Preamble: 1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/107/EÜ (4) ja 2008/50/EÜ (5) on oluliselt muudetud. Kuna kõnealustesse direktiividesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks need selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Komisjon esitas oma 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ ambitsioonika tegevuskava, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, mille eesmärk on kaitsta, säilitada ja suurendada liidu loodusvarasid ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud riskide ja mõjude eest. Puhta õhu valdkonnas võttis komisjon endale kohustuse õhukvaliteeti veelgi parandada ja viia liidu õhukvaliteedi normid paremini kooskõlla Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitustega. Peale selle teatas komisjon Euroopa rohelises kokkuleppes kavatsusest karmistada õhukvaliteedi seiret ja modelleerimist ning õhukvaliteedi parandamise kavu käsitlevaid sätteid.

(3)

Komisjon kehtestas oma 12. mai 2021. aasta teatises „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““ nullsaaste tegevuskava, milles muu hulgas käsitleti Euroopa rohelise kokkuleppe saasteaspekte ja võeti lisaks kohustus vähendada 2030. aastaks õhusaaste tervisemõju rohkem kui 55 % ja vähendada selliste liidu ökosüsteemide osakaalu, kus õhusaaste ohustab elurikkust, 25 % võrra.

(4)

Nullsaaste tegevuskavas esitati ka visioon aastaks 2050, mille kohaselt õhusaastet vähendatakse tasemeni, mida ei peeta enam tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele kahjulikuks. Selleks tuleks praegused ja tulevased liidu õhukvaliteedi normid kindlaks määrata etapiviisiliselt: kehtestada 2030. aastaks ja järgnevateks aastateks õhukvaliteedi normid ning arendada väljavaadet tagada hiljemalt aastaks 2050 täielik jätkuv kooskõla WHO uusimate õhukvaliteedisuunistega, tuginedes korrapärase läbivaatamise mehhanismile, et võtta arvesse uusimaid teaduslikke tõendeid. Arvestades, et saaste ja süsinikuheite vähendamine on omavahel seotud, tuleks nullsaaste pikaajalist eesmärki püüda saavutada nii, et koos sellega väheneb ka kasvuhoonegaaside heide, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (6).

(5)

2021. aasta septembris ajakohastas WHO oma õhukvaliteedisuuniseid, mis põhinevad õhusaaste tervisemõju käsitlevate teaduslike tõendite süstemaatilisel läbivaatamisel. Võrreldes varasemate suunistega tuuakse WHO ajakohastatud õhukvaliteedisuunistes esile uued tõendid õhusaastega vähese kokkupuute mõju kohta ning sõnastatakse õhukvaliteedisuuniste madalamad tasemed osakeste (PM10 ja PM2,5) ning lämmastikdioksiidi jaoks. Käesolevas direktiivis võetakse arvesse uusimaid teaduslikke tõendeid, sealhulgas kõige ajakohasemaid WHO õhukvaliteedisuuniseid.

(6)

Viimase kolmekümne aasta jooksul on liidu ja liikmesriikide õigusaktid aidanud pidevalt vähendada kahjulike õhusaasteainete heidet ja seega parandada õhukvaliteeti. Käesolevale direktiivile lisatud mõjuhinnangus analüüsitud poliitikavariandid osutavad sellele, et õhusaaste edasine vähendamine suurendab sotsiaal-majanduslikku puhaskasu, kusjuures prognoositud rahaline kasu tervisele ja keskkonnale kaalub märkimisväärselt üles eeldatavad rakendamiskulud.

(7)

