÜTILINE ALUS ( 20 ) 4. PRAEGUNE OLUKORD NING OLEMASOLEVAID POLIITIKASUUNDI JA MEETMEID HÕLMAVAD PROGNOOSID ( 21 ) ( 22 ) 4.1. Energiasüsteemi ja kasvuhoonegaaside heite arengut mõjutavate peamiste välistegurite prognoositav areng
i)
Makromajanduslikud prognoosid (SKP ja rahvastiku kasv).
ii)
Energiasüsteemi ja kasvuhoonegaaside heidet eeldatavasti mõjutavad valdkondlikud muutused.
iii)
Globaalsed energiasuundumused, fossiilkütuste rahvusvaheline hind, ELi heitkogustega kauplemise süsteemi CO2-hind.
iv)
Tehnoloogiakulude areng. 4.2. CO2-heite vähendamise mõõde 4.2.1. Kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine
i)
Kasvuhoonegaaside praeguse heite suundumused ja neeldajad ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga ja suundumused jõupingutuste jagamise valdkonnas ja maakasutuse ja metsanduse sektorites ning eri energiasektorites.
ii)
Olemasolevate riiklike ja liidu poliitikasuundade ja meetmete alusel koostatavad prognoosid valdkondlike arengusuundade kohta vähemalt kuni 2040. aastani (sh 2030. aasta kohta). 4.2.2. Taastuvenergia
i)
Taastuvenergia praegune osakaal summaarses lõppenergia tarbimises ja eri sektorites (kütte- ja jahutus-, elektri- ning transpordisektor) ning tehnoloogiate lõikes igas kõnealuses sektoris.
ii)
Olemasolevate poliitikasuundade alusel koostatavad soovituslikud arenguprognoosid 2030. aasta kohta (pidades silmas väljavaadet 2040. aastani). 4.3. Energiatõhususe mõõde
i)
Primaar- ja lõppenergia praegune tarbimine majanduses ja sektorite (sh tööstus-, eluaseme-, teenuste ja transpordisektor) kaupa.
ii)
Tõhusa koostootmise ning tõhusa kaugkütte ja -jahutuse kasutamise praegune potentsiaal ( 23 ).
iii)
Primaar- ja lõppenergia tarbimist igas sektoris kuni vähemalt 2040. aastani (sh 2030. aastal) hõlmavad prognoosid, võttes arvesse olemasolevaid energiatõhususe poliitikasuundi, meetmed ja kavasid, millele on osutatud punkti 1.2. alapunktis ii ( 24 ).
iv)
Riiklike arvutuste kohane energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalne tase vastavalt direktiivi 2010/31/EL artiklile 5. 4.4. Energiajulgeoleku mõõde
i)
Praegune energiaallikate jaotus, omamaised energiaallikad, sõltumine imporditavast energiast, sh asjakohased riskid.
ii)
Olemasolevate poliitikasuundade ja meetmete alusel koostatavad arenguprognoosid vähemalt kuni 2040. aastani (sh 2030. aasta kohta). 4.5. Energia siseturu mõõde 4.5.1. Elektrivõrkude omavaheline ühendatus
i)
Elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase ja peamised ühendused ( 25 ).
ii)
Ühenduste laiendamise vajaduste prognoosid (sh 2030. aasta kohta) ( 26 ). 4.5.2. Energia ülekande taristu
i)
Olemasoleva elektri ja gaasi ülekande taristu põhitunnused ( 27 ).
ii)
Ühenduste laiendamise vajaduse prognoosid kuni vähemalt 2040. aastani (sh 2030. aasta kohta) ( 28 ). 4.5.3. Elektri- ja gaasiturud, energiahinnad
i)
Elektri- ja gaasiturgude praegune olukord, sh energiahinnad.
ii)
Olemasolevate poliitikasuundade ja meetmete alusel koostatavad arenguprognoosid vähemalt kuni 2040. aastani (sh 2030. aasta kohta). 4.6. Teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõde
i)
Vähese CO2-heitega tehnoloogia sektori praegune olukord ja, niivõrd kui see on võimalik, positsioon maailmaturul (seda tuleks analüüsida liidu või ülemaailmsel tasandil).
