|
+IV LISA Artiklis 7 osutatud seonduva heitkoguse arvutamise meetodid |
IV LISA Artiklis 7 osutatud seonduva heitkoguse arvutamise meetodid
IV LISA Artiklis 7 osutatud seonduva heitkoguse arvutamise meetodid 1. MÕISTED Käesolevas lisas ning V ja VI lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
„lihtsad kaubad“ – sellises tootmisprotsessis toodetud kaubad, milleks on vaja üksnes sisendmaterjale (lähteaineid) ja kütuseid, millega seonduv heitkogus on null;
b)
„keerukad kaubad“ – muud kaubad kui lihtsad kaubad;
c)
„seonduv eriheitkogus“ – ühe tonni kaubaga seonduv heitkogus, mida väljendatakse CO2 ekvivalenttonnides kauba tonni kohta;
d)
„CO2 heite koefitsient“ – ühes geograafilises piirkonnas fossiilkütustest toodetud elektrienergia CO2-mahukuse kaalutud keskmine; CO2 heite koefitsient saadakse elektrienergiasektori CO2 heite andmete jagamisel fossiilkütustel põhineva elektrienergia kogutoodanguga asjaomases geograafilises piirkonnas; seda väljendatakse CO2 tonnides megavatt-tunni kohta;
e)
„elektrienergia heitekoefitsient“ – vaikeväärtus, mida väljendatakse CO2 ekvivalenttonnides ja mis näitab kauba tootmisel tarbitud elektrienergia heitemahukust;
f)
„energiaostuleping“ – leping, mille alusel isik nõustub otse elektritootjalt elektrienergiat ostma;
g)
„põhivõrguettevõtja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 ( 7 ) artikli 2 punktis 35 määratletud ettevõtja. 2. LIHTSATE KAUPADE TEGELIKU SEONDUVA ERIHEITKOGUSE KINDLAKSTEGEMINE Konkreetses käitises toodetud lihtsate kaupade tegeliku seonduva eriheitkoguse kindlakstegemisel võetakse arvesse otseheidet, ja kui see on kohaldatav, kaudset heidet. Selleks kasutatakse järgmist valemit:
kus
„Omistatud heitkogus“ on see osa käitise aruandeperioodi heitest, mis on põhjustatud kauba (g) tootmise protsessist, kui kohaldada artikli 7 lõike 7 kohaselt vastu võetud rakendusaktides kindlaksmääratud tootmisprotsessi süsteemipiire. Omistatud heitkogus arvutatakse järgmise valemi abil:
kus
3. KEERUKATE KAUPADE TEGELIKU SEONDUVA HEITKOGUSE KINDLAKSTEGEMINE Konkreetses käitises toodetud keerukate kaupade tegeliku seonduva eriheitkoguse kindlakstegemisel kasutatakse järgmist valemit:
kus
kus
4. ARTIKLI 7 LÕIGETES 2 JA 3 OSUTATUD VAIKEVÄÄRTUSTE KINDLAKSMÄÄRAMINE Seonduva heitkoguse vaikeväärtuste kindlaksmääramisel kasutatakse ainult tegelikke väärtusi. Tegelike andmete puudumisel võib kasutada erialakirjanduses esitatud väärtusi. Vaikeväärtused määratakse kindlaks parimate kättesaadavate andmete põhjal. Parimad kättesaadavad andmed põhinevad usaldusväärsel ja avalikult kättesaadaval teabel. Vaikeväärtused vaadatakse korrapäraselt läbi artikli 7 lõike 7 kohaselt vastu võetud rakendusaktidega, mis põhinevad kõige ajakohasemal ja usaldusväärsemal teabel, sealhulgas kolmanda riigi või kolmandate riikide rühma esitatud teabel. 4.1. Artikli 7 lõikes 2 osutatud vaikeväärtused Vaikeväärtused määratakse kindlaks iga eksportiva riigi ja iga I lisas loetletud muu kauba kui elektrienergia keskmise heitemahukuse alusel, millele lisandub proportsionaalne hinnalisand. Hinnalisand määratakse kindlaks artikli 7 lõike 7 kohaselt vastu võetud rakendusaktides ja see kehtestatakse asjakohasel tasemel, et tagada SPIMi keskkonnaalane terviklikkus, tuginedes kõige ajakohasemale ja usaldusväärsemale teabele, sealhulgas üleminekuperioodi jooksul kogutud teabele. Kui teatava kaubaliigi suhtes ei saa eksportiva riigi usaldusväärseid andmeid kasutada, võetakse selle kaubaliigi vaikeväärtuse aluseks keskmine heitemahukus kümnes suurima heitemahukusega eksportivas riigis, mille usaldusväärseid andmeid saab selle kaubaliigi suhtes kasutada. 