Artikkel 2

„toore“ – töödeldud või töötlemata olekus aine, mida kasutatakse sisendina vahe- või lõpptoodete valmistamiseks, välja arvatud ained, mida kasutatakse valdavalt toidu, sööda või kütusena;

„toormete väärtusahel“ – kõik tegevused ja protsessid, mis on seotud toormete maavarauuringute, kaevandamise, töötlemise ja ringlussevõtuga;

„maavarauuringud“ – kõik tegevused, mille eesmärk on teha kindlaks maavarade ilmingud ja selgitada välja nende omadused;

„kaevandamine“ – maakide, mineraalide ja taimsete saaduste ammutamine nende algsest looduslikust asukohast peamise toote või kõrvaltootena, sealhulgas maapõues asuvate ja veealuste leiukohtade, merevee ja puude maavarailmingutest;

„liidu kaevandamisvõimsus“ – liidusisese strateegilisi toormeid sisaldavate maakide, mineraalide, taimsete saaduste ja kontsentraatide kaevandamise (sealhulgas töötlemistegevus, mis tavapäraselt toimub kaevanduskohas või selle läheduses) maksimaalsete iga-aastaste tootmismahtude koondnäitaja;

„maavarailming“ – mis tahes üksik mineraal või mineraalide kombinatsioon, mis esineb võimalikku majanduslikku huvi pakkuva massi või maardlana;

„varud“ – kõik maavarailmingud, mida on teatud turukontekstis majanduslikult tasuv kaevandada;

„töötlemine“ – kõik füüsikalised, keemilised ja bioloogilised protsessid, mille käigus maakidest, mineraalidest, taimsetest saadustest või jäätmetest saadud toore töödeldakse ümber puhtaks metalliks, sulamiks või muule majanduslikult kasutuskõlblikule kujule, sealhulgas rikastamine, eraldamine, sulatamine ja rafineerimine, välja arvatud metalli töötlemine ja edasine muundamine vahe- ja lõpptoodeteks;

„liidu töötlemisvõimsus“ – liidusisese strateegiliste toormete töötlemise (v.a tegevus, mis tavapäraselt toimub kaevanduskohas või selle läheduses) maksimaalsete iga-aastaste tootmismahtude koondnäitaja;

„ringlussevõtt“ – ringlussevõtt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 esimese lõigu punkti 17 tähenduses;

„liidu ringlussevõtuvõimsus“ – liidusisese strateegiliste toormete taastöötlemisjärgse ringlussevõtu (sealhulgas jäätmete sortimine ja eeltöötlemine ning jäätmete töötlemine teiseseks toormeks) maksimaalsete iga-aastaste tootmismahtude koondnäitaja;

„aastane strateegiliste toormete tarbimine“ – liidus asutatud ettevõtjate poolt töödeldud kujul tarbitavate strateegiliste toormete (v.a liidu turule lastud vahe- või lõpptoodetes sisalduvad strateegilised toormed) koguse koondnäitaja;

„tarnerisk“ – II lisa 2. jao kohaselt arvutatud tarnerisk;

„kriitilise toorme projekt“ – planeeritav rajatis, olemasoleva rajatise oluline laiendus või uue kasutusotstarbe saanud rajatis, kus kaevandatakse, töödeldakse või võetakse ringlusse kriitilisi toormeid;

„väljaostja“ – ettevõtja, kes on sõlminud projektiarendajaga väljaostulepingu;

„väljaostuleping“ – ettevõtja ja projektiarendaja vaheline lepinguline kokkulepe, millega ettevõtja võtab kohustuse osta teatav osa konkreetse toorme projektiga kindlal ajavahemikul toodetavatest toormetest või projektiarendaja võtab kohustuse pakkuda ettevõtjale võimalust seda teha;

„projektiarendaja“ – toormeprojekti välja töötav ettevõtja või ettevõtjate konsortsium;

„loamenetlus“ – menetlus, mis hõlmab kõiki asjaomaseid kriitilise toorme projekti ehitustööde ja käitamise lubasid, sealhulgas ehitusload, kemikaalide käitlemise ja võrguga liitumise load, ning vajaduse korral keskkonnahindamisi ja -lubasid; selle alla kuuluvad kõik taotlused ja menetlused alates kinnitusest, et taotlus on täielik, kuni selleni, mil asjaomane ühtne kontaktpunkt teeb teatavaks tervikotsuse menetluse tulemuse kohta;

