I LISA

1.1. Piirkondlikud koordineerimiskeskused arvutavad koordineeritult piirkonnaülesed võimsused.

1.2. Koordineeritud võimsusarvutus tehakse kõigi jaotamisperioodide kohta.

1.3. Koordineeritud võimsusarvutus tehakse vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise suuniste kohaselt välja töötatud metoodikatele.

1.4. Koordineeritud võimsusarvutus tehakse kooskõlas punkti 3 kohase ühise võrgumudeliga.

1.5. Koordineeritud võimsusarvutusega tagatakse tõhus ülekandevõime piiratuse juhtimine kooskõlas käesoleva määruse kohaste ülekandevõime piiratuse juhtimise põhimõtetega.

2.1. Piirkondlikud koordineerimiskeskused teevad koordineeritud talitluskindluse analüüsi, mille eesmärk on tagada süsteemi talitluskindlus.

2.2. Talitluskindluse analüüs tehakse kõigi talitluse kavandamise ajavahemike puhul järgmise aasta ajavahemikust päevasisese ajavahemikuni, kasutades ühiseid võrgumudeleid.

2.3. Koordineeritud talitluskindluse analüüs tehakse vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjade kohaselt välja töötatud metoodikatele.

2.4. Piirkondlikud koordineerimiskeskused jagavad koordineeritud talitluskindluse analüüsi tulemusi vähemalt süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatega.

2.5. Kui piirkondliku koordineerimiskeskuse tehtud koordineeritud talitluskindluse analüüsi käigus avastatakse võimalik piirang, töötatakse välja parandusmeetmed, millega maksimeeritakse tõhusust ja majanduslikku kasu.

3.1. Piirkondlikud koordineerimiskeskused seavad sisse tõhusad protsessid, mille alusel luuakse ühised võrgumudelid iga talitluse kavandamise ajavahemiku jaoks järgmise aasta ajavahemikust päevasisese ajavahemikuni.

3.2. Põhivõrguettevõtjad teevad ühele piirkondlikule koordineerimiskeskusele ülesandeks luua üleliidulised ühised võrgumudelid.

3.3. Ühised võrgumudelid tehakse vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjade ning võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise suuniste kohaselt välja töötatud metoodikatele.

3.4. Ühised võrgumudelid hõlmavad asjakohaseid andmeid, mida on vaja talitluse tõhusaks kavandamiseks ja võimsusarvutuse tegemiseks kõigi talitluse kavandamise ajavahemike raames järgmise aasta ajavahemikust päevasisese ajavahemikuni.

3.5. Ühised võrgumudelid tehakse kättesaadavaks kõigile piirkondlikele koordineerimiskeskustele, põhivõrguettevõtjatele, ENTSO-E-le ja taotluse korral ACERile.

4.1. Piirkondlikud koordineerimiskeskused toetavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjaid nende kaitse- ja taastamiskavade kooskõla hindamise tegemisel vastavalt menetlustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 6 lõike 11 alusel vastu võetud elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskirjas.

4.2. Kõik põhivõrguettevõtjad lepivad kokku künnises, mille ületamisel leitakse, et avarii-, kustumis- või taastamisolekus oleva ühe või mitme põhivõrguettevõtja tegevus on oluline teiste sünkroonselt või asünkroonselt ühendatud põhivõrguettevõtjate seisukohast.

4.3. Põhivõrguettevõtjatele toe pakkumisel piirkondlik koordineerimiskeskus:

4.4. Põhivõrguettevõtjad peavad ettepandud leevendusmeetmeid hindama ja arvesse võtma.

5.1. Iga asjakohane piirkondlik koordineerimiskeskus toetab süsteemi tõhususe ja toimivuse suurendamiseks komisjoni määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 6 lõike 11 alusel vastu võetud elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskirjast tulenevalt sageduse juhtijateks ja taassünkroniseerimise juhtijateks määratud põhivõrguettevõtjaid. Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad määravad kindlaks piirkondliku koordineerimiskeskuse rolli seoses piirkondliku taastamistegevuse koordineerimise ja optimeerimise toetamisega.

5.2. Põhivõrguettevõtjad võivad taotleda abi piirkondlikelt koordineerimiskeskustelt, kui nende süsteem on kustumis- või taastamisolekus.

5.3. Piirkondlikel koordineerimiskeskustel peavad olema reaalajalähedased järelevalve- ja andmekogumissüsteemid, kusjuures jälgitav ala määratakse kindlaks punktis 4.2 osutatud künnise kohaldamisega.

6.1. Piirkondlikud koordineerimiskeskused uurivad mis tahes intsidenti, mille puhul on ületatud punktis 4.2 osutatud künnis, ja koostavad aruande. Süsteemikäitamispiirkonna reguleerivad asutused ja ACER võivad taotluse korral uurimises osaleda. Aruanne sisaldab soovitusi, et hoida ära sarnaseid intsidente tulevikus.

6.2. Piirkondlikud koordineerimiskeskused avaldavad aruande. ACER võib anda soovitusi, et hoida ära sarnaseid intsidente tulevikus.

7.1. Piirkondlikud koordineerimiskeskused arvutavad süsteemikäitamispiirkonna reservvõimsuse vajadused. Reservvõimsuse vajaduste kindlaksmääramine:

8.1. Piirkondlikud koordineerimiskeskused toetavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjaid seoses hangitava tasakaalustamisvõimsuse mahu kindlaksmääramisega. Tasakaalustamisvõimsuse mahu kindlaksmääramine:

8.2. Piirkondlikud koordineerimiskeskused pakuvad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele tuge punkti 8.1 kohaselt kindlaksmääratud vajaliku tasakaalustamisvõimsuse mahu hankimisel. Tasakaalustamisvõimsuse hankimine:

9.1. Piirkondlikud koordineerimiskeskused teevad järgmise nädala kuni vähemalt järgmise päeva ajavahemikus piirkondlikke piisavuse hinnanguid kooskõlas määruses (EL) 2017/1485 sätestatud menetlustega ja määruse (EL) 2019/941 artikli 8 kohaselt välja töötatud metoodika alusel.