Õhusaaste nullsaaste eesmärgi saavutamiseks asjakohaste meetmete võtmisel liidu ja liikmesriikide tasandil peaksid liikmesriigid, Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon juhinduma Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud ettevaatusprintsiibist ning põhimõtetest, mille järgi tuleb võtta ennetavaid meetmeid ning eelistada keskkonnakahju parandamist selle tekkekohas, samuti põhimõttest, et saastaja maksab ning Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõttest „ära tekita kahju“, tunnustades ühtlasi ÜRO Peaassamblee 28. juuli 2022. aasta resolutsioonis 76/300 sätestatud inimõigust puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale. Muu hulgas tuleks arvesse võtta järgmist: parema õhukvaliteedi panus inimeste tervisesse, keskkonna kvaliteeti ja ökosüsteemi vastupanuvõimesse, kodanike heaolusse, võrdsusesse, tundliku elanikkonna ja haavatavate rühmade kaitsesse, tervishoiukuludesse, ühiskonna heaolusse, tööhõivesse ja majanduse konkurentsivõimesse; energiasüsteemi ümberkujundamine, tugevam energiajulgeolek ja energiaostuvõimetuse probleemiga tegelemine; toiduga kindlustatus ja toidu taskukohasus; kestlike ja arukate liikuvus- ja transpordilahenduste ning seonduva taristu arendamine; käitumismuutuste mõju; eelarvepoliitika mõju; õiglus ja solidaarsus liikmesriikides ja nende vahel, võttes arvesse nende majanduslikke võimalusi, riigi olusid, näiteks saarte eripära, ja vajadust saavutada aja jooksul lähenemine; vajadus ausa ja sotsiaalselt õiglase ülemineku järele asjakohaste haridus- ja koolitusprogrammide kaudu, sealhulgas tervishoiutöötajatele mõeldud programmide kaudu; parimad kättesaadavad ja uusimad teaduslikud tõendid, eelkõige WHO esitatud tulemused; vajadus võtta investeerimis- ja planeerimisotsustes arvesse õhusaastega seotud riske; õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kulutõhusus, parimad kättesaadavad tehnoloogilised lahendused ja tehnoloogianeutraalsus ning aja jooksul keskkonnaeesmärkidele vastavuse suurendamine ja kõrgemate eesmärkide seadmine.

(8)

Käesolev direktiiv aitab saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, eriti eesmärke nr 3, 7, 10, 11 ja 13.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2022/591 (7) kehtestatud liidu üldises keskkonnaalases tegevusprogrammis aastani 2030 (edaspidi „kaheksas keskkonnaprogramm“) on seatud muu hulgas eesmärk muuta keskkond mürgivabaks ning kaitsta inimeste ja loomade tervist ning ökosüsteemide seisundit ja heaolu keskkonnaga seotud riskide ja negatiivse mõju eest, ning selleks on sätestatud, et muu hulgas on vaja parandada seiremeetodeid, teha paremat rahvusvahelist koostööd, teavitada paremini üldsust ja muuta õiguskaitse paremini kättesaadavaks. Sellest juhindutakse käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide püstitamisel.

(10)

Komisjon peaks korrapäraselt läbi vaatama teaduslikud tõendid saasteainete kohta, nende mõju kohta inimeste tervisele ja keskkonnale ning muu hulgas õhusaastega seotud otseste ja kaudsete tervishoiukulude, sotsiaal-majandusliku mõju, keskkonnakulude ning käitumusliku, eelarvelise ja tehnika arengu kohta. Läbivaatamise põhjal peaks komisjon hindama, kas kohaldatavad õhukvaliteedi normid on käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks endiselt asjakohased. Komisjon peaks esimese läbivaatamise ellu viima 31. detsembriks 2030. Läbivaatamise käigus peaks komisjon hindama võimalusi ja tähtaegu õhukvaliteedi normide vastavusse viimiseks uusimate WHO õhukvaliteedisuunistega ning seda, kas õhukvaliteedi norme on vaja uusimate teaduslike andmete põhjal ajakohastada, kas tuleks hõlmata täiendavaid õhusaasteaineid ning kas tuleks muuta eesmärkide saavutamise tähtaegade edasilükkamist ja piiriülest õhusaastet käsitlevaid sätteid. Pärast läbivaatamist peaks komisjon vajaduse korral esitama ettepaneku õhukvaliteedi normide muutmiseks või muude õhusaasteainete hõlmamiseks. Kui komisjon peab seda vajalikuks, peaks ta esitama ka ettepanekud asjakohaste heiteallikaid käsitlevate õigusaktide kehtestamiseks või muutmiseks, et aidata saavutada muudetud õhukvaliteedi normid liidu tasandil, ning tegema ettepaneku liidu tasandi lisameetmete võtmise kohta.

(11)

Välisõhu kvaliteedi hindamisel tuleks järgida ühist lähenemisviisi ja selleks rakendada ühiseid hindamiskriteeriume. Välisõhu kvaliteedi hindamisel tuleks arvesse võtta õhusaastega kokku puutuva elanikkonna ja ökosüsteemide suurust. Seetõttu oleks asjakohane jagada liikmesriikide territooriumid rahvastikutihedust ja keskmise kokkupuute territoriaalüksusi kajastades piirkondadeks.

