+Artikkel 4 Energiatõhususe eesmärgid
---+Artikkel 4 1.
---+Artikkel 4 2.
---+Artikkel 4 3.
---+Artikkel 4 4.
---+Artikkel 4 5.
---+Artikkel 4 6.
---+Artikkel 4 7.
|
Artikkel 4 Energiatõhususe eesmärgid
1. Ülevaade
| Pealkiri |
Regulatsioon |
|
Artikkel 4 1.
|
Liikmesriigid tagavad ühiselt, et 2030. aastaks vähendatakse energiatarbimist vähemalt 11,7 % võrreldes 2020. aasta ELi võrdlusstsenaariumi prognoosidega, nii et liidu energia lõpptarbimine 2030. aastal ei ületa 763 miljonit naftaekvivalenttonni. Liikmesriigid teevad kõik selleks, et ühiselt aidata saavutada soovituslikku liidu primaarenergia tarbimise eesmärki, mille kohaselt ei ületata 2030. aastal 992,5 miljonit naftaekvivalenttonni.
|
|
Artikkel 4 2.
|
Iga liikmesriik kehtestab soovitusliku riikliku energiatõhususe panuse, mis põhineb energia lõpptarbimisel, et ühiselt saavutada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud siduv liidu energia lõpptarbimise eesmärk, ning teeb kõik selleks, et aidata ühiselt saavutada nimetatud lõikes osutatud soovituslik liidu primaarenergia tarbimise eesmärk. Liikmesriigid teatavad nendest panustest ning nendele panustele vastavast soovituslikust trajektoorist komisjonile osana määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõike 2 kohaselt esitatavatest lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonidest ning nimetatud määruse artikli 3 ja artiklite 7–12 kohaselt esitatud lõimitud riiklikest energia- ja kliimakavadest. Teatades väljendavad liikmesriigid oma panuseid ka primaarenergia tarbimise absoluuttasemena aastal 2030. Oma soovituslike riiklike energiatõhususpanuste kehtestamisel võtavad liikmesriigid arvesse käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõudeid ning selgitavad, kuidas ja milliste andmete alusel on need panused arvutatud. Selleks võivad nad kasutada käesoleva direktiivi I lisas sätestatud valemit. Liikmesriigid esitavad määruses (EÜ) nr 1099/2008 kindlaks määratud energia lõpptarbimise sektorite, sealhulgas tööstuse, elamumajanduse, teenuste ja transpordi primaarenergia tarbimise ja energia lõpptarbimise osakaalu oma riiklikes energiatõhususe panustes. Samuti esitavad liikmesriigid IKT energiatarbimise prognoosid.
|
|
Artikkel 4 3.
|
Lõikes 2 osutatud soovituslike riiklike energiatõhususpanuste kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse:
a)
liidu 2030. aasta energiatarbimise lõppeesmärki, mis ei ületa 763 miljonit naftaekvivalenttonni, ja primaarenergia tarbimise eesmärki, mis ei ületa 992,5 miljonit naftaekvivalenttonni, nagu on sätestatud lõikes 1;
b)
käesolevas direktiivis sätestatud meetmeid;
c)
muid liikmesriikides ja liidu tasandil energiatõhususe edendamiseks võetud meetmeid;
d)
asjaomaseid ja tõhususpingutusi mõjutavaid tegureid:
i)
varased jõupingutused ja meetmed energiatõhususe vallas;
ii)
jõupingutuste õiglane jaotumine kogu liidus;
iii)
majanduse energiamahukus;
iv)
kulutõhusa energiasäästu allesjäänud potentsiaal;
e)
ja muid energiatarbimist mõjutavaid riigisiseseid asjaolusid, eelkõige:
i)
SKP ja demograafilist arengut ja prognoosi,
ii)
muutusi energia impordis ja ekspordis, energiaallikate jaotuse arenguid ja uute kestlike kütuste kasutuselevõttu;
iii)
kõigi taastuvate energiaallikate arendamist, tuumaenergiat, süsiniku kogumist ja säilitamist;
iv)
energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamist;
v)
riiklike süsinikuheite vähendamise või kliimaneutraalsuse kavade ambitsioonikuse taset;
vi)
majanduse energiasäästupotentsiaali;
vii)
praegusi kliimatingimusi ja kliimamuutuste prognoosi.
|
|
Artikkel 4 4.
|
Lõikes 3 sätestatud nõudeid kohaldades tagab liikmesriik, et ta panus naftaekvivalenttonnides ei ole rohkem kui 2,5 % sellest, mis see oleks olnud, kui see oleks arvutatud I lisas sätestatud valemi alusel.
|
|
Artikkel 4 5.
|
Komisjon hindab, kas liikmesriikide ühine panus on vähemalt võrdne käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud liidu siduva energia lõpptarbimise eesmärgiga. Kui komisjon järeldab, et ühine panus ei ole piisav, esitab komisjon osana oma määruse (EL) 2018/1999 artikli 9 lõike 2 kohasest riiklike energia- ja kliimakava projektide hindamisest ning igal juhul hiljemalt 1. märtsil 2024, võttes arvesse nimetatud lõike kohast ajakohastatud 2020. aasta ELi võrdlusstsenaariumi, igale liikmesriigile korrigeeritud soovitusliku riikliku energiatõhususpanuse energia lõpptarbimise osas, mis põhineb järgmisel:
a)
ühise energia lõpptarbimise vähendamise puudujääk, mis tuleb kompenseerida lõikes 1 sätestatud liidu siduva eesmärgi saavutamiseks;
b)
suhteline kasvuhoonegaaside heitemahukus SKP ühiku kohta 2019. aastal asjaomaste liikmesriikide puhul;
c)
kõnealuste liikmesriikide SKP 2019. aastal.