9.2. Piirkondlikud koordineerimiskeskused koostavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjate esitatud teabe alusel lühikest perioodi hõlmavad piirkondlikud piisavuse hinnangud, et teha kindlaks olukord, mille puhul võib mis tahes juhtimispiirkonnas või piirkondlikul tasandil esineda piisavusega seotud probleeme. Piirkondlikud koordineerimiskeskused võtavad arvesse võimalikku piirkonnaülest kauplemist ja talitluskindluse piiranguid kõigi asjakohaste talitluse kavandamise ajavahemike puhul.

9.3. Süsteemi piirkondliku piisavuse hindamisel koordineerib iga piirkondlik koordineerimiskeskus teiste piirkondlike koordineerimiskeskustega, et:

9.4. Iga piirkondlik koordineerimiskeskus esitab süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele ja teistele piirkondlikele koordineerimiskeskustele süsteemi piisavuse piirkondlikud hinnangud ja meetmed, mida ta piisavusega seotud probleemide lahendamiseks välja pakub.

10.1. Iga piirkondlik koordineerimiskeskus kooskõlastab vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjades sätestatud menetlustele piirkondlikult seisakud, et jälgida asjaomaste võimsuste kättesaadavust ja kooskõlastada nende kättesaadavuskavad tagamaks ülekandesüsteemi talitluskindluse, maksimeerides samal ajal ühenduste ja piirkonnaüleseid vooge mõjutavate ülekandesüsteemide võimsust.

10.2. Igal piirkondlikul koordineerimiskeskusel on süsteemikäitamispiirkonna asjakohaste võrguelementide, energiatootmismoodulite ja tarbimisseadmete loend ning see tehakse kättesaadavaks ENTSO-E talitluse kavandamise andmekeskkonnas.

10.3. Iga piirkondlik koordineerimiskeskus täidab järgmisi ülesandeid seoses seisakute kooskõlastamisega süsteemikäitamispiirkonnas:

11.1. Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad võivad ühiselt otsustada saada toetust piirkondlikult koordineerimiskeskuselt selliste rahavoogude haldamisel, mis on seotud vähemalt kahe põhivõrguettevõtja vaheliste ülekandesüsteemisiseste tasaarveldustega, nt võimsuse ümberjaotamise kulud, võimsusjaotustulu, tahtmatud hälbed või reservide hankimise kulud.

12.1. Piirkondlikud koordineerimiskeskused koostavad ja viivad ellu piirkondliku süsteemi haldamist käsitlevad koolitus- ja sertifitseerimisprogrammid piirkondlike koordineerimiskeskuste juures töötavatele inimestele.

12.2. Koolitusprogrammid hõlmavad süsteemi haldamise kõiki asjakohaseid komponente, mille juures piirkondlik koordineerimiskeskus ülesandeid täidab, sh piirkondliku kriisi stsenaariume.

13.1. Kui ENTSO-E delegeerib kõnealuse ülesande, määravad piirkondlikud koordineerimiskeskused kindlaks piirkondliku elektrikriisi stsenaariumid vastavalt määruse (EL) 2019/941 artikli 6 lõikele 1.

13.2. Piirkondlikud koordineerimiskeskused toetavad iga süsteemikäitamispiirkonna pädevaid asutusi nende taotluse korral iga kahe aasta tagant kriisi modelleerimise ettevalmistamisel ja elluviimisel kooskõlas määruse (EL) 2019/941 artikli 12 lõikega 3.

14.1. Piirkondlikud koordineerimiskeskused aitavad põhivõrguettevõtjatel kindlaks teha uue ülekandevõimsuse, olemasoleva ülekandevõimsuse uuendamise või nende alternatiivide vajaduse, mis esitatakse määruse (EL) nr 347/2013 kohaselt loodud piirkondlikele rühmadele ja lisatakse kümneaastasesse võrgu arengukavasse, millele on osutatud direktiivi (EL) 2019/944 artiklis 51.

15.1. Piirkondlikud koordineerimiseksused toetavad põhivõrguettevõtjaid reservvõimsuse mehhanismides välismaisele võimsusele võimaldatava maksimaalse sisenemisvõimsuse arvutamisel, võttes arvesse omavaheliste ühenduste eeldatavat kättesaadavust ja süsteemistressi esinemise tõenäosust mehhanismi rakendava süsteemi ja selle süsteemi vahel, kus asub välismaine võimsus.

15.2. Arvutamisel kasutatakse artikli 26 lõike 11 punktis a sätestatud metoodikat.

15.3. Piirkondlikud talitluskindluse koordinaatorid esitavad arvutuse iga pakkumispiirkonna piiri kohta, mida süsteemikäitamispiirkond hõlmab.

16.1. Kui ENTSO-E delegeerib selle ülesande vastavalt määruse (EL) 2019/941 artiklile 9, valmistavad piirkondlikud koordineerimiskeskused ette piirkondlikud hooajalise piisavuse hindamised.

16.2. Hooajaliste piisavuse hindamiste ettevalmistamine toimub määruse (EL) 2019/941 artikli 8 alusel välja töötatud metoodika kohaselt.