ii)
Avaliku ja, kui need on kättesaadavad, erasektori teadustöö ja innovatsiooniga seotud praegused kulud seoses vähese CO2-heitega tehnoloogiaga ning praegune patentide ja teadlaste arv.
iii)
Kolm peamist hinnakomponenti (energia, võrk, maksud) moodustavate praeguste hinnaelementide osadeks jaotamine.
iv)
Energiatoetuste, sh fossiilkütuste toetuse kirjeldus. 5. KAVANDATAVATE POLIITIKASUUNDADE JA MEETMETE MÕJU HINDAMINE ( 29 ) 5.1. Punkti 3 kohaste kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete mõju energiasüsteemile ning kasvuhoonegaaside heitele ja nende neeldajatele, sh võrdlus olemasolevaid poliitikasuundi ja meetmeid hõlmavate prognoosidega (nagu on kirjeldatud punktis 4).
i)
Energiasüsteemi, kasvuhoonegaaside ja neeldajate prognoosid ja kui see on asjakohane, direktiivi (EL) 2016/2284 kohased õhusaasteainete heite arengu prognoosid lähtuvalt kavandatavatest poliitikasuundadest ja meetmetest, mis hõlmavad kuni vähemalt kümmet aastat pärast kavaga hõlmatud ajavahemikku (sh kavaga hõlmatud ajavahemiku viimase aasta kohta), sh asjakohased liidu poliitikasuunad ja meetmed.
ii)
Hinnang, milles käsitletakse poliitikasuundade koostoimet (olemasolevate ja kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete vahel ühe poliitikamõõtme piires ning olemasolevate ja kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete vahel eri mõõtmete piires) kuni kavaga hõlmatud ajavahemiku vähemalt viimase aastani, eelkõige selleks, et luua kindel arusaam energiatõhususe/energiasäästu poliitika mõjust energiasüsteemi suurusele ning vähendada energiavarustusse tehtavate investeeringute ebaõnnestumise ohtu.
iii)
Hinnang, milles käsitletakse olemasolevate ja kavandatud poliitikasuundade ja meetmete koostoimet ning nende koostoimet liidu kliima- ja energiapoliitika meetmetega. 5.2. Punkti 3 kohaste kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete makromajanduslik mõju ja niivõrd, kui see on võimalik, mõju tervisele, keskkonnale, tööhõivele ja haridusele, oskustele ning sotsiaalmõju, sh õiglase ülemineku aspektid (kulude ja tulude ning kulutõhususe seisukohast) kuni kavaga hõlmatud ajavahemiku vähemalt viimase aastani, sh võrdlus olemasolevaid poliitikasuundi ja meetmeid hõlmavate prognoosidega. 5.3. Investeerimisvajaduste ülevaade
i)
Olemasolevad investeeringuvood ja kavandatavate poliitikasuundade ja meetmetega seotud tulevaste investeeringute prognoosid.
ii)
Sektori või turu riskitegurid või takistused riiklikus või piirkondlikus kontekstis.
iii)
Täiendava avaliku sektori rahalise toe või avalike vahendite analüüs, et täita punktis ii määratletud lüngad. 5.4. Punkti 3 kohaste kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete mõju teistele liikmesriikidele ja piirkondlikule koostööle kuni kavaga hõlmatud ajavahemiku vähemalt viimase aastani, sh võrdlus olemasolevaid poliitikasuundi ja meetmeid hõlmavate prognoosidega.
i)
Mõju naaberliikmesriikide ja teiste piirkonna liikmesriikide energiasüsteemile võimalikult suures ulatuses.
ii)
Mõju energiahindadele, kommunaalteenustele ja energiaturgude lõimimisele.
iii)
Kui see on asjakohane, mõju piirkondlikule koostööle. 5.5. Kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete panus määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamises 2. osa Riikliku kava B jaos esitatavate näitajate ja muutujate üksikasjalik loetelu ( 30 ) ( 31 ) ( 32 ) ( 33 ) Järgmised näitajad, muutujad ning energiabilansid ja -näitajad tuleb esitada riikliku kava B jaos „Analüütiline alus“, kui neid kasutatakse: 1. Üldised näitajad ja muutujad
1)
Rahvaarv [miljonites].
