Artikkel 26 Kütte- ja jahutusvarustus

kuni 31. detsembrini 2027: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 50 % taastuvenergiat, 50% heitsoojust, 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni;

alates 1. jaanuarist 2028: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 50% taastuvenergiat, 50% heitsoojust või 50% taastuvenergiat ja heitsoojust, 80% tõhusalt koostoodetud soojust või vähemalt sellise võrku mineva soojusenergia kombinatsiooni, milles taastuvenergia osakaal on vähemalt 5% ja taastuvenergia, heitsoojuse või tõhusalt koostoodetud soojuse osakaal kokku on vähemalt 50 %;

alates 1. jaanuarist 2035: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 50% taastuvenergiat, 50% heitsoojust, 50% taastuvenergiat ja heitsoojust, või süsteem, milles taastuvenergia, heitsoojuse või tõhusalt koostoodetud soojuse osakaal kokku on vähemalt 80% ning lisaks sellele on taastuvenergia ja heitsoojuse osakaal kokku vähemalt 35%;

alates 1. jaanuarist 2040: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 75% taastuvenergiat, 75% heitsoojust või 75% taastuvenergiat ja heitsoojust või süsteem, milles kasutatakse vähemalt 95% taastuvenergiat, heitsoojust või tõhusalt koostoodetud soojust ning lisaks sellele on taastuvenergia või heitsoojuse osakaal kokku vähemalt 35%;

alates 1. jaanuarist 2045: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 75% taastuvenergiat, 75% heitsoojust või 75% taastuvenergiat ja heitsoojust;

alates 1. jaanuarist 2050: süsteem, milles kasutatakse ainult taastuvenergiat, ainult heitsoojust või ainult taastuvenergia ja heitsoojuse kombinatsiooni.

200 g/kWh (kuni 31. detsembrini 2025);

150 g/kWh (alates 1. jaanuarist 2026);

100 g/kWh (alates 1. jaanuarist 2035);

50 g/kWh (alates 1. jaanuarist 2045);

0 g/kWh (alates 1. jaanuarist 2050).

ei suurendata olemasolevates kütteallikates muude fossiilkütuste kui maagaasi kasutamist võrreldes aastase tarbimisega, mis on renoveerimiseelse kolme viimase täisvõimsusel töötamise kalendriaasta keskmine, ning et selles süsteemis ei kasutata üheski uues kütteallikas muid fossiilkütuseid kui maagaas, ning

ei kasutata, juhul kui süsteem ehitatakse või selle kütte- ja jahutusseade läbib 2030. aastaks põhjaliku uuendamise, üheski uues kütteallikas fossiilkütuseid, välja arvatud maagaas.

soojuselektrijaam, mille keskmine aastane summaarne sisendenergia ületab 10 MW, et hinnata käitise kui tõhusa koostootmisjaama toimimise kulusid ja tulusid;

tööstuskäitis, mille keskmine aastane kogusisendenergia on üle 8 MW, et hinnata käitises ja väljaspool seda tekkiva heitsoojuse kasutamist;

teenindusrajatis, mille keskmine aastane kogusisendenergia on üle 7 MW, näiteks reoveepuhastusjaamad ja maagaasi veeldusjaamad, et hinnata käitises ja väljaspool seda tekkiva heitsoojuse kasutamist;

andmekeskus, mille summaarne nimisisendenergia ületab 1 MW taset, et hinnata kulude-tulude analüüsi, sealhulgas, kuid mitte ainult, tehnilist teostatavust, kulutõhusust, mõju energiatõhususele ja kohalikule küttenõudlusele, sealhulgas hooajalisi kõikumisi seoses heitsoojuse kasutamisega majanduslikult põhjendatud nõudluse rahuldamiseks ning kõnealuse käitise ühendamisega kaugküttevõrku või tõhusasse/RES-põhisesse kaugjahutussüsteemi või muudesse heitsoojuse taaskasutamise rakendustesse.

tipptunni- ja varuelektrijaamad, mis on kavandatud töötama alla 1 500 töötunni aastas viie aasta libiseva keskmisena, võttes aluseks liikmesriikide kehtestatud kontrollimenetluse, millega tagatakse, et see erandi tegemise kriteerium on täidetud;

käitised, mis peavad asuma direktiivi 2009/31/EÜ alusel loa saanud geoloogilise säilitamise koha lähedal;

andmekeskused, mille heitsoojust kasutatakse või hakatakse kasutama kaugküttevõrgus või otseselt ruumide kütmiseks, sooja tarbevee valmistamiseks või muul otstarbel hoones või hoonete rühmas või rajatistes, kus see asub.

võtta arvesse artikli 25 lõikes 1 osutatud põhjaliku hindamise tulemust;

tagada lõikes 7 sätestatud nõuete täitmine;

võtta arvesse lõikes 7 osutatud kulude-tulude analüüsi tulemust.