|
+Artikkel 4 6. |
Artikkel 4 6.Kui komisjon jõuab määruse (EL) 2018/1999 artikli 29 lõigete 1 ja 3 kohase hindamise alusel järeldusele, et energiatõhususe panuste täitmisel ei ole tehtud piisavaid edusamme, tagavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud soovituslikke energia lõpptarbimise trajektoore ületavad liikmesriigid, et ühe aasta jooksul pärast komisjoni hinnangu saamist rakendatakse lisameetmeid, et nende energiatõhususe panuste saavutamine taastuks. Need lisameetmed hõlmavad muu hulgas vähemalt ühte järgmistest meetmetest:
a)
riigisisesed meetmed täiendava energiasäästu saavutamiseks, sealhulgas tugevam projektiarendusabi energiatõhususse investeerimise meetmete rakendamiseks;
b)
käesoleva direktiivi artiklis 8 sätestatud energiasäästukohustuse suurendamine;
c)
avaliku sektori kohustuse kohandamine;
d)
vabatahtliku rahalise toetuse andmine riiklikule energiatõhususe fondile, millele on osutatud käesoleva direktiivi artiklis 30, või muule energiatõhususele pühendatud rahastamisvahendile, kui iga-aastane rahaline toetus on võrdne soovitusliku trajektoori saavutamiseks vajalike investeeringutega. Kui liikmesriigi energia lõpptarbimine ületab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud soovituslikku energia lõpptarbimise trajektoori, lisab ta määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikku energia- ja kliimaalasesse eduaruandesse selgituse meetmete kohta, mida ta võtab puudujäägi täitmiseks, et tagada oma riiklike energiatõhususpanuste saavutamine, ning oodatava saavutatava energiasäästu. Komisjon hindab, kas käesolevas lõikes osutatud riigisisesed meetmed on piisavad liidu energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks. Juhul kui riiklikke meetmeid hinnatakse ebapiisavaks, paneb komisjon asjakohasel juhul ette meetmed ja kasutab oma volitusi liidu tasandil, et tagada eelkõige liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärgi saavutamine. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|