2)
SKP [miljonites eurodes].
3)
Valdkondlik kogulisandväärtus (sh peamised tööstussektorid, ehitus-, teenuste ja põllumajandussektor) [miljonites eurodes].
4)
Leibkondade arv [tuhandetes].
5)
Leibkonna suurus [elanikud/leibkonnad].
6)
Leibkondade kasutada olev sissetulek [eurodes].
7)
Reisijakilomeetrite arv: kõik transpordiviisid, st jagatuna maantee- (autod ja bussid võimaluse korral eraldi), raudtee-, õhu- ja siseveetranspordi kaupa (kui see on asjakohane) [miljonites reisijakilomeetrites].
8)
Kaubaveo tonnkilomeetrite arv: kõik transpordiviisid, v.a rahvusvaheline merevedu, st jagatuna maantee-, raudtee-, õhu- ja siseveetranspordi kaupa (siseveeteed ja riigisisene merevedu) [miljonites tonnkilomeetrites].
9)
Rahvusvahelised nafta, gaasi ja söe impordi hinnad [EUR/GJ või euro/toe], mis tuginevad komisjoni soovitustele.
10)
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohane CO2-hind [euro/LHÜ], mis tugineb komisjoni soovitustele.
11)
Hinnanguline euro ja USA dollari vahetuskurss (kui see on asjakohane) [euro/vääring ja USD/vääring].
12)
Kütte kraadpäevade arv (Heating Degree Days, HDD).
13)
Jahutuse kraadpäevade arv (Cooling Degree Days, CDD).
14)
Peamiste asjakohaste tehnoloogialahenduste modelleerimiseks kasutatavad eeldatavad tehnoloogiakulud. 2. Energiabilansid ja -näitajad 2.1. Energiavarustus
1)
Omamaine toodang kütuseliikide kaupa (kõik energiatooted, mida toodetakse suurtes kogustes) [ktoe].
2)
Netoimport kütuseliikide kaupa (sh elekter ja jaotatuna ELi-siseseks ja ELi-väliseks netoimpordiks) [ktoe].
3)
Sõltuvus kolmandatest riikidest pärinevast impordist [%].
4)
Peamised impordiallikad (riigid) peamiste energiakandjate (sh gaas ja elekter) puhul.
5)
Sisemaine kogutarbimine kütuseliigi allikate kaupa (sh tahked kütused, kõik energiatooted: süsi, toornafta ja naftasaadused, maagaas, tuumaenergia, elekter, soojusenergia, taastuvad energiaallikad, jäätmed) [ktoe]. 2.2. Elekter ja soojus
1)
Elektritoodangu kogumaht [GWh].
2)
Elektritoodangu kogumaht kütuste kaupa (kõik energiatooted) [GWh].
3)
Soojuse ja energia koostootmise osakaal elektri ja soojuse kogutootmises [%].
4)
Elektritootmise võimsus allikate kaupa, sh kasutuselt kõrvaldamine ja uued investeeringud [MW].
5)
Soojuselektrijaamade soojustoodang.
6)
Elektri ja soojuse koostootmisjaamade soojustoodang, sealhulgas tööstuslik heitsoojus.
7)
Piiriülene gaasi ja elektri ülekande võimsus [elektri puhul on määratlus kooskõlas käimasolevate aruteludega, võttes aluseks eesmärgi saavutada 15 % ühendatus] ja selle prognoositav kasutusmäär. 2.3. Muundamissektor
1)
Soojuselektrijaamas kasutatav sisendkütus (sh tahke kütus, nafta, gaas) [ktoe].
2)
Muudes muundamisprotsessides kasutatav sisendkütus [ktoe]. 2.4. Energiatarbimine
1)
Primaar- ja lõppenergia tarbimine [ktoe].