Enne I lisas esitatud valemi kohaldamist käesoleva lõike kohaselt loodud mehhanismi suhtes ning igal juhul hiljemalt 30. novembril 2023 ajakohastab komisjon 2020. aasta ELi võrdlusstsenaariumi, tuginedes liikmesriikide poolt määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 punkti 2 punkti b ja artikli 14 kohaselt esitatud uusimatele Eurostati andmetele. Olenemata käesoleva direktiivi artiklist 37, esitavad liikmesriigid, kes soovivad ajakohastada oma soovituslikku riiklikku energiatõhususpanust, nagu see on sätestatud käesoleva artikli lõikes 2, kasutades 2020. aasta ELi võrdlusstsenaariumi, teabe oma ajakohastatud soovitusliku riikliku energiatõhususpanuse kohta kõige hiljem 1. veebruariks 2024. Kui liikmesriik soovib oma soovituslikku riiklikku energiatõhususpanust ajakohastada, tagab ta, et tema panus miljonites naftaekvivalenttonnides ei ole suurem kui 2,5 % sellest, mis see oleks olnud, kui see oleks arvutatud I lisas sätestatud valemi alusel, kasutades 2020. aasta ELi võrdlusstsenaariumi. Liikmesriik, kellele komisjon esitas korrigeeritud soovitusliku riikliku energiatõhususpanuse, ajakohastab oma käesoleva artikli lõike 2 kohast soovituslikku riiklikku energiatõhususpanust vastavalt korrigeeritud soovituslikule riiklikule energiatõhususpanusele energia lõpptarbimise osas ning lisab sellele panusele vastava soovitusliku trajektoori ajakohastatud versiooni ja asjakohasel juhul oma täiendavad meetmed, esitades vastava teabe määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõike 2 kohaselt esitatava lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni osana. Komisjon palub nimetatud määruse kohaselt liikmesriikidel esitada viivitamata oma korrigeeritud soovitusliku energiatõhususpanuse ja asjakohasel juhul oma täiendavad meetmed, et tagada käesolevas lõikes sätestatud mehhanismi kohaldamine. Kui liikmesriik on teatanud soovituslikust riiklikust energiatõhususpanusest energia lõpptarbimise osas naftaekvivalenttonnidena, mis on võrdne I lisas sätestatud valemi alusel arvutatud panusega või sellest väiksem, siis komisjon kõnealust panust ei muuda. Käesolevas lõikes sätestatud mehhanismi kohaldamisel tagab komisjon, et kõikide liikmesriikide riiklike panuste summa ja lõikes 1 sätestatud liidu siduva eesmärgi vahele ei ole jäänud alles erinevusi.
|
|
Artikkel 4 6.
|
Kui komisjon jõuab määruse (EL) 2018/1999 artikli 29 lõigete 1 ja 3 kohase hindamise alusel järeldusele, et energiatõhususe panuste täitmisel ei ole tehtud piisavaid edusamme, tagavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud soovituslikke energia lõpptarbimise trajektoore ületavad liikmesriigid, et ühe aasta jooksul pärast komisjoni hinnangu saamist rakendatakse lisameetmeid, et nende energiatõhususe panuste saavutamine taastuks. Need lisameetmed hõlmavad muu hulgas vähemalt ühte järgmistest meetmetest:
a)
riigisisesed meetmed täiendava energiasäästu saavutamiseks, sealhulgas tugevam projektiarendusabi energiatõhususse investeerimise meetmete rakendamiseks;
b)
käesoleva direktiivi artiklis 8 sätestatud energiasäästukohustuse suurendamine;
c)
avaliku sektori kohustuse kohandamine;
d)
vabatahtliku rahalise toetuse andmine riiklikule energiatõhususe fondile, millele on osutatud käesoleva direktiivi artiklis 30, või muule energiatõhususele pühendatud rahastamisvahendile, kui iga-aastane rahaline toetus on võrdne soovitusliku trajektoori saavutamiseks vajalike investeeringutega.
Kui liikmesriigi energia lõpptarbimine ületab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud soovituslikku energia lõpptarbimise trajektoori, lisab ta määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikku energia- ja kliimaalasesse eduaruandesse selgituse meetmete kohta, mida ta võtab puudujäägi täitmiseks, et tagada oma riiklike energiatõhususpanuste saavutamine, ning oodatava saavutatava energiasäästu. Komisjon hindab, kas käesolevas lõikes osutatud riigisisesed meetmed on piisavad liidu energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks. Juhul kui riiklikke meetmeid hinnatakse ebapiisavaks, paneb komisjon asjakohasel juhul ette meetmed ja kasutab oma volitusi liidu tasandil, et tagada eelkõige liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärgi saavutamine.
|
|
Artikkel 4 7.
|
Komisjon hindab 31. detsembriks 2026 kõiki määruse (EÜ) nr 1099/2008 kohaselt esitatud andmetes, energiabilansi arvutamise metoodikas ja Euroopa energiakasutuse mudelites tehtud metodoloogilisi muudatusi ning teeb vajaduse korral tehnilisi ettepanekuid liidu 2030. aasta eesmärkide arvutuse kohandusteks, et säilitada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eesmärkide ambitsioonikuse tase.
|
,
1.1 Viited
1.2 Tuvastatud nõuded
1.3 Seotud standardid
2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
- Builddate: 05.08.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:32023L1791
- EULAW -
EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.
DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.
|