„tervikotsus“ – liikmesriigi asutuste tehtud otsus või otsuste kogum, millega otsustatakse, kas projektiarendajale antakse luba ellu viia kriitilise toorme projekti, ilma et see piiraks otsuste tegemist kaebuste menetlemisel;

„riiklik programm“ – kogu riigi territooriumi hõlmav riiklik programm või programmide kogum, mille on koostanud ja vastu võtnud asjakohased riiklikud või piirkondlikud asutused;

„üldgeoloogiline uurimistöö“ – riigi või piirkondlikul tasandil elluviidav maavarade uurimine, v.a maavara detailuuringud;

„maavara detailuuring“ – konkreetse maavarailmingu üksikasjalik uurimine;

„prognooskaart“ – kaart, millele on märgitud piirkonnad, kus tõenäoliselt leidub konkreetse toorme ilminguid;

„tarnehäire“ – toorme kättesaadavuse ootamatu märkimisväärne vähenemine või toorme hinna märkimisväärne tõus, mis ületab tavapärast turuhinna volatiilsust;

„toormete tarneahel“ – kõik toormete väärtusahela tegevused ja protsessid kuni etapini, mil tooret kasutatakse sisendina vahe- või lõpptoodete valmistamiseks;

„maandamisstrateegiad“ – ettevõtja välja töötatud põhimõtted, mille eesmärk on vähendada tarnehäire tõenäosust kriitilise toorme tarneahelas või leevendada sellise tarnehäire tõttu tekkivat kahju oma majandustegevusele;

„peamised turuosalised“ – liidu kriitiliste toormete tarneahela ettevõtjad ning kriitilisi toormeid tarbivad järgneva etapi ettevõtjad, kelle usaldusväärne toimimine on kriitiliste toormete tarnimiseks hädavajalik;

„strateegilised varud“ – avalik-õigusliku või eraõigusliku ettevõtja ükskõik mis kujul ladustatava toorme kogus, mis võetakse kasutusele tarnehäire korral;

„suurettevõte“ – äriühing, millel oli viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud raamatupidamise aastaaruanne, keskmiselt üle 500 töötaja ja mille ülemaailmne netokäive oli üle 150 miljoni euro;

„strateegiline tehnoloogia“ – rohe- ja digipöördeks ning kaitse- ja lennundus-, sealhulgas kosmoserakendusteks vajalik peamine tehnoloogia;

„nõukogu“ – haldus- või järelevalveorgan, kes vastutab äriühingu tegevjuhtkonna järelevalve eest, või kui selline organ puudub, isik või isikud, kes täidavad samaväärseid ülesandeid;

„jäätmed“ – jäätmed direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 esimese lõigu punkti 1 tähenduses;

„kogumine“ – kogumine direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 10 tähenduses;

„töötlemine“ – töötlemine direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 esimese lõigu punkti 14 tähenduses;

„taaskasutamine“ – taaskasutamine direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 esimese lõigu punkti 15 tähenduses;

„korduskasutamine“ – korduskasutamine direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 esimese lõigu punkti 13 tähenduses;

„kaevandamisjäätmed“ – kaevandamisjäätmed direktiivi 2006/21/EÜ artikli 2 lõike 1 tähenduses;

„kaevandamisjäätmete hoidla“ – jäätmehoidla direktiivi 2006/21/EÜ artikli 3 esimese lõigu punkti 15 tähenduses;

„esialgne majanduslik hindamine“ – varajases etapis tehtav kontseptuaalne hindamine, milles käsitletakse kaevandamisjäätmetest kriitiliste toormete eraldamist hõlmava projekti võimalikku majanduslikku elujõulisust;

„magnetresonantstomograafia seade“ – mitteinvasiivne meditsiiniseade anatoomiliste piltide tegemiseks magnetväljade abil või mis tahes muu magnetväljadel põhinev seade, mida kasutatakse esemete sisemusest piltide tegemiseks;

„tuuleturbiin“ – maismaa- või avameretuuliku osa, mis muundab tiiviku mehaanilise energia elektrienergiaks;

„tööstusrobot“ – tööstusautomaatikas kasutatav paikne või teisaldatav automaatjuhitav, ümberprogrammeeritav ja mitmeotstarbeline manipulaator, millel on vähemalt kolm programmeeritavat telge;