4.2. Artikli 7 lõikes 3 osutatud imporditud elektrienergia vaikeväärtused Kolmandast riigist, kolmandate riikide rühmast ja kolmanda riigi piirkonnast imporditud elektrienergia vaikeväärtused määratakse kindlaks kas kooskõlas punktiga 4.2.1, see tähendab asjaomasele riigile, riikide rühmale või piirkonnale määratud vaikeväärtusena, või, kui need väärtused ei ole kättesaadavad, siis kooskõlas punktiga 4.2.2 alternatiivse vaikeväärtusena. Kui elektrienergia on toodetud kolmandas riigis, kolmandate riikide rühmas või kolmanda riigi piirkonnas ning see liigub liitu importimise eesmärgil kolmandate riikide, kolmandate riikide rühmade või kolmanda riigi piirkondade või liikmesriikide kaudu transiidina, kasutatakse sellele kolmandale riigile, kolmandate riikide rühmale või kolmanda riigi piirkonnale määratud vaikeväärtusi, kus elektrienergiat toodeti. 4.2.1. Kolmandale riigile, kolmandate riikide rühmale ja kolmanda riigi piirkonnale määratud vaikeväärtus Vaikeväärtuseks määratakse kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonna CO2 heite koefitsient, mis põhineb parimatel komisjonile kättesaadavatel andmetel. 4.2.2. Alternatiivsed vaikeväärtused Kui kolmandale riigile, kolmandate riikide rühmale või kolmanda riigi piirkonnale määratud vaikeväärtused ei ole kättesaadavad, määratakse elektrienergia alternatiivseks vaikeväärtuseks liidu CO2 heite koefitsient. Kui usaldusväärsete andmete põhjal on võimalik tõendada, et kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonna CO2 heite koefitsient on väiksem kui komisjoni poolt asjaomasele riigile, riikide rühmale või piirkonnale määratud vaikeväärtus või väiksem kui liidu CO2 heite koefitsient, võib kõnealuse riigi, riikide rühma või piirkonna puhul kasutada alternatiivset vaikeväärtust, mis põhineb asjaomase riigi, riikide rühma või piirkonna CO2 heite koefitsiendil. 4.3. Seonduva kaudse heite vaikeväärtus Kolmandas riigis toodetud kaubaga seonduva kaudse heite vaikeväärtus määratakse kindlaks kõnealuse kauba tootmiseks kasutatud elektrienergia vaikeväärtuse põhjal, mis arvutatakse kas liidu elektrivõrgu heitekoefitsiendi, päritoluriigi elektrivõrgu heitekoefitsiendi või päritoluriigis kasutatavate hinnakujundusallikate CO2 heite koefitsiendi keskmise põhjal. Kui kolmas riik või kolmandate riikide rühm tõendab komisjonile usaldusväärsete andmete põhjal, et kolmanda riigi või kolmandate riikide rühma keskmine elektrienergiaallikate heitekoefitsient või hinnakujundusallikate CO2 heite koefitsient on väiksem kui kaudse heite vaikeväärtus, kehtestatakse selle riigi või riikide rühma jaoks sellel keskmisel CO2 heite koefitsiendil põhinev alternatiivne vaikeväärtus. Komisjon võtab hiljemalt 30. juuniks 2025 artikli 7 lõike 7 kohaselt vastu rakendusakti, et täpsustada, millist vastavalt esimesele lõigule kindlaks määratud arvutusmeetodit vaikeväärtuste arvutamisel kohaldatakse. Selleks tugineb komisjon kõige ajakohasematele ja usaldusväärsematele andmetele, sealhulgas üleminekuperioodi jooksul kogutud andmetele, mis käsitlevad I lisas loetletud kaupade tootmiseks kasutatava elektrienergia kogust ning selle elektrienergia päritoluriiki, tootmisallikat ja heitekoefitsienti. Arvutusmeetod määratakse kindlaks vastavalt sellele, milline meetod on mõlema järgmise kriteeriumi täitmiseks parim:
—
kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ärahoidmine;
—
SPIMi keskkonnaalase terviklikkuse tagamine.