(12)

Paiksed mõõtmised peaksid olema kohustuslikud piirkondades, kus hindamispiirid on ületatud. Paiksete mõõtmiste teel saadud teabe täiendamine modelleerimise ja pisteliste mõõtmistega võimaldab proovivõtukohtade andmeid tõlgendada geograafiliste kontsentratsioonijaotuste abil. Selliste täiendavate hindamistehnikate kasutamine peaks samuti võimaldama vähendada paiksete mõõtmiste proovivõtukohtade miinimumarvu piirkondades, kus piirväärtused või sihtväärtused on saavutatud, ent hindamispiire on ületatud. Piirkondades, kus piirväärtusi või sihtväärtusi ületatakse, tuleks kaks aastat pärast modelleerimist ja proovivõtukohtade ruumilist esindavust käsitlevate rakendusaktide vastuvõtmist kasutada välisõhu kvaliteedi hindamiseks lisaks kohustuslikele paiksetele mõõtmistele ka modelleerimist või pistelisi mõõtmisi. Tuleks teha ka saasteainete taustkontsentratsioonide ja sadenevate koguste täiendavat seiret välisõhus selleks, et paremini mõista saastetasemeid ja saaste levikut.

(13)

Kohaldataval juhul tuleks kasutada modelleerimist, et võimaldada proovivõtukohtade andmete tõlgendamist geograafilise saasteainete kontsentratsioonijaotuse abil, mis võib aidata avastada õhukvaliteedi normide rikkumisi ning annab õhukvaliteedi parandamise kavade ja õhukvaliteedi parandamise tegevuskavade ning proovivõtukohtade paigutuse jaoks vajalikku teavet. Lisaks käesolevas direktiivis sätestatud õhukvaliteedi seire nõuetele julgustatakse liikmesriike seire eesmärgil kasutama teabetooteid ja lisavahendeid (nt korrapärane hindamine ja kvaliteedihindamise aruanded või veebipõhised poliitikarakendused), mida pakub liidu kosmoseprogrammi Maa seire komponent, eelkõige Copernicuse atmosfääriseire teenus.

(14)

On oluline mõõta nii maakeskkonna taustapiirkondades kui ka linnakeskkonna taustapiirkondades asuvates superseirejaamades uusi probleemseid saasteaineid, nagu ülipeened osakesed, must süsinik ja elementaarne süsinik, samuti ammoniaak ja osakeste oksüdatsioonipotentsiaal, et toetada teaduslikku arusaamist nende mõjust inimeste tervisele ja keskkonnale, nagu on soovitanud WHO. Alla 10 000 km2 suuruse territooriumiga liikmesriikides piisab mõõtmisest linnakeskkonna taustapiirkondades asuvates superseirejaamades.

(15)

Tuleks teha täpseid peenosakeste (PM2,5) mõõtmisi, et paremini mõista selle saasteaine mõju ja kujundada välja asjakohased tegevuspõhimõtted. Sellised mõõtmised peaksid olema tehtud kooskõlas õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi (EMEP) nõuetega vastavalt 1979. aasta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioonile, mis on kinnitatud nõukogu otsusega 81/462/EMÜ, (8) ja selle protokollidele, sealhulgas 1999. aasta protokollile hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta, mida muudeti aastal 2012.

(16)

Et tagada õhusaaste kohta kogutud teabe piisav esindavus ja võrreldavus kogu liidus, on oluline kasutada välisõhu kvaliteedi hindamisel standardseid mõõtmismeetodeid ning ühiseid kriteeriume proovivõtukohtade paiknemise ja arvu kohta. Välisõhu kvaliteedi hindamiseks võib peale mõõtmise kasutada ka muid meetodeid, mistõttu on vaja määratleda selliste meetodite kasutamise ja nõutava mõõtmistäpsuse kriteeriumid.

(17)

Peetakse oluliseks näha ette standardmõõtemeetodid. Komisjon on juba andnud korralduse ENi standardite ettevalmistamiseks polütsükliliste aromaatsete süsivesinike mõõtmiseks ning andurite süsteemide toimivuse hindamiseks, et määrata kindlaks gaasiliste saasteainete ja osakeste (PM10 ja PM2,5) kontsentratsioon välisõhus, et need standardid varakult välja töötada ja vastu võtta. Kui ENi standardiseeritud meetodid puuduvad, võib lubada rahvusvaheliste standardmõõtemeetodite, riiklike standardmõõtemeetodite või Euroopa Standardikomitee (CEN) tehniliste spetsifikatsioonide kasutamist.

(18)

Inimeste tervise ja kogu keskkonna kaitsmiseks on eelkõige oluline võidelda saasteainete heite allikatega ning määrata kindlaks ning rakendada kõige tõhusamad meetmed heite vähendamiseks kohalikul, riiklikul ja liidu tasandil, eriti põllumajandusest, tööstusest, transpordist, kütte- ja jahutussüsteemidest ja energiatootmisest pärit heidete vallas. Seetõttu tuleks kahjulike õhusaasteainete heiteid vältida, ennetada või vähendada ning asjakohased õhukvaliteedi normid peaksid tuginema muu hulgas uusimatele teaduslikele tõenditele, sealhulgas WHO soovitustele.

(19)

Teaduslikud tõendid näitavad, et vääveldioksiid, lämmastikdioksiid ja lämmastikoksiidid, osakesed (PM10 ja PM2,5), benseen, süsinikmonooksiid, arseen, kaadmium, plii, nikkel, mõned polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ja osoon avaldavad inimeste tervisele märkimisväärset kahjulikku mõju ning on seotud mitmesuguste mittenakkuslike haiguste, halva tervisliku seisundi ja suurenenud suremusega. Nende ainete kontsentratsioon välisõhus ja sadenemine mõjutavad inimeste tervist ja keskkonda.

(20)

Kuigi õhusaaste on universaalne terviseprobleem, ei jaotu riskid elanikkonna vahel ühtlaselt: tundlik elanikkond ja haavatavad rühmad on võrreldes teistega suuremas kahju kannatamise ohus. Käesolevas direktiivis tunnistatakse õhusaastega seotud ohte tundlikule elanikkonnale ja haavatavatele rühmadele ja nende erivajadusi ning selle eesmärk on neid teavitada ja kaitsta.

(21)

Euroopa Keskkonnaameti aruande nr 22/2018 „Unequal exposure and unequal impacts: social vulnerability to air pollution, noise and extreme temperatures in Europe“ („Ebavõrdne kokkupuude ja ebavõrdne mõju: sotsiaalne haavatavus õhusaaste, müra ja äärmuslike temperatuuride suhtes Euroopas“) kohaselt kipub õhusaaste mõjutama madalama sotsiaal-majandusliku seisundiga inimeste tervist rohkem kui üldise elanikkonna tervist, kuna esimeste puhul on suurem nii nende kokkupuude saasteainetega kui ka nende haavatavus. Käesolevas direktiivis võetakse arvesse õhusaaste sotsiaalseid aspekte ja võetavate meetmete sotsiaal-majanduslikku mõju.

(22)

Arseeni, kaadmiumi, plii, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike mõju inimeste tervisele, sealhulgas toiduahela kaudu, ning keskkonnale tuleneb ka nende sadenemisest. Arvesse tuleb võtta nende ainete akumuleerumist pinnasesse ja põhjavee kaitset.

(23)

Uusimate WHO soovituste alusel tuleks vähendada elanikkonna keskmist kokkupuudet inimeste tervisele suurimat dokumenteeritud mõju avaldavate saasteainetega – peenosakestega (PM2,5) ja lämmastikdioksiidiga. Selleks tuleks nende saasteainete kohta kehtestada õhukvaliteedi normina ka keskmise kokkupuute vähendamise kohustus, mis täiendaks piirväärtusi, kuid ei asendaks neid.

(24)

Välisõhu kvaliteedi direktiive (direktiivid 2004/107/EÜ ja 2008/50/EÜ) hõlmav toimivuskontroll näitas, et piirväärtused on saasteainete kontsentratsiooni vähendamisel tõhusamad kui muud õhukvaliteedi normid, näiteks sihtväärtused. Eesmärgiga minimeerida kahjustavat mõju inimeste tervisele, pöörates erilist tähelepanu tundlikule elanikkonnale ja haavatavatele rühmadele ning keskkonnale, tuleks kehtestada piirväärtused vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, osakeste (PM10 ja PM2,5), benseeni, süsinikmonooksiidi, arseeni, kaadmiumi, plii, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kontsentratsioonile välisõhus. Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kantserogeense riski hindamise markerina välisõhus tuleks kasutada benso(a)püreeni.

(25)

Selleks et liikmesriigid saaksid teha ettevalmistusi seoses käesoleva direktiiviga kehtestatavate muudetud õhukvaliteedi normidega ja et tagada õiguskindlus, peaksid vaheperioodil kuni uute piirväärtuste ja sihtväärtuste kohaldamise alguseni olema piirväärtused võrdsed kehtetuks tunnistatud direktiivides sätestatud piirväärtustega.

(26)

Osoon on piiriülene saasteaine, mis moodustub atmosfääris esmaste saasteainete heitest. Osa neist õhusaasteainetest käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2284 (9). Troposfääriosoonil on kahjulik mõju mitte ainult inimeste tervisele, vaid ka taimestikule ja ökosüsteemidele. Sihtväärtuste ja pikaajaliste eesmärkide saavutamisel seoses osooniga tuleks edu määratleda direktiivis (EL) 2016/2284 sätestatud eesmärkide ning heitkoguste vähendamise kohustuste kaudu ning kulutõhusate meetmete, õhukvaliteedi parandamise tegevuskavade ja õhukvaliteedi parandamise kavade rakendamisega, kui see on asjakohane.

(27)

Osooni sihtväärtused ja pikaajalised eesmärgid – tagada inimeste tervisele, taimestikule ja ökosüsteemidele tulemuslik kaitse osooniga kokkupuutumisest tuleneva kahjuliku mõju vastu – tuleks ajakohastada uusimate teaduslike tõendite, sealhulgas WHO soovituste alusel.

(28)

Elanikkonna ning eriti selle tundlike elanike ja haavatavate rühmade kaitseks tuleks kindlaks määrata vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, osakeste (PM10 ja PM2,5) ja osooni häire- ja teavitamistase lühiajalise kokkupuute korral saasteainete kõrgendatud kontsentratsiooniga. Nimetatud tasemed peaksid andma tõuke üldsuse laialdaseks teavitamiseks saastega kokkupuutest tulenevatest terviseohtudest ning kohaldataval juhul lühiajaliste meetmete võtmiseks, et vähendada saastetasemeid piirkondades, kus häiretase on ületatud.

(29)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 193 võivad liikmesriigid säilitada või kasutusele võtta rangemad kaitsemeetmed, kui need meetmed on kooskõlas asutamislepingutega ning nendest on teatatud komisjonile. Teatele võib lisada selgituse selle kohta, kuidas kõnealused õhukvaliteedi normid on kindlaks määratud ja millist teaduslikku teavet on selleks kasutatud.

(30)

Kui õhukvaliteedi seisund on juba hea, tuleks seda säilitada või parandada. Kui on oht, et käesolevas direktiivis sätestatud õhukvaliteedi norme ei järgita, või kui neid pole järgitud, peaksid liikmesriigid võtma kooskõlas käesoleva direktiivi kohaste tähtaegadega asjakohaseid meetmeid piirväärtustest, keskmise kokkupuute vähendamise kohustustest ja kriitilistest tasemetest kinnipidamiseks ning võimaluse korral sihtväärtuste ja osooni pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks.

(31)

Elavhõbe on inimeste tervisele ja keskkonnale väga ohtlik aine. Seda esineb kogu keskkonnas ja metüülelavhõbedana võib see akumuleeruda organismides ja eelkõige kontsentreeruda toiduahela tipus olevates organismides. Atmosfääri eraldunud elavhõbe võib kanduda pikkade vahemaade taha.

(32)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/852 (10) on ette nähtud inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks elavhõbeda atmosfääri eraldumise eest, lähtudes olelusringipõhisest mõtteviisist ning arvestades tootmise, kasutamise, jäätmekäitluse ja heidetega. Käesoleva direktiivi sätetega elavhõbeda seire kohta täiendatakse kõnealust määrust ja antakse selle jaoks teavet.

(33)

Õhusaaste poolt taimkattele ja looduslikele ökosüsteemidele avaldatavad riskid on kõige suuremad väljaspool linnapiirkondi. Selliste riskide hindamisel ning kriitilistele tasemetele vastavuse järgimisel taimestiku kaitse eesmärgil tuleb seepärast keskenduda väljaspool asulaid asuvatele kohtadele. Sellisel hindamisel tuleks arvesse võtta direktiivi (EL) 2016/2284 kohaseid nõudeid, mis käsitlevad õhusaaste poolt maismaa- ja veeökosüsteemidele avaldatava mõju seiret ning sellisest mõjust teatamist, ning see peaks neid nõudeid täiendama.

(34)

Looduslikest allikatest pärit saasteaineid saab hinnata, kuid mitte kontrollida. Seetõttu juhul, kui looduslikest allikatest pärit saasteainete osa välisõhus on võimalik määrata piisava kindlusega ja kui ületamine on täielikult või osaliselt tingitud sellistest saasteainetest, peaks need saasteained saama käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel õhukvaliteedi piirväärtustele vastavuse ja keskmise kokkupuute vähendamise kohustuse täitmise hindamisel maha arvata. Osakeste (PM10) piirväärtuste ületamised, mis on põhjustatud talvisest teede liivatamisest või soolatamisest, peaks samuti saama õhukvaliteedi piirväärtustele vastavuse hindamisel maha arvata, kui on võetud mõistlikke meetmeid kontsentratsiooni vähendamiseks. Selliste saasteainete osa mahaarvamine ei takista liikmesriike võtmast meetmeid nende tervisemõju vähendamiseks.

(35)

On äärmiselt oluline jälgida süstemaatiliselt õhukvaliteeti suure õhusaastega aladel, sealhulga seal, kus saastetaset mõjutab tugevalt suurte saasteallikate heide, mis võib tekitada üksikisikutele ja elanikkonnarühmadele suuremaid kahjulike tervisemõjude riske. Selleks peaksid liikmesriigid rajama proovivõtukohad suure õhusaastega aladele ja võtma asjakohaseid meetmeid, et minimeerida neil aladel õhusaaste mõju inimeste tervisele.

(36)

Eriti raskete tingimustega piirkondade puhul peaks olema erandkorras võimalik lükata edasi tähtaega, mille jooksul tuleb saavutada vastavus õhukvaliteedi piirväärtustele, kui konkreetsetes piirkondades esineb vaatamata asjakohaste õhusaaste vähendamise meetmete rakendamisele teravaid probleeme piirväärtustele vastavuse saavutamisel. Teatavale piirkonnale antud ajapikendusega peaks kaasnema põhjalik õhukvaliteedi parandamise tegevuskava, mida komisjon peab hindama. Sellisel juhul peaks õhukvaliteedi parandamise tegevuskavas sätestama asjakohased meetmed, et hoida ületamise ajavahemik võimalikult lühike. Samuti peaksid liikmesriigid tõendama, et õhukvaliteedi tegevuskava meetmeid on vastavuse saavutamiseks rakendatud.

(37)

Piirkondadele või keskmise kokkupuute territoriaalüksustele, kus saasteainete kontsentratsioon välisõhus ületab asjakohaseid õhukvaliteedi piirväärtusi, sihtväärtusi või keskmise kokkupuute vähendamise kohustustest tulenevaid tasemeid, tuleks välja töötada õhukvaliteedi parandamise kavad. Õhukvaliteedi parandamise kavad tuleks välja töötada ja neid ajakohastada ka osooni sihtväärtuste ületamise korral, välja arvatud juhul, kui asjaolusid arvestades puudub osoonisisalduse vähendamiseks märkimisväärne potentsiaal ja kui sihtväärtuste ületamisega seotud meetmed tooksid kaasa ebaproportsionaalseid kulutusi.

(38)

Õhusaasteaineid tekitavad paljud erinevad allikad ja tegevused. Et tagada eri poliitikasuundade ühtsus, peaksid õhukvaliteedi parandamise kavad või õhukvaliteedi parandamise tegevuskavad olema võimaluse korral järjepidevad kavade ja programmidega, mis on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2002/49/EÜ (11) ja 2010/75/EL (12) ning direktiivile (EL) 2016/2284.

(39)

Nagu on sätestatud Euroopa Kohtu praktikas, (13) ei tähenda asjaolu, et õhukvaliteedi parandamise kava on koostatud, iseenesest seda, et liikmesriik on sellest olenemata täitnud oma kohustuse tagada, et õhusaasteainete tasemed ei ületa käesoleva direktiiviga kehtestatud õhukvaliteedi norme.