„mootorsõiduk“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punktide a ja b kohane M- või N-kategooria sõiduk, mis on saanud tüübikinnituse;

„kergtranspordivahend“ – kerge ratassõiduk, mis töötab kas üksnes elektrimootori jõul või mootori jõul ja inimjõul, sealhulgas elektritõukerattad, elektrijalgrattad ja määruse (EL) nr 168/2013 artikli 4 kohased L-kategooria sõidukid, mis on saanud tüübikinnituse;

„külmageneraator“ – jahutussüsteemi osa, mis kutsub elektrilist auru kokkusurumise tsüklit kasutades esile temperatuurivahe ning võimaldab seega soojusenergia jahutatavast ruumist või protsessist ära juhtida;

„soojuspump“ – küttesüsteemi osa, mis kutsub elektrilist auru kokkusurumise tsüklit kasutades esile temperatuurivahe ning võimaldab seega varustada köetavat ruumi või protsessi soojusenergiaga;

„elektrimootor“ – seade, mis muundab elektrilise sisendvõimsuse mehaaniliseks väljundvõimsuseks teatava pöörlemiskiiruse ja pöördemomendiga pöörlemisena, kusjuures pöörlemiskiirus ja pöördemoment sõltuvad muu hulgas mootori sisendpinge sagedusest ja mootori pooluste arvust ja mille nimiväljundvõimsus on vähemalt 0,12  kW;

„automaatpesumasin“ – pesumasin, milles masinatäis pesu pestakse täielikult ära, ilma et kasutajal oleks üheski programmi etapis tarvis sekkuda;

„trummelkuivati“ – seade, milles kuivatatakse riideesemeid pööritamise teel pöörlevas trumlis, mida läbib kuumutatud õhk;

„mikrolaineahi“ – seade, mida kasutatakse toidu kuumutamiseks elektromagnetilise energia abil;

„tolmuimeja“ – seade, mis kogub puhastatavalt pinnalt osakesi seadme tekitatud alarõhuga õhujoaga;

„nõudepesumasin“ – seade, mis peseb ja loputab lauanõusid;

„püsimagnet“ – püsivalt, st ka välise magnetvälja puududes magnetiseerunud olekus magnet;

„andmekandja“ – lineaarne vöötkood, kahemõõtmeline sümbol või muu automaatse tuvastamise ja andmete kogumise vorming, mida saab lugeda seadme abil;

„toote kordumatu tunnuskood“ – tähemärkidest koosnev kordumatu jada toodete identifitseerimiseks;

„magneti pinne“ – materjalikiht, mida üldiselt kasutatakse selleks, et kaitsta magnetit korrosiooni eest;

„eemaldamine“ – käsitsi tehtav, mehaaniline, keemiline, termiline või metallurgiline käitlemine, mille tulemusel moodustavad asjaomased komponendid või materjalid ülejäänust selgesti eristuva väljundvoo või eristuva osa väljundvoost;

„ringlussevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes teostab loa saanud käitluskohas ringlussevõttu;

„turul kättesaadavaks tegemine“ – äritegevuse käigus toote tasuline või tasuta tarnimine liidu turul turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

„kriitilise toorme liik“ – turule lastud kriitiline toore, mida eristatakse töötlemisetapi, keemilise koostise, geograafilise päritolu või kasutatud tootmismeetodite alusel;

„turule laskmine“ – toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

„vastavushindamine“ – menetlus, millega tõendatakse, kas artikli 28, 29 või 31 nõuded on täidetud;

„strateegiline partnerlus“ – kohustus, mille liit ja kolmas riik või ülemeremaa või -territoorium omavahel võtavad, et suurendada toormete väärtusahelaga seotud koostööd, ja mis kehtestatakse mittesiduva dokumendiga, milles määratakse kindlaks vastastikku huvi pakkuvad meetmed, mis võimaldavad nii liidule kui ka asjakohasele kolmandale riigile või ülemeremaale või -territooriumile kasulikke tulemusi;

„mitut sidusrühma hõlmav juhtimine“ – mitut liiki sidusrühmade, sealhulgas vähemalt kodanikuühiskonna ametlik, tähenduslik ja sisuline roll sertifitseerimiskava üle otsustamisel, mis on dokumenteeritud volituste, pädevuse või muude tõenditega, mis kinnitavad või toetavad mitme sidusrühma esindajate kaasamist sertifitseerimiskavasse.