5. IMPORDITUD ELEKTRIENERGIA SUHTES TEGELIKU SEONDUVA HEITKOGUSE KASUTAMISE TINGIMUSED Tegevusloaga SPIMi deklarant võib artikli 7 lõikes 3 osutatud arvutuses kasutada vaikeväärtuse asemel tegelikku seonduvat heitkogust, kui kõik järgmised kriteeriumid on täidetud:
a)
selle elektrienergia kogus, mille puhul tegelikku seonduvat heitkogust soovitakse kasutada, on kaetud tegevusloaga SPIMi deklarandi ja kolmandas riigis asuva elektritootja vahelise energiaostulepinguga;
b)
elektrit tootev käitis on kas liidu põhivõrguga otse ühendatud või on võimalik tõendada, et käitise ja liidu põhivõrgu vahelise võrgu üheski punktis ekspordi ajal füüsilist ülekoormust ei olnud;
c)
elektrienergiat tootev käitis ei tekita rohkem kui 550 grammi fossiilkütusest pärinevat CO2 elektrienergia kilovatt-tunni kohta;
d)
kõik päritoluriigi, sihtriigi ja, kui see on kohaldatav, kõikide transiidiriikide vastutavad põhivõrguettevõtjad on elektrikoguse, mille puhul tegelikku seonduvat heitkogust soovitakse kasutada, püsikindlalt registreerinud eraldatud ülekandevõimsuse hulka arvamiseks, ning käitise määratud võimsuse ja elektritoodangu näitajate puhul kasutatakse üht ja sama ajaühikut, mis ei tohi olla pikem kui üks tund;
e)
eespool nimetatud kriteeriumide täitmist tõendab akrediteeritud tõendaja, kellele esitatakse vähemalt kord kuus vahearuanded, milles näidatakse, kuidas neid kriteeriume on täidetud. Elektriostulepingu alusel tarnitud elektrienergia kumulatiivset kogust ega sellele vastavat tegelikku seonduvat heitkogust ei võeta arvesse, kui arvutatakse riigi heitekoefitsienti või CO2 heite koefitsienti, mida on vaja kooskõlas punktiga 4.3 kaubaga seonduva kaudse, elektrienergia kasutamisest tuleneva heitkoguse arvutamiseks. 6. KAUDSE HEITE ARVUTAMISEL TEGELIKU SEONDUVA HEITKOGUSE KASUTAMISE TINGIMUSED Tegevusloaga SPIMi deklarant võib artikli 7 lõikes 4 osutatud arvutuses kasutada vaikeväärtuse asemel tegelikku seonduvat heitkogust, kui ta suudab tõendada, et selle käitise vahel, kus imporditud kaupa toodetakse, ja elektritootmisallika vahel on otsene tehniline seos, või kui asjaomase käitise käitaja on sõlminud kolmandas riigis asuva elektritootjaga elektriostulepingu sellise elektrikoguse kohta, mis on võrdne kogusega, mille puhul kindlaksmääratud väärtust soovitakse kasutada. 7. ARTIKLI 7 LÕIKES 2 OSUTATUD VAIKEVÄÄRTUSTE KOHANDAMINE PIIRKONDLIKE ERIPÄRADE ALUSEL Kui kolmanda riigi teatavas piirkonnas on heidet mõjutavate objektiivsete teguritega seotud eripärasid, on võimalik nende piirkondade vaikeväärtusi kohandada. Kohandatud vaikeväärtusi võib kasutada, kui kohalike eripäradega kohandatud andmed on kättesaadavad ja nende alusel saab kindlaks määrata täpsemad vaikeväärtused. Piirkondlikult kohandatud väärtusi võib kasutada, kui kolmandas riigis, kolmandate riikide rühmas või kolmanda riigi piirkonnas toodetud kauba deklarandil on võimalik usaldusväärsete andmete põhjal tõendada, et piirkondlikult kohandatud alternatiivsed vaikeväärtused on komisjoni kindlaks määratud vaikeväärtustest väiksemad. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|