(40)

Õhukvaliteedi parandamise tegevuskavad tuleks koostada enne 2030. aastat, kui on oht, et liikmesriigid ei saavuta selleks kuupäevaks piirväärtusi või kohasel juhul sihtväärtusi, et tagada saasteainete taseme vastav vähendamine. Õhukvaliteedi parandamise tegevuskavas tuleks sätestada poliitika ja meetmed, et saavutada need piirväärtused ja asjakohasel juhul sihtväärtused nende saavutamise tähtajaks. Õigusselguse huvides ja hoolimata spetsiifilisest kasutatavast terminoloogiast on õhukvaliteedi parandamise tegevuskava käesolevas direktiivis määratletud õhukvaliteedi parandamise kava ühe liigina.

(41)

Tuleks koostada lühiajalised tegevuskavad, näidates ära meetmed, mis tuleb võtta lühikese aja jooksul, kui täheldatakse ühe või enama häiretaseme ületamise ohtu, et vähendada sellist ohtu ja lühendada selle kestust. Liikmesriikidel peaks teatavatel asjaoludel olema võimalik jätta sellised lühiajalised osooni tegevuskavad koostamata, kui puudub märkimisväärne potentsiaal sellise ületamise ohu, kestuse või tõsiduse vähendamiseks.

(42)

Õhusaastel ei ole piire ja see on levinud kogu liidus. Enamikus liikmesriikides tekib märkimisväärne osa saastest väljaspool nende territooriumi. Asjakohasel juhul peaksid liikmesriigid üksteisega koostööd tegema, kui mõne saasteaine tase ületab või tõenäoliselt ületab pärast teises liikmesriigis aset leidnud suuremat saastet mis tahes piirväärtust, sihtväärtust, keskmise kokkupuute vähendamise kohustust või häiretaset. Konkreetsete saasteainete, näiteks osooni ja osakeste (PM10 ja PM2,5) piiriülese laadi tõttu on asjaomased liikmesriigid kohustatud tegema omavahel koostööd, et teha kindlaks õhusaaste allikad ja nendega tegelemiseks vajalikud meetmed ning töötada välja kooskõlastatud tegevus, näiteks õhukvaliteedi parandamise kavade ja lühiajaliste tegevuskavade kooskõlastamine, mille puhul iga liikmesriik peaks käsitlema selliste ületamiste kõrvaldamiseks oma territooriumil asuvaid saasteallikaid, ning teavitama üldsust. Liikmesriigid peaksid asjakohasel juhul tegema koostööd kolmandate riikidega, kusjuures erilist rõhku tuleks panna kandidaatriikide varasele osalemisele. Komisjoni tuleks sellisest koostööst aegsasti teavitada ning kutsuda teda selles osalema ja sellele kaasa aitama ning ta peaks olema võimeline andma liikmesriikidele taotluse korral tehnilist tuge, kui see on asjakohane.

(43)

Liikmesriikidel ja komisjonil tuleb koguda, vahetada ja levitada teavet õhukvaliteedi kohta, et paremini mõista õhusaaste mõju ja kujundada asjakohast poliitikat. Ajakohastatud teave kõikide reguleeritavate saasteainete kontsentratsiooni kohta välisõhus, samuti tervisele avalduva mõju, õhukvaliteedi parandamise kavade ja tegevuskavade ning lühiajaliste tegevuskavade kohta peaks olema üldsusele kergelt kättesaadav sidusal ja lihtsalt mõistetaval viisil.

(44)

Selleks et tagada üldsuse laialdane juurdepääs õhukvaliteeti käsitlevale teabele, tuleks teave avalikustada digitaalsete ja asjakohasel juhul mittedigitaalsete sidekanalite kaudu.

(45)

Komisjonile tuleks edastada reguleeritud saasteainete kontsentratsioone ja sadenemist käsitlev teave, mis on korraliste ettekannete koostamise aluseks. Õhukvaliteeti käsitleva teabe paremaks käsitlemiseks ja võrdlemiseks tuleks andmed komisjonile edastada ühtses vormis.

(46)

Õhukvaliteedi andmete esitamise, hindamise ja sellealase aruandluse korda tuleb kohandada nõnda, et peamise vahendina teabe kättesaadavaks tegemisel oleks võimalik kasutada elektroonilisi sidevahendeid ja internetti ning et selline kord vastaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2007/2/EÜ (14).

(47)

On asjakohane näha ette võimalus kohandada välisõhu kvaliteedi hindamiseks kasutatavaid kriteeriume ja meetodeid teaduse ja tehnika arengule ja kohandada selle järgi ka esitada tulevat teavet.

(48)

Nagu on sätestatud Euroopa Kohtu praktikas, (15) ei või liikmesriigid piirata kaebeõigust avaliku võimu organi otsuse vaidlustamiseks üksnes nende asjaomase üldsuse liikmetega, kes osalesid selle otsuse vastuvõtmisele eelnenud haldusmenetluses. Lisaks peab läbivaatamismenetlus olema aus, õiglane ja õigeaegne, see ei tohiks olla takistavalt kulukas ning sellega tuleks ette näha piisavad õiguskaitsemehhanismid, sealhulgas asjakohasel juhul esialgse õiguskaitse meetmed. Lisaks tuleb kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga (16) tagada õiguskaitse kättesaadavus vähemalt asjaomasele üldsusele.

(49)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud põhimõtteid. Kui käesoleva direktiivi artikli 19 lõikeid 1–5 ning artikli 20 lõikeid 1 ja 2 ülevõtvate riigisiseste normide rikkumisega on tekitatud kahju inimeste tervisele ja rikkumine on toime pandud tahtlikult või hooletusest, peaksid liikmesriigid tagama, et sellistest rikkumistest mõjutatud isikutel on õigus nõuda ja saada selle kahju eest hüvitist asjaomaselt pädevalt asutuselt. Käesolevas direktiivis sätestatud hüvitamist, õiguskaitse kättesaadavust ja karistusi puudutavate reeglite eesmärk on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikega 1 ära hoida, ennetada ja vähendada õhusaaste kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Nende reeglite eesmärk on seega integreerida liidu poliitikasse kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine kooskõlas põhiõiguste harta artiklis 37 sätestatud kestliku arengu põhimõttega ning määratleda konkreetsel kujul harta artiklites 2, 3 ja 35 sätestatud kohustus kaitsta õigust elule ja isikupuutumatusele ning tervishoiule. Samuti toetab käesolev direktiiv harta artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus seoses inimeste tervise kaitsega. Käesolevas direktiivis ette nähtud karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(50)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses põhjalikumate üksikasjadega järgmise kohta: modelleerimine; proovivõtukohtade ruumilise esindavuse kindlaksmääramine; looduslikest allikatest tulenevate ületamiste tõendamine ja mahaarvamine; pärast talvist teede liivatamist või soolatamist õhku sattuvate osakeste osakaalu kindlaksmääramine; eesmärkide saavutamise tähtaegade edasilükkamiseks tehtavatele prognoosidele esitatavad nõuded ja rakendamisaruannetesse lisatav teave; ning õhukvaliteeti käsitleva teabe edastamise ja aruandluse nõuded, et teha järgmist: i) kehtestada liikmesriikide poolt komisjonile kättesaadavaks tehtava välisõhu kvaliteeti käsitleva teabega seotud reeglid ning kõnealuse teabe edastamise tähtajad ja ii) lihtsustada andmete esitamise korda ning liikmesriikides välisõhu saastatust mõõtvatest seirevõrkudest ja üksikutest proovivõtukohtadest saadava teabe ja andmete vastastikust vahetust. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (17).

(51)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi eesmärkide täitmine, eelkõige selleks, et hoida ära, ennetada ja vähendada välisõhu kvaliteedi kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva direktiivi III–VII, IX ja X lisa selleks, et võtta arvesse tehnika ja teaduse arengut seoses välisõhu kvaliteedi hindamisega, mõõtmisi, mida tuleks kaaluda lühiajalistesse tegevuskavadesse lisamiseks, ning et teavitada üldsust. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus ellu asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks ellu kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (18) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(52)

Kohustus võtta käesolev direktiiv liikmesriigi õigusesse üle piirdub sätetega, mida on võrreldes varasemate direktiividega oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasematest direktiividest.

(53)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud käesoleva direktiivi XI lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtaegadega.

(54)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki – nimelt sätestada nullsaaste eesmärgi saavutamiseks õhukvaliteeti käsitlevad sätted, et õhukvaliteeti liidus järk-järgult parandada tasemeni, mida ei peeta enam kahjulikuks inimeste tervisele, looduslikele ökosüsteemidele ega elurikkusele, – ei suuda liikmesriigid õhusaaste piiriülese laadi tõttu piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,