2)
Lõppenergia tarbimine sektorite (sh tööstus-, eluaseme-, teenindus-, põllumajandus ja transpordisektor (sh jagatuna võimaluse korral reisijate- ja kaubaveoks)) kaupa [ktoe].
3)
Lõppenergia tarbimine kütuste kaupa (kõik energiatooted) [ktoe].
4)
Lõpptarbimine mitteenergeetiliseks otstarbeks [ktoe].
5)
Primaarenergia mahukus kogu majanduses (primaarenergia tarbimine SKP kohta [toe/euro].
6)
Lõppenergia mahukus sektorite (sh tööstus-, eluaseme-, teenindus- ja transpordisektor (sh jagatuna võimaluse korral reisijate- ja kaubaveoks)) kaupa. 2.5. Hind
1)
Elektrihind kasutussektori liikide (eluaseme-, tööstus-, teenindussektor) kaupa.
2)
Riiklik kütuse jaehind (sh maksud, allikate ja sektorite kaupa) [euro/ktoe]. 2.6. Investeeringud Investeeringukulud energia muundamise, tarne-, ülekande- ja jaotussektorites. 2.7. Taastuvenergia
1)
Taastuvatest energiaallikatest toodetud lõppenergia summaarne tarbimine ja taastuvenergia osakaal summaarses lõppenergia tarbimises ning sektorite (elekter, kütmine ja jahutamine, transport) ja tehnoloogialiikide kaupa.
2)
Taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter ja soojus hoonetes. See hõlmab, kui need on kättesaadavad, liigitatud andmeid solaar-fotoelektriliste süsteemide, solaar-soojussüsteemide, biomassi, soojuspumpade, maasoojussüsteemide ja muude mittetsentraalsete taastuvenergiasüsteemide toodetud, tarbitud ja võrku edastatud energia kohta.
3)
Kui see on asjakohane, muud riiklikud trajektoorid, sh pikaajalised või sektoripõhised trajektoorid (toidupõhiste ja täiustatud biokütuste osakaal, taastuvenergia osakaal kaugküttes ning taastuvenergia, mille on tootnud linnad ja taastuvenergiakogukonnad. 3. Kasvuhoonegaaside heite ja sidumisega seotud näitajad
1)
Kasvuhoonegaaside heide poliitikavaldkondade (ELi heitkogustega kauplemise süsteem, jõupingutuste jagamine ning maakasutus ja metsandus) kaupa.
2)
Kasvuhoonegaaside heide IPCC sektorite ja gaaside kaupa (vajaduse korral jaotatuna sellise sektori heiteks, mida hõlmab ELi heitkogustega kauplemise süsteem, ja sellise sektori heiteks, mida hõlmab jõupingutuste jagamist käsitlev otsus) [CO2-ekvivalenttonnides].
3)
Kogu majanduse CO2-mahukus [CO2-ekvivalenttonnid/SKP].
4)
CO2-heitega seotud näitajad:
a)
omamaise elektri- ja soojustootmise kasvuhoonegaaside heitemahukus [CO2-ekvivalenttonnid/MWh];
b)
kasvuhoonegaaside heitemahukus lõppenergia tarbimise puhul sektorite kaupa [CO2-ekvivalenttonnid/toe].
5)
Muud kui CO2-heitega seotud näitajad:
a)
põllumajandusloomad: piimakari [1 000 looma], muu kui piimakari [1 000 looma], lambad [1 000 looma], sead [1 000 looma], kodulinnud [1 000 lindu];
b)
sünteetiliste väetiste kasutamisest tulenev lämmastik [kt lämmastikku];
c)
sõnniku kasutamisest tulenev lämmastik [kt lämmastikku];
d)
lämmastikku siduvatest põllukultuuridest tulenev lämmastik [kt lämmastikku];
e)
põllukultuuride jääkides sisalduv lämmastik, mis on mulda tagasi viidud [kt lämmastikku];
f)
turvasmulla harimise ala [hektarites];
g)
tahkete olmejäätmete tekitamine;
h)
prügilasse ladestatavad tahked olmejäätmed;
i)
taaskasutatud CH4 osakaal kogu prügilates toodetud CH4-st [